Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

03.11.2004 S H esitas Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi AS WSvastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 611 820 krooni. 03.09.2001 sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana tööettevõtulepingu vee-ja kanalisatsioonitrassi ehitamiseks XXX. 01.11.2001 andis kostja hagejale tööd üle. Hageja avastas juulis 2003, et projektis ettenähtud 200 mm kanalisatsioonitrassi toru asemel oli kostja paigaldanud 160 mm läbimõõduga toru ning kanalisatsioonitrassi kalle on projektis ettenähtust väiksem. Toru läbimõõdu muutmist hagejaga kostja ei kooskõlastanud. Kanalisatsioonitrassi eelnimetatud mittevastavused tulid ilmsiks, kui hageja soovis vee- ja kanalisatsioonitrassi üle anda AS-ile VV. Pärast kanalisatsioonitrassi puudustest teadasaamist võttis hageja koheselt ühendust kostjaga, kostja lubas probleemiga tegelda. Hageja korduvatele pretensioonidele ja kanalisatsioonitrassi projektiga kooskõlla viimise nõuetele vastuseks kostja keeldus kanalisatsioonitrassi parandamast. 04.11.2003 kostja kirjaliku teatega vastas hagejale, et trassiehitus toimus vastavalt projektile ning projekti muudatustele (läbimõõdu ja kalde osas), mis olid projekti väidetavalt tehtud projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja MKpoolt. Kostja MK parandustega projekti hagejale ei esitanud. Kostja keeldus töö parandamisest ja kahju hüvitamisest. Kostja teostas töö oluliste puudustega, sest paigaldas projektis ettenähtust väiksema läbimõõduga ja ebaõige kaldega kanalisatsioonitoru; kostja rikkus ka teavitamiskohustust hageja suhtes, kuna ei teatanud hagejale projekti veast ja vastuolust. Kostja on samuti rikkunud planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevat kohustust tagada projektikohane ehitamine. Kostja on jätnud täitmata lepingust ja seadusest tulenevad kohustused ning on tööettevõtulepingut oluliselt rikkunud. Kanalisatsioonitrassi puuduste tõttu ei ole see kasutatav ühiskanalisatsioonitrassina ning seetõttu AS VV keeldus hagejale kompenseerimast kanalisatsioonitrassi ehitamise kulu 611 820 krooni. TsK § 222 alusel hageja taotleb selle summa kahjuna kostjalt välja mõista. 04.07.2005 hageja täiendas hagi ning esitas kostja vastu kanalisatsioonitrassi puuduste kõrvaldamiseks kohustamise nõude. Sellest nõudest hageja 31.08.2010 kohtuistungil loobus, kuna vahepeal on olukord muutunud ning vaidlusaluse trassi omandiõigus on üle antud AS-le VV. Seoses trasside üleandmisega on väiksem ka hageja kahjunõue, 31.08.2010 hageja nimetas kahjusumma ligikaudseks suuruseks 140 000 krooni, kahjusummaks on hageja poolt trassi ehitamiseks kantud kulude ja AS-ilt VV trassi üleandmisel saadud kompensatsioonisumma vahe.

KOSTJA VASTUS

Kostja 09.12.2004 kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Töö teostamise aluseks olnud vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse projekt oli vigadega ja selle järgi ei olnud võimalik töötavat trassi ehitada. Eelvoolutorustiku põhja kõrguseks oli projektis märgitud 34,74 m tegelikkuses olnud 35 m asemel. Puuduse avastas kostja tööde teostamise käigus ning ekslikud andmed projektis nõudsid torustiku kalde vähendamist. Muudatused projektis tegi projekti koostaja MKomakäeliselt. MK oli samaaegselt ka tellijapoolne tehnilise järelevalve teostaja ning

allkirjastas tellija esindaja/järelevalve teostajana ehitustööde päeviku kanded. Olukorrast teavitati ka tellija esindajat L. H t, kes viibis isiklikult muudatuste tegemise juures. Ehitaja ei pea kahtlema projekti õigsuses ega kontrollima kõrgusmärke, kuid professionaalse ettevõtjana kostja tegutses oskuslikult ja tellija huvides, säästes sellega hagejale ca 315 000 krooni. Kostja ei tegutsenud omavoliliselt ega rikkunud tellija teavitamise kohustust. 06.08.2001 kostja hinnapakkumises olid kanalisatsioonitoru ja sellel vastavad kaevud pakutud 160 mm läbimõõduga, seega lepingu sõlmimisel oli hageja teadlik 160 mm läbimõõduga toru kasutamisest. Soosepa tee kanalisatsiooni eelvooluks oli 2000.a. ehitatud Lageda tee 160 mm läbimõõduga kanalisatsioon. 2002.a. seoses samale trassile 315 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorustiku ehitamisega likvideeriti Lageda tee 160 mm läbimõõduga torustik. Kostja poolt tööde lõpetamisel hageja ei taotlenud liitumist ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, pärast 2002.a. Lageda tee trassi ümberehitust võib see tõepoolest olla võimatu. Samas hageja ei ole tõendanud, et on esitanud taotluse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks või et vastav taotlus on jäetud rahuldamata. Hageja kahjunõude suurus on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud AS-ilt VV kompensatsiooni taotlemist või kanalisatsioonitrassi ehitamise kulude kompenseerimisest keeldumist AS VV poolt. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG

31.08.2010 kohtuistungil hageja selgitas, et 2001.a. võttis hageja trassi vastu ja allkirjastas vastava akti pärast seda, kui trassi olid üle vaadanud AS VS(praeguse ärinimega AS VV) esindaja ja projekteerija/tellija järelevalve esindaja MK ning viimane oli akti allkirjastanud. Hageja seletas, et sai 2002.a. lõpus seoses kõrvalasuva maaüksuse kanalisatsioonitrassi kavandatava liitmisega hageja tellimusel ehitatud trassiga juhuslikult teada, et hageja trassid ei vasta nõuetele. Teostusjooniste alusel 2002.a. anti hinnang, et trassid ei ole ehitatud projekti järgi. Hageja kinnitas, et sai teostusjoonised kätte 2001.a. pärast trasside survestamist, kuid keegi ei juhtinud hageja tähelepanu, et teostusjoonised erinevad projektist. Kostja kohtuistungil taotles aegumise kohaldamist: hageja kinnitas, et sai teostusjoonised 2001, kostjal ei olnud takistust jooniste ja teostatud tööde vastavust projektile kontrollida. Vaidlusaluse trassi andis kostja hagejale üle aktiga 01.11.2001. TsK § 367 sätestab töö puudustest tulenevate nõuete esitamise tähtajaks maksimaalselt 1 aasta töö vastuvõtmisest. Kostja taotles hagi aegumise küsimus lahendada vaheotsusega. Hageja vaidles vastu hagi aegumisele, kuid ei vaielnud vaheotsuse tegemisele vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 651 lg 1 järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg töö valmimisest. Kuna töö 01.11.2001 vastuvõtmise ajal kehtinud TsK §367 lg 3 sätestas aegumistähtaja alguse võlaõigusseadusest erinevalt (töö vastuvõtmise aja asemel algas TsK järgi aegumine puuduste kõrvaldamiseks garantiiajal avalduse esitamisest) ning võlaõigusseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumise kohta sätestatut saab kohaldada alates 01.07.2002, siis tuleb TsÜS § 146 lg-s 2 sätestatud 5 aastase aegumistähtaja algust hageja nõude puhul arvestada alates 01.07.2002. Seega hageja nõude aegumistähtaeg lõppenuks 30.06.2007 kell 24:00. Hagi on esitatud 03.11.2004, seega enne aegumistähtaja lõppemist.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.