Muud › Muud hagiasjad

Kohtuistungist osavõtjad:

Istungisekretär Marge Ojaäär, tõlk, Vaike Hanni, hageja, A. G. ja kostjad: E. Y. ja tema lepinguline esindaja, advokaat Arvo Suuban, V. V. ja tema lepinguline esindaja, advokaat Irina Gromtsev, L. V., A. K., A. T. ning H. S.;

RESOLUTSIOON: Jätta A. G. ́i hagi V. V. ́i, L. V. ́i, A. K., E. Y. ́i, A. T. ja H. S. ́i vastu kõigi nõuete osas rahuldamata. Lõpetada menetlus A. G. ́i hagis A. P. ja A. O. vastu kõigi nõuete osas, seoses hageja loobumisega hagist. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas pA. hageja, A. G. ́i, kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei A. tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

A. G. oli esitanud kohtule hagiavalduse E. Y. ́i, V. V. ́i, L. V. ́i, A. K., A. T., A. P. ja H. S. ́i vastu järgmiste nõuetega: 1) E. Y. ́ilt 12 500.- krooni mittevaralise kahju nõudes; 2) V. V. ́ilt 30 272.90 krooni varalise kahju ja 187 500.- krooni mittevaralise kahju nõudes; 3) L. V. ́ilt 12 500.- krooni mittevaralise kahju nõudes; 4) A. K. ́lt 12 500.- krooni mittevaralise kahju nõudes; 5) A. T. ́lt 12 500.- krooni mittevaralise kahju nõudes ja 6) H. S. ́ilt 12 500.- krooni mittevaralise kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt, esitas A. G. kohtusse hagi põhjusel, et Viru Ringkonnprokuratuur alustas 28.juunil 2005.a. kriminaalmenetlust KarS §201 lg.2 p.3 tunnustel A. G. ́i suhtes.

Kriminaalmenetlust alustati prokuratuuri poolt avalduse alusel, mille esitasid prokuratuurile V. V. ja teised kostjad. Hagiavalduse kohaselt lõpetas 08.novembril 2005.a. uurija määrusega kriminaalmenetluse, seoses kuriteokoosseisu puudumisega A. G. ́i käitumises. Uurija määrus kinnitati prokuröri poolt. V. V. ja kostjatest koosnev grupp oli alates 2004.a. ka varem pöördunud A. G. suhtes avaldusega politseisse. Esimest korda tegid kostjad avalduse konstaabel A. Lumistele ja teisel korral politseiinspektor A. N.. A. G. asus hagiavalduses seisukohale, et avaldused politseile ja prokuratuurile olid kostjad esitanud A. G. ́i tagakiusamiseks, nii eraisikuna kui ka Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike poolt valitud valitsejana. Hagiavalduse kohaselt seisnes V. V. ́i poolt A. G. ́i tagakiusamiseks moodustatud isikute grupi (koosseisus veel: L. V., A. K., E. Y., A. T., A. P., H. S. ja A. O.) tegevus A. G. ́i tagakiusamisel järgmises: 1) 2004.a. detsembris kirjutasid kostjad A. G. ́i peale kaebuse jaoskonnakonstaablile A. Lumistele, kes kaebuse lahendamise käigus kuulas A. G. ́i üle. Peale kaebuse kontrollimist keeldus konstaabel A. Lumiste A. G. ́i suhtes kriminaalmenetluse alustamist. A. G. ́i enda hinnanguil oli hageja psüühiline seisund peale kontrolli raske, mille tõttu käis A. G. psühholoogi vastuvõtul. Samuti kartis A. G. oma raseduse pärast ja tulevase lapse tervise pärast; 2) 2005.a. märtsis kutsusid kostjad V. V. ́i eestvedamisel kokku seadusevastaselt paljukorterilise elumaja Katse 5 korteriomanike üldkoosoleku, kus V. V. lasi ennast ebaseaduslikult valida valitsejaks. Hagiavalduse kohaselt, sündis A. G. ́il kostjate sellise tegevuse tagajärjel 19.aprillil 2005.a. laps. A. G. ́i pinge, aga kasvas ja muutus ohtlikuks, ebaõiglusest tingitud nördimusest; 3) 2005.a. mais kirjutas V. V. teise kaebuse kriminaalpolitseisse hr. A. Na. nimele, milles süüdistas A. G. ́it korteriomanike ühisuse rahade omastamises. A. G. asus hagiavalduses seisukohale, et selline V. V. ́i ja teiste kostjate tegevus „ületas kõik mõistlikkuse ja loogika piirid. See metsik ja nördimapanev tagakiusamine küündis kuni ebainimlikkuseni“ ning 4) V. V. ́i kaebuse alusel alustati 28.juunil 2005.a. prokuratuuri poolt kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr.05740000100, milles kuulati üle kahtlustatavana A. G., keda kahtlustati korteriomanike ühisuse rahade omastamises. Kriminaalmenetlus lõpetati 08.novembril 2005.a. seoses kuriteokoosseisu puudumisega A. G. ́i käitumises. A. G. asus hagiavalduses seisukohale, et „A. G. ́i pingetaluvus oli piiripeal, A. G. ́i seisundit oli võimatu kirjeldada, ainult psühholoogi, laste ja abikaasa abi päästsid A. G. ́i kriitilistest tagajärgedest, see kõik oli A. G. ́i jaoks kohutav“. Hagiavalduse kohaselt, V. V. ́i ja teiste kostjate tegevuse ja tagakiusamise tagajärjel, algasid A. G. ́il (tema enda sõnade kohaselt) „alati psüühilised häired“, mis väljendusid (A. G. ́i hinnanguil) „hüsteerilises nutus, agressiivsetes suhetes abikaasa ja lastega, unetuses, peavaludes, valudes südames,

soovimatuses täita oma ülesandeid seoses elumaja Katse 5 haldamisega, aga samuti vihkamises kõikide inimeste vastu“. Hagiavalduse kohaselt seisnes V. V. ́i ja teiste kostjate poolt läbiviidud A. G. ́i tagakiusamine järgmises: a) kogu uurimise aja jooksul alustas V. V. A. G. ́i juuresolekul provokatsioonilisi jutuajamisi A. G. ́i aususe teemal ning b) kogu uurimise ajal lõppesid jutuajamised sellega, et A. G. ́ile heideti ette, et ta on rahvuselt venelA. ning avaldati arvamust, et A. G. ́il ei ole õigust elada Eestis. Hagiavalduse kohaselt olid V. V. ́i ja teiste kostjate poolt läbi viidud A. G. ́i tagakiusamisel järgmised tagajärjed A. G. ́i suhtes: 1) A. G. ́il kadus kolmandal kuul, peale sünnitust, rinnapiim, mille tõttu ei saanud A. G. anda 19.aprillil 2005.a. sündinud tütrele, D. G. ́ile, rinda; 2) A. G. viibis kogu selle aja psühholoogi J. T. järelevalve all ning 3) A. G. kardab ka edaspidi oma lapse psüühilise seisundi pärast, kuna üleelatud kriisil võivad, A. G. ́i arvates, olla tagajärjed ka lapse psüühikale. Varaline kahju tekkis A. G. ́il, hagiavalduse kohaselt, asjaolu tõttu, et V. V. ́i ja teiste kostjate kaebuste tõttu oli A. G. sunnitud korrastama oma raamatupidamist ning viima kõik raamataupidamise dokumendid kontrolliks Osaühingusse Siirali, kes kasseeris A. G. ́ilt, teostatud raamatupidamiskontrolli eest, 30 272.90 krooni, mis moodustabki hagiavalduses toodud varalise kahju summa. Palus hagi rahuldada. 24.märtsil 2008.a. kohtule esitatud omakäelises avalduses (II-kd., tl.12) loobus A. G. hagist kostjate A. O. ja A. P. vastu, seoses kostjate kõrge vanusega. Kohus rahuldas hageja, A. G. ́i, taotluse ja lõpetas menetluse kostjate: A. O. ja A. P. suhtes.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule kostjad: V. V., L. V., A. K., E. Y., A. T., A. P. ja H. S. (I-kd., tl.58-60), hagi ei tunnistanud, vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik kohtukulud palusid kostjad pA. A. G. ́i enda kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt, ei ole V. V. mitte kunagi A. G. ́ile ette heitnud tema rahvust ega ka avaldanud mõtteid nagu ei oleks A. G. ́il õigus Eestis elada. Samuti ei ole V. V. mitte kunagi mustanud A. G. ́it eraisikuna, aga samuti ei ole V. V. laimanud ega solvanud A. G. ́it kui Korteriomanike Ühisuse Katse 5 valitsejat. Kirjaliku vastuse kohaselt ei sisalda kostjate avaldused politseisse ja prokuratuuri süüdistusi A. G. ́i vastu isiklikult aususetuses ega ka korteriomanike raha omastamises. Avalduste esitamist politseisse ja prokuratuuri tingisid otseselt Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanikele ajakirjanduse vahendusel teatavaks saanud Korteriomanike Ühisuse Katse 5

võlad kommunaalteenuseid osutavate firmade ees. Võlgade kohta A. G. kas ei suutnud või ei soovinud järelpärimise esitanud korteriomanikele selgitusi anda, mille tõttu pöördusidki korteriomanikud võlgades selguse saamiseks politseisse ja prokuratuuri, kuna Korteriomanike Ühisuse Katse 5 võlgnevus Aktsiaseltsile Viru Vesi ja VKG Energiale pani lõi reaalse ohu elumajale jääda kütteperioodiks ilma kütteta ja ilma veeta. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 08.novembrist 2005.a. said nii kostjad, kui ka teised korteriomanikud teada võlgnevuse tegeliku põhjuse. Korteriomanike Ühisuse Katse 5 valitseja oli tasunud elumaja heakorrastamiseks tehtud tööde eest nende vahendite arvelt, mis oli korteriomanike poolt makstud tarbitud soojusenergia eest ning tarbitud vee – ja kanalisatsiooniteenuse eest. Kuna teisi vahendeid ei olnud, siis tekkiski Korteriomanike Ühisusel Katse 5 võlgnevus Aktsiaseltsi Viru Vesi ja AKG Energia ees. Eeltoodud olukorda arvestades ei ole kostjad A. G. ́ile mingit mittevaralist kahju põhjustanud. Kirjaliku vastuse kohaselt oli alusetu ka A. G. ́i poolt esitatud varalise kahju nõue. Arvest nr.131 30.detsembrist 2005.a. nähtub, et A. G. tasus firmale Korteriomanike Ühisuse Katse 5 raamatupidamise dokumentide taastamise eest.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, A. G., esitas kohtule kohtuistungil kirjalikud omakäelised avaldused, milles loobus tunnistaja ülekuulamisest ja taotles tsiviilasja sisulist lahendamist ilma G. Õ. tunnistajana ülekuulamata. Samuti taotles A. G. tsiviilasja sisulist lahendamist ilma lepingulise esindajata, juristi Roman G. ́ta ja nõustajata, V. K. ́ta. Kohus rahuldas mõlemad A. G. ́i taotlused ja asus tsiviilasja läbi vaatama sisuliselt, ilma hageja nõustajata, Valentina Kuropatkina ́ta, hageja lepingulise esindajata, juristi R. G. ́ta ning ilma G. Õ. ́d tunnistajana üle kuulamata. Hageja, A. G., palus kohtuistungil hagi rahuldada ning välja mõista hageja kasuks E. Y. ́ilt 12 500.- krooni mittevaralist kahju, V. V. ́ilt 30 272.90 krooni varalist kahju ja 187 500.- krooni mittevaralist kahju, L. V. ́ilt 12 500.- krooni mittevaralist kahju, A. K. ́lt 12 500.- krooni mittevaralist kahju, A. T. ́lt 12 500.krooni mittevaralist kahju ja H. S. ́ilt 12 500.- krooni mittevaralist kahju. A. G. kinnitas kohtuistungil, et ta on juba varem loobunud hagist mittevaralise kahju nõudes A. P. vastu ja A. O. vastu ning palub kohut selle loobumisega arvestada. Kõik kohtukulud palus A. G. pA. kostjate: V. V. ́i, L. V. ́i, A. K., E. Y. ́i, A. T. ja H. S. ́i kanda. A. G. esitas kohtuistungil kohtule kirjalikult oma kohtukõne teksti, mille kohus võttis kohtuistungi protokolli juurde ja milles sisalduvate A. G. ́i seisukohtadega kohus otsuse tegemisel ka arvestas. Kostja, E. Y. ja tema lepinguline esindaja, advokaat Arvo Suuban, vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi jätta rahuldamata, kõik kohtukulud

palusid pA. A. G. ́i enda kanda. E. Y. ja advokaat Arvo Suuban selgitasid kohtule kohtuistungil täiendavalt, et ei ole ühtegi tõendit A. G. poolt väidetava E. Y. ́i tegevuse kohta, ükski tunnistaja ei ole andnud ütlusi selle kohta, et E. Y. oleks kuidagi solvanud A. G. ́it. Politseisse esitatud avalduses ei olnud süüdistust A. G. ́i vastu varguses. Avalduses isegi ei nõutud kriminaalmenetluse alustamist. E. Y. ja teised kostjad lihtsalt palusid politsei abi selgitamaks, et mis siis tegelikult toimub korteriomanike poolt makstud rahadega Korteriomanike Ühisuses Katse 5. Kohtule esitatud väited nagu oleks E. Y. tekitanud A. G. ́ile mittevaralist kahju olid paljasõnalised ja tõenditega tõendamata. Kostja, V. V. ja tema lepinguline esindaja, advokaat Irina Gromtsev, vaidlesid kohtuistungil hagile vastu, palusid hagi jätta rahuldamata ning kõik kohtukulud jätta A. G. ́i enda kanda. Kostja, V. V., selgitas kohtule täiendavalt, et tegelikult peaksid kostjad hoopis A. G. ́ilt kohtu kaudu raha nõudma, kuna kuni kohtuistungi päevani ei ole V. V. aru saanud, kuhu kadus 100 000.- krooni Korteriomanike Ühisuse Katse 5korteriomanike raha ning A. G. ei ole suutnud sellele arusaadavat ja põhjendatud selgitust anda. V. V. luges ajalehest Põhjarannik, et elumajadel Katse 5 ja Katse 11 asukohaga Kohtla – Järve linnas on võlg, mille tõttu oli võimalik, et neid majasid ei hakata kütma. V. V. ́i peres on väikene laps, mille tõttu ta läks ja maksis soojusenergia eest uuesti ära. Samas jäi V. V. ́ile arusaamatuks, kuhu jäi seni korteriomanike poolt soojusenergia eest makstud raha. V. V. asus seisukohale, et tegelikult peaks A. G. ́it hoopis kiitma, sest kui ta hakkas tööle valitsejana, siis oli Korteriomanike Ühisuses Katse 5 palju võlglasi. A. G. pani korteriomanikud maksma. Kuid millegipärast ei jõudnud korteriomanike poolt makstud rahad kommunaalteenuseid osutavate ettevõteteni ning võlad muudkui kasvasid (vaatamata korteriomanike paranenud maksedistsipliinile). A. G. sai Korteriomanike Ühisuse Katse 5 raamatupidamisega tegelemise eest palka, kuid tegelikult ta ei teinud mitte ühtegi aruannet, kust oleks näha, kuidas Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike rahad liiguvad. V. V. asus kohtuistungil seisukohale, et kui A. G. oleks suutnud esitada korteriomanikele raamatupidamises raha liikumist kajastavad aruanded, siis ei oleks üldse mingeid probleeme tekkinud. V. V. asus kohtuistungil seisukohale, et auditi pidi A. G. tegema selle tõttu, et ta vastutas raamatupidamise eest ja sai Korteriomanike Ühisusest Katse 5 raamatupidamise korraldamise eest palka. Advokaat Irina Gromtsev lisas täiendavalt, et tunnistajate Ü. L. ja S. ütlustega on tõendatud, et kui kostjad ei oleks aktiivselt sekkunud A. G. ́i tegevusse valitsejana, siis oleks kogu elumaja Katse 5 jäänud talvel ilma keskkütteta võlgade tõttu. Osaühingu Siirali poolt koostatud arve, mida A. G. käsitleb V. V. ́i poolt tekitatud varalise kahjuna, on esitatud Korteriomanike Ühisuse Katse 5 raamatupidamisdokumentide taastamise eest ja ei puutu varalise kahju tekitamise asjasse. A. G. oli kohustatud organiseerima ja korraldama raamatupidamist Korteriomanike Ühisuses Katse 5 ja kui A. G. seda mingil

põhjusel nõuetekohaselt ei teinud, siis pidi ta ka omal kulul raamatupidamise dokumendid taastama. Kostja, L. V., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus L. V. pA. A. G. ́i kanda. Täiendavalt selgitas L. V. kohtule kohtuistungil, et ta ei ole mitte kuidagi A. G. ́it solvanud, ega temale ka mittevaralist kahju tekitanud. L. V. tunnistas kohtuistungil politseile esitatud avaldusele allakirjutamist, kuid, L. V. ́i sõnade kohaselt, ei teinud ta seda mitte eesmärgiga põhjustada A. G. ́ile mittevaralist kahju. Avaldusele allakirjutamisega soovis L. V., et politsei selgitaks välja, kas Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike poolt makstud rahadega on ümber käidud heaperemehelikult ja millest ikkagi tekkis Korteriomanike Ühisusel Katse 5 võlgnevus kommunaalteenuseid osutanud firmade ees. Kostja, A. K., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata, kõik kohtukulud palus pA. A. G. ́i kanda. Täiendaval selgitas A. K. kohtule kohtuistungil, et ta on kogu aeg tasunud kõik korteriomandiga seostud arved ära õigeaegselt. Kui A. K. sai teada, et Korteriomanike Ühisusel Katse 5 oli olemas üle 100 000.- krooni suurune võlg, siis hakkas ta muretsema, kuna tema peres kasvab puudega laps. A. K. hakkas huvi tundma, kuhu oli tegelikult saanud korteriomanike poolt makstud rahad. A. G. midagi ei selgitanud ja eitas ilmselget fakti, et Korteriomanike Ühisusel Katse 5 oli võlgnevus. A. K. eesmärgiks ei ole kunagi olnud A. G. ́it solvata ja temale mittevaralist kahju põhjustada. A. K. kirjutas avalduse politseisse, et politsei teeks kindlaks, kuhu korteriomanike rahad olid saanud, sest A. G. ise eitas võla olemasolu. Kostja, A. T., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata, kõik kohtukulud palus A. T. pA. A. G. ́i kanda. A. T. selgitas kohtule kohtuistungil täiendavalt, et ta ei ole kunagi tekitanud A. G. ́ile mittevaralist kahju. Politseisse pöördus A. T. selle tõttu, et oli tekkinud reaalne oht jääda ilma kütteta ja sooja veeta võlgade tõttu. Uus soojusenergiat tootev firma, kes võttis üle elumaja kütmise, teatas, et alustab nullist ning kui tekivad võlad, siis lülitatakse soojusenergiaga varustamine välja ilma ette hoiatamata. Sellises olukorras tuli ilmsiks, et Korteriomanike Ühisusel Katse 5 oli umbes 100 000.krooni suurune võlg. A. T. asus kohtuistungil seisukohale, et hoopis temal oleks õigus nõuda A. G. ́ilt hüvitist moraalse kahju tekitamise eest, kuna reaalne oht, et elumaja jääb kütteta ja sooja veeta tekitas kõigile Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanikele mittevaralist kahju. Kostja, H. S., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata, kohtukulud palus H. S. pA. A. G. ́i kanda. Täiendavalt selgitas H. S. kohtule kohtuistungil, et ta on kogu aeg tööl käinud ja ei ole kedagi sõimanud ega solvanud. Politseisse kirjutas avalduse rahade kadumise uurimiseks H. S. ́i

kadunud abikaasa. H. S. asus kohtuistungil seisukohale, et A. G. põhjustas tema abikaasale suure närvipinge, mille tagajärjel H. S. ́i abikaasa haigestus ja suri. Peale abikaasa surma H. S. enam tööl ei käi. H. S. selgitas kohtuistungil, et peale abikaasa surma provotseerib oma käitumisega A. G. H. S. ́it endast välja minema, kuid H. S. on jäänud rahulikuks ja on suhelnud A. G. ́iga korrektselt.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja, E. S. ́i, ütlustega (II-kd., tl.20) kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja on Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanik. Tunnistaja on tunneb nii hagejat kui ka kostjaid. Tunnistaja teab, et majas oli 64 korterit ja ainult üks korter oli Korteriomanike Ühisusele Katse 5 võlgu vee eest. Korteriomanikud esitasid A. G. ́ile järelpärimise selle kohta, et A. G. selgitaks, miks oli Korteriomanike Ühisusel Katse 5 võlg vee eest. A. G. korteriomanikele ei vastanud, mille peale pöördusidki korteriomanikud avaldusega politseisse. Politseist said korteriomanikud kirjaliku vastuse, et Korteriomanike Ühisuses Katse 5 peaks olema revisjonikomisjon. Korteriomanike üldkoosoleku otsusega oli A. G. valitud valitsejaks ja raamatupidajaks palgaga 3 000.- krooni kuus. 30.aprillil 2006.a. moodustati elumajas revisjonikomisjon. Tunnistaja oli pöördunud viiel korral A. G. ́i poole, et revisjonikomisjon saaks enda kätte kontrollimiseks Korteriomanike Ühisuse Katse 5 raamatupidamise dokumendid. A. G. dokumente revisjonikomisjonile ei andnud ning viimasel korral ütles A. G., et need on tema isiklikud dokumendid, mida revisjonikomisjonil ei ole õigust nõuda. Korteriomanike üldkoosolek otsustas, et A. G. ́ile tuleb korda teha raamatupidamine aastate, alates 2003.a. kuni 2005.a., eest. Peale korteriühistu moodustamist maksis korteriühistu 5 500.- krooni raamatupidajale I. L., kes tegi ära 2006.a.-2007.a.bilansi. Tunnistaja, L. S.a, ütlustega (II-kd., tl.83) luges kohus tõendatuks, et tunnistaja nägi ühel korral 2005.a. suvel, Kohtla – Järve linna, Katse 5 maja II – sissekäigu juures umbes kella 12.00 paiku päeval, kuidas A. G. ja V. V. rääkisid kõva häälega eesti keeles ja vene keeles ning tülitsesid. Tunnistaja sai aru, et A. G. kutsus midagi kontrollima (arvatavasti maksekviitungeid), V. V. keeldus, „lõi käega“ ja läks minema, mille peale hakkas A. G. nutma. Tunnistaja teada pidid kõik korteriomanikud kaasa võtma oma maksekviitungid ja käima A. G. ́i juures korteris neid kontrollimas, et mille eest oli korteriomanik tasunud. Ka tunnistaja käis oma maksekviitungeid A. G. ́i juures kontrollimas, samal ajal oli seal ka V. V., kuid siis mingit tüli A. G. ́i ja V. V. ́i vahel ei olnud. Sellel ühel tülitsemisel rohkem pealtnägijaid ei olnud, kuid tunnistaja teada solvasid V. V. ja kõik teised kostjad A. G. ́it pidevalt. Millisel viisil solvasid ja milles solvangud seisnesid, seda tunnistaja ei täpsustanud.

Tunnistaja, V. G.i, ütlustega (II-kd., tl.85-86) luges kohus tõendatuks, et tunnistaja on A. G. ́i abikaasa ning soovis peale kohtu selgituste ärakuulamist anda kohtuistungil ütlusi. Tunnistaja avaldas, et mingeid konkreetseid kuupäevi, millal solvangud aset leidsid, tunnistaja nimetada ei tea. Tunnistaja teab, et tema abikaasale, A. G. ́ile, meeldis töö Korteriomanike Ühisuse Katse 5 valitsejana ja ta soovis sead tööd teha ka edaspidi. Tunnistaja teada sai kogu asi alguse V. V. ́i solvangutest, mis seisnesid A. G. ́i süüdistamises Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike raha varguses. Kuigi V. V. ́il konkreetseid tõendeid ei olnud, siis ikkagi esitasid V. V. ja teised kostjad politseisse avalduse, mida tunnistaja peabki A. G. ́i solvamiseks ja temale moraalse kahju tekitamiseks. Tunnistaja teada tekkis A. G. ́ile sellest, et kostjad avalduse politseisse tegid, stress (halvenesid peresisesed suhted), peale sünnitust kadus A. G. ära piim, A. G. ́il tekkis kilpnäärme haigus, aga samuti oli tunnistaja seisukohale, et A. G. ́il tekkis ka onkoloogiline haigus stressi tagajärjel. Stress aga tekkis V. V. ́i poolsetest solvamistest. Tunnistaja teab, et A. G. ́ile maksti ka Korteriomanike Ühisuse Katse 5 raamatupidaja ülesA.te täitmise eest palka. Vaatamata solvangutele kutsus A. G. aastatel 2003 – 2005 korteriomanikke oma korterisse kontrollima maksekviitungeid. Paljud keeldusid kviitungite kontrollimisest. Lõpuks selgitas tunnistaja kohtule, et ta ise ei ole oma silmaga kordagi näinud, ega ka oma kõrvaga kordagi kuulnud mitte ühtegi A. G. ́i solvamist. Kõike eelpoolöeldut oli tunnistaja kuulnud A. G. ́i enda käest, aga samuti ka kolmandate isikute käest. Kes konkreetselt nendeks kolmandateks isikuteks olid, seda tunnistaja ei teadnud kohtule öelda (nimetas ainult esimese sissekäigu vanemat). Tunnistaja, Ü. L., ütlustega kohtuistungil (III-kd., tl.6) luges kohus tõendatuks, et tunnistaja töötas Kohtla – Järve Linnavalitsuses abilinnapeana ja viibis Korteriomanike Ühisuse Katse 5 üldkoosolekutel Kohtla – Järve linna esindajana, kuna Kohtla – Järve linnale kuulus korter, aadressiga: xxx. Tunnistaja teab, et üldkoosolekud algasid alati suure lärmiga. Probleemiks oli võlg soojusenergia eest, mis oli arutusel ka korteriomanike üldkoosolekul. Võla olemasolu tõttu ei lülitatud elumajasse, aadressiga: xxx linnas, sisse soojusenergiat. Kui tunnistaja küsis A. G. ́i käest, et miks ta võlga ära ei maksa, siis lubas A. G. tunnistajale, et maksab võla ära. A. G. selgitas tunnistajale, et korteriomanikud on ise soojuse eest võlgu. Kes ja kui palju korteriomanikest võlgu soojuse eest oli, seda A. G. tunnistajale öelda ei osanud. Tunnistaja teada anti elumajasse kütteperioodil siiski soojusenergiat. Üsna varsti müüs Kohtla – Järve linn oma korteri ära ja tunnistaja rohkem üldkoosolekutel käima ei pidanud, mille tõttu politseisse pöördumise asjaolud ei olnud tunnistajale teada. Tunnistaja korteriomanike poolt (ja ka kostjate poolt) A. G. ́i solvamisest ja ähvardamisest teadlik ei olnud, kuna tunnistaja juuresolekul ei solvanud ega ka ei ähvardanud keegi A. G. ́it.

Tunnistaja, G. S., ütlustega kohtuistungil (III-kd., tl.7-8) luges kohus tõendatuks, et tunnistaja oli A. G. ́i ametijärglane ja töötas peale A. G. ́it nii Korteriomanike Ühisuse Katse 5 valitsejana, kui ka osales Korteriühistule elumaja majandamise üleandmises. Korteriühistu moodustati antud elumajas 2007.a. mai kuus. Enne seda oli Korteriomanike Ühisus Katse 5. Enne tunnistajat oli A. G. Korteriomanike Ühisuses Katse 5 nii palgaline valitseja kui ka palgaline raamatupidaja ühes isikus. Kui tunnistaja A. G. ́ilt asjaajamise üle võttis, siis oli elumajal Katse 5 soojusenergia võlg VKG Energia ees. Samuti lasi läbi katus ja oli kogutud raha katuse remondiks. Lõpuks keeldus VKG Energia soojusenergiat võlgade tõttu andmast ja ka katust remontinud firma kinnitas, et oli kogu töö teinud, kuid kogu raha remondi eest ei ole neile välja makstud. A. G. ́il ei olnud olemas raamatupidamise dokumente. Kui novembris esitati Korteriomanike Ühisuse Katse 5 arved soojuse eest, siis tuli välja, et kogu maja oli võlas välja arvatult üks sissekäik. Dokumentide võrdlemisel tehti kindlaks, et paljud korteriomanikud olid oma arved ära maksnud, Korteriomanike Ühisuse Katse 5 raamatupidamise andmetel olid nad soojavõlglased. Hiljem ilmnes seaduspärasus, et kõige suuremad A. G. ́i vaenlased olid ka kõige suuremad võlglased. Kuidas A. G. võlgade suurusi kindlaks määras, sellest ei saanud aru ei tunnistaja, ega ka keegi teine. Tegelikult korteriomanikud enam A. G. ́it ei usaldanud. Korteriomanikud helistasid ise VKG Energiasse ja Aktsiaseltsi Viru Vesi ning uurisid, kas arved on makstud ja kui suured on nende võlad. A. G. selgitas kogu aeg korteriomanikele, et teil on vesi ja soojus olemas ning eitas võlgade olemasolu, samuti selgitas, et kui mõni üksik võlg ongi, siis on temal kokkulepe vastavate asutustega ning probleeme ei ole üldse. Korteriomanikega, kes hakkasid rohkem pärimas, käitus A. G. agressiivselt. Seda, et osad korteriomanikud sh ka kostjad pöördusid avaldusega politseisse ja prokuratuuri, võis A. G. vabalt võtta isikliku solvamisena. Tunnistaja asus kohtuistungil seisukohale, et A. G. oli mitme elumaja valitseja ja A. G. ́il olid erinevate elumajade rahad omavahel sassi läinud. Kui mõnel elumajal tekkis võlg, siis maksis A. G. selle elumaja võlad ära teiste elumajade rahadest. Näitena tõi tunnistaja elumaja, aadressiga: Katse 11, Kohtla – Järve linnas, mille korteriomanikud olid A. G. ́i tõttu ilma soojusenergiata kolm kuud. Tunnistaja asus kohtuistungil seisukohale, et kui kostjad ei oleks A. G. ́i majandamisse aktiivselt sekkunud, siis oleks ka kostjate elumaja, aadressiga: Katse 5, Kohtla – Järve linnas, jäänud ilma soojusenergiata just võlgade tõttu. Kohus luges hagi tõendamatuks, põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Tsiviiltoimiku nr.2 – 06 – 4222 I – köide: A. G. ́i hagiavaldusega (tl.3-8). Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega 08.novembrist 2005.a. kriminaalasjas nr.05740000100 (tl.8-10). Kriminaalmenetluse nr.05240100181 alustamata jätmise teatisega (tl.11-12). V. V. ́i ja teiste kostjate avaldusega Ida Politseiprefektuurile (tl.13), millega luges kohus tõendatuks, et avalduse paluti politsei kaasabi tekkinud olukorra

väljaselgitamisel, kus elanikud tasuvad igakuuliselt korralikult vee ja soojuse teenuse eest, kuid sellele vaatamata, neid teenuseid osutavate ettevõtete andmetel, olid soojuse ja veevõlad kasvanud kosmiliselt, samas keeldus majavalitseja esitamast korteriomanikele aruandeid rahade liikumise kohta ja ei ole täitnud 2004.a. lõpukoosolekul antud lubadust võlgnevuse kustutamise kohta ja iga kvartali lõpuks aruande esitamise kohta. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud avaldusega ei ole mitte kuidagi A. G. ́i isiklikult solvatud, samuti ei ole süüdistatud A. G. ́it rahade omastamises ega varguses. Avalduse kohaselt on A. G. ́i süüdistatud tema enda poolt 2004.a. Korteriomanike Ühisuse Katse 5 aastakoosolekul antud lubaduste mittetäitmises. V. V. ́i avaldusega 21.juunist 2005.a. Viru Ringkonnaprokuratuurile (tl.14), milles paluti tarvitusele võtta abinõud Korteriomanike Ühisuse Katse 5 majavalitseja, A. G. ́i, suhtes, kes ei soovi anda aru korteriomanikele ning samuti majanõukogule (moodustatud 11.juunil 2005.a.) vee -, soojuse- ja üldelektri maksevõlgade tekkimise ja seisukorra kohta. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud avalduses ei ole A. G. ́it mitte kuidagi isiklikult solvatud, samuti ei ole teda süüdistatud mitte ühegi süüteo toimepanemises, mille tõttu jäeti põhjendatult kriminaalmenetlus alustamata ja juba alustatud kriminaalmenetlus lõpetati, kuna Korteriomanike Ühisuse Katse 5 juhtimine toimub Korteriomandiseaduse mitte aga Karistusseaduse alusel. Juristide R. G. ja V. V. teatega 18.juunist 2005.a. (tl.15). Psühholoog J. T. arvamusega 30.novembrist 2005.a. (tl.16-18) A. G. ́i psüühilise seisundi kohta (A. G. ́i enda poolt kohtule esitatud), millega luges kohus tõendatuks, et A. G. pöördus psühholoogi poole korduvalt alates 2004.a. novembrist. A. G. oli äärmiselt masendatus seisundis. A. G. kaebas vastuvõtul unetust, peavalu, unetust ja pidevat halba tuju. Perenime – „V.“ nimetamisel ärritub. Psühholoog tegi A. G. ́ile ettepaneku pöörduda konsultatsiooniks psühhiaatri poole. Osaühingu Siirali õiendiga nr.1/11 03.novembrist 2005.a. (tl.19). Osaühingu Siirali arvega nr.131, seeria 2005, 10.detsembrist 2005.a. 24 372.90 kroonile (tl.20) Korteriomanike Ühisuse Katse

finantsraamatupidamise taastamise eest perioodil 01.detsembrist 2002.a. kuni 30.juunini 2005.a., aga samuti raamatupidamisteenuse osutamise eest alates 01.juulist 2005.a. kuni 30.novembrini 2005.a., millega kohus luges tõendatuks, et nimetatud teenust ei pidanud A. G. tellima mitte V. V. ́i süül (nagu kinnitatakse hagis), vaid teenus tuli A. G. ́il tellida täites oma ametikohuseid Korteriomanike Ühisuse Katse 5 palgalise valitsejana ja palgalise raamatupidajana. Osaühingu Järve Tervisekeskuse tõendiga 23.novembrist 2005.a. (tl.21), mille kohaselt sai xxx.a. sündinud D. G. rinnapiima ainult 3 – kuud. A. O. omakäelise avaldusega 24.detsembrist 2005.a. (tl.22), mille kohaselt ei omanud A. O. mitte mingeid pretensiooni A. G. ́i suhtes. Viru Maakohtu 28.märtsi 2006.a. määrusega (tl.23-24). Viru Maakohtu 28.märtsi 2006.a. määrusega (tl.25-26) hagiavalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta. A. G. ́i kirjaliku avaldusega 11.aprillist 2006.a. (tl.29), milles A. G. määrab kindlaks mittevaralise kahju suuruse. A. G. ́i

poolt esitatud maksekorraldusega 11.aprillist 2006.a. (tl.30) riigilõivu tasumise kohta. Väljatrükkidega rahvastikuregistri andmebaasist menetlusosaliste andmetega (tl.31-39). Viru Maakohtu 12.aprilli 2006.a. määrusega (tl.40-41) hagi menetlusse võtmise kohta. Kostjate ühise kirjaliku vastusega hagile 26.aprillist 2006.a. (tl.58-60). V. V. ́i järelpärimisega võlgade kohta majas 16.juunist 2005.a. (tl.61), millel on A. K., A. V.i ja V. V. ́i allkirjadega kirje, et Korteriomanike Ühisuse Katse 5 valitseja, A. G., keeldus avaldust vastu võtmast ja nõudis selle tähitud postiga saatmist. Aktsiaseltsi Viru Vesi õiendiga 16.jaanuarist 2006.a., õiendiga 26.oktoobrist 2005.a., õiendiga 05.maist 2005.a. ja õiendiga 25.novembrist 2004.a. (tl.62-65), mille kohaselt esinesid elumajal, aadressiga: Katse 5, Kohtla – Järve linnas, pidevad vee ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumise võlad. E. Y. ́i taotlusega riigi õigusabi saamiseks ja sinna juurde kogutud materjalidega (tl.67-75). A. G. ́i kirjaliku seisukohaga 17.maist 2006.a., mille hageja esitas vastuseks kostjate vastusele (tl.82-83). Korteriomanike Ühisuse Katse 5 üldkoosolekute protokollidega ja muude Korteriomanike Ühisuse Katse 5 majandustegevust käsitlevate dokumentidega (tl.85-165), kohus luges tõendatuks, et nimetatud dokumentaalsed tõendid tuleb jätta lähemalt analüüsimata, kuna A. G. ́i poolt on esitatud hagi temale kostjate poolt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes. Ei A. G. ise ei ole esitanud haginõuet, mis seonduks Korteriomanike Ühisuse Katse 5 majandustegevuse eri tahkudega, aga samuti pole ükski kostjatest esitanud vastuhagi Korteriomanike Ühisuse Katse 5 majandustegevust käsitleva nõudega, mille tõttu ei pea kohus vajalikuks käesoleva tsiviilasja raamides analüüsida Korteriomanike Ühisuse Katse 5 majandustegevust. Kohus asus seisukohale, et käesoleva tsiviilmenetluse eesmärgiks ei ole Korteriomanike Ühisuse Katse 5 majandustegevuse hindamine ja valitseja, A. G. ́i kiitmine (või laitmine), et kui hästi või halvasti ta on oma ülesA.tega toime tulnud. Kohus asus seisukohale, et käesoleva tsiviilmenetluse ülesandeks on välja selgitada deliktiõiguse seisukohast, kas kostjad olid süüliselt tekitanud A. G. ́ile materiaalset ja moraalset kahju, kui suur oli see kahju ning küllaldase seadusliku aluse olemasolul kahju kostjatelt A. G. ́i kasuks väljamõistmise otsustamine. Viru Maakohtu 19.juuni 2006.a. määrusega E. Y. ́ile riigi õigusabi andmise kohta (tl.187) ja temale esindajaks advokaadi määramise kohta. Tsiviilasja nr.2 – 06 – 4222 II – köide: A. G. ́i meditsiinidokumentidega (tl.9-10), mille kohaselt oli A. G. ́il näidustatud Tartu Ülikooli Kliinikumis Uroloogia ja neerusiirdamise osakonnas kirurgilise operatsiooni tegemine. Aktsiaseltsi Viru Vesi tõendiga Korteriomanike Ühisusele Katse 5 (tl.11), mille kohaselt oli elumajal seisuga 01.mai 2006.a. võlg külma vee tarbimise eest 33.80 krooni ning soojusenergia tarbimise eest võlg: I soojussõlmes summas 74 226.88 krooni ja II soojussõlmes summas 26 762.42 krooni, kohus luges tõendatuks, et nimetatud võlale olid kogu aeg viidanud ka kostjad, kes asusid aktiivselt tegutsema saamaks teada võla tekkimise põhjuse. A. G. ́i omakäelise avaldusega 24.märtsist 2008.a. (tl.12) hagist loobumise kohta A. O. ja A. P. vastu, mille kohus vastu võttis ja

lõpetas menetluse A. O. ja A. P. vastu. 24.märtsil 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.13-21). A. G. ́i kirjaliku avaldusega 26.septembrist 2008.a. (koos arstitõenditega) (tl.39-43) kohtuistungi edasilükkamise kohta. 29.septembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.45-46). A. G. ́i lepingulise esindaja, Roman Golovenko ja kostja A. P. kirjalike avaldustega kohtuistungi edasilükkamise kohta (tl.78-79). 28.jaanuaril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.80-87). Viru Maakohtu 04.veebruari 2009.a. määrusega (tl.101102). A. G. ́i lepingulise esindaja, Roman Golovenko, poolt kohtule 26.veebruaril 2009.a. esitatud haginõude täpsustustega (tl.115-116). Kostjate poolt kohtusse 17.märtsil 2009.a. üle antud ühise vastusega haginõude täpsustustele (tl.129). A. G. ́i lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud kirjaliku taotlusega (tl.139-144). 16.novembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.143-145). Viru Maakohtu 25.novembri 2009.a. määrusega (tl.149-150). V. V. ́i taotlusega riigi õigusabi saamiseks ja sinna juurde kogutud materjaliga (tl.162-194). Viru Maakohtu 10.veebruari 2010.a. määrusega (tl.203-204) V. V. ́i taotluse osalise rahuldamise kohta ja temale riigi arvelt advokaadi esindajaks määramise kohta. Tsiviilasja nr.2 – 06 – 4222 III – köide: A. G. ́i lepingulise esindaja, Roman Golovenko, kirjaliku taotlusega 17.märtsist 2010.a. (tl.2) kohtuistungi edasilükkamise kohta. 17.märtsil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.3-10). Osaühingu VKG Energia hagiavaldusega V. G. ́i, N. P. ́a, N. Z., L. V. ́i, A. K. ja I. V. vastu solidaarselt 102 124.84 krooni soojavõla ja 5 750.- riigilõivu nõudes koos lisadega (tl.12-75), millega kohus luges tõendatuks, et Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanikest kostjad pöördusid politseisse ja prokuratuuri rahaliikumise asjaolude väljaselgitamiseks mitte majavalitseja, A. G. ́i, tagakiusamiseks, vaid tõepoolest teadasaamiseks, millest on tekkinud majal võlad. Kogu maja võlgnevuste tasumise eest pidi hea seisma majavalitseja, A. G.. Kuid kuna võlga ei tasutud, siis esitas Osaühing VKG Energia hagi võla sissenõudmiseks Korteriomanike Ühisuse Katse 5 kõige maksejõulisemate korteriomanike vastu, millega on seletatav ka kostjatest korteriomanike aktiivne tegutsemine võlgnevuse tekkimise põhjuste väljaselgitamisel, sest kui korteriomanikud ja majavalitseja ei selgita välja tegelikult võlgu olevaid korteriomanikke, siis tuleb võlg ikkagi tasuda nendel korteriomanikel, kelle vastu esitatakse hagi keskkütteteenuse osutaja poolt. Erilist tähelepanu pööras kohus asjaolule, et A. G., valitsejana, tegelikult teadis võlgnevuse olemasolust, kuna ta oli isiklikult 21.juunil 2005.a. alla kirjutanud Osaühinguga VKG Energia kaks võlgnevuse tasumise kokkulepet (tl.48-49). Võlgnevuse tasumise kokkulepete allakirjutamisega A. G. ́i poolt luges kohus tõendatuks, et A. G. püüdis pikka aega Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike eest varjata, et tegelikult oli Korteriomanike Ühisusel Katse 5 suur soojusenergia võlg. Võlgnevust ei saanud varjata aga Osaühingu VKG Energia eest, kes sundis majavalitsejat sõlmima võlgade tasumise kokkulepped maksegraafikud. Pärast kostjate politseisse ja prokuratuuri pöördumist oli A. G. sunnitud politseile tunnistama, et kasutas Korteriomanike Ühisuse Katse 5

rahalisi vahendeid mittesihipäraselt, mis tuvastati politseivaneminspektori L. P. ́i poolt kriminaalasjas nr.0574000010 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega 08.novembrist 2005.a.. Nimetatud määruse kohaselt kasutas A. G. elanikelt kogutud tarbitud vee ja soojuse eest tasutud rahasid (korteriomanikke teavitamata) nende teenuste eest tasumise asemel hoopis muudeks remonttöödeks (näiteks määruse kohaselt täielikuks soojussõlmede rekonstrueerimiseks, katuse ja luukide remondiks, sissekäikude remondiks jne.). Kohus luges tõendatuks, et ekslikuks osutusid politseiinspektori L. P. ́i määruses toodud järeldused, et „kuid elanikud sellest sunnitud aktsioonist kA.tada ei saanud, sooja- ja veefirmad karistussanktsioone ei kohaldanud, kuna on sõlmitud võla kustutamise graafiku leping“. Nende järeldute ekslikkuse kõige ilmekamaks tõendiks on Osaühingu VKG Energia hagi solidaarse võlanõudega kõige maksejõulisemate Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike vastu. Viru Maakohtu 26.märtsi 2010.a. määrusega (tl.80-81). 11.oktoobril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga, mille lahutamatuks koostisosaks oli A. G. poolt kohtuistungil esitatud kirjalik kohtukõne.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Eesti Vabariigi Põhiseaduse §13 sätteid, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Vastavalt KOS §8 sätetele, mille kohaselt võivad kokkuleppe alusel korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) Korteriomandiseaduses (KOS) sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes KOS niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS-ist kõrvalekalduvad kokkulepped kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Kui KOS-i või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse

korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata. KOS §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kA.b avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. KOS §15 kohaselt valitsevad kaasomandi eset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena: 1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamist; 2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist; 3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist; 4) kohase suurusega remondifondi kogumist; 5) majanduskava koostamist; 6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist; 7) energiaauditi ja energiamärgise tellimist. Korteriomanik, kes nõuab KOS §15 lg.6 p.6 nimetatud abinõude talumist, on kohustatud hüvitama seeläbi tekkinud kahju. Energiamärgise hoonele tellib valitseja omal algatusel või vähemalt ühe korteriomaniku nõudmisel ühe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Valitsejal on kohustus hoonele väljastatud energiamärgise koopia anda üle kõigile korteriomanikele. Korteriomanikul on õigus tellida energiamärgis ka ainult tema omandis olevale korterile. Vastavalt KOS §16 on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada KOS §15 lg.3 kohaselt ega nõuda KOS §15

lg.5 järgi. Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle KOS §11 lg.1 p.1 nimetatud määra. Kui üle poole hoonest hävib ja kahju ei ole kindlustusega või muul moel kaetud, ei saa ehitise taastamist otsustada KOS §15 lg.3 kohaselt ega nõuda KOS §15 lg.5 järgi. Vastavalt KOS §21 sätetele on valitseja õigustatud ja kohustatud: 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; 3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid; 4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid; 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. KOS §21 lg.1 ja lg.2 loetletud õigusi ja kohustusi ei saa korteriomanike kokkuleppega piirata. Valitseja säilitab korteriomanike vara muust varast eraldi. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust. Valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla KOS §18 lg.6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik. KOS §22 kohaselt koostab valitseja kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid; 3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele; 4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust; 5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi. Korteriomanikud võivad oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist. Majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega. KOS §23 kohaselt võivad korteriomanikud oma otsusega nimetada ametisse majanõukogu, mis koosneb korteriomanikest. Majanõukogul on esimees ja kaks liiget. Majanõukogu võib häälteenamuse alusel nimetada liikmete seast uue

esimehe. Majanõukogu toetab valitsejat tema ülesA.te täitmisel ja kontrollib valitseja tegevust. Majanõukogu kontrollib majanduskava ja aruA.t. Need esitatakse korteriomanikele kinnitada koos majanõukogu seisukohaga. Majanõukogu kutsub kokku selle esimees vastavalt vajadusele. AÕS §70 sätete kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS §104 sätetele vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. VÕS §127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata

kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. VÕS §128 sätete kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kA.tusi. VÕS §134 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Vastavalt VÕS §1043 sätetele peab teisele isikule (kA.tanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kA.tanu surma põhjustamisega; 2) kA.tanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kA.tanult vabaduse võtmisega; 4) kA.tanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kA.tanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane,

kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kA.tanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kA.tanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS §1046 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS §1047 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata VÕS §1047 lg.1 ja lg.2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kA.tanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Vastavalt VÕS §1050 sätetele, ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isiku süü hindamisel arvestatakse muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta

arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et A. G. ́i hagi V. V. ́i, L. V. ́i, A. K., E. Y. ́i, A. T. ja H. S. ́i vastu oli kõigi nõuete osas põhjendamatu ja ei kuulunud kõigi nõuete osas rahuldamisele. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks pA. A. G. ́i enda kanda. Kohus luges tõendatuks, et V. V. ́ilt 30 272.90 krooni varalise kahju nõue oli põhjendamata täielikult ja ei kuulunud rahuldamisele, kuna kohtuistungil leidis tõendamist, et A. G. töötas Korteriomanike Ühisuses Katse 5 palgalise valitsejana ja raamatupidamist organiseerima kohustatud isikuna (raamatupidajana) ühes isikus. Kohus luges tõendatuks, et KOS §21 sätete kohaselt oli Korteriomanike Ühisuse Katse 5 valitseja (A. G.) õigustatud ja kohustatud: 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Valitsejal, A. G. ́il, oli õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; 3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid; 4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid; 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. KOS §21 lg.1 ja lg.2 loetletud õigusi ja kohustusi ei saanud korteriomanike kokkuleppega piirata. Seadus kohustas Korteriomanike Ühisuse Katse 5 valitsejat, A. G. ́it, säilitama Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike vara muust varast (nii oma isiklikust varast kui ka teiste tema hallatavate elumajade varast) eraldi. Kohus luges tõendatuks, et A. G. oli Korteriomanike Ühisuse Katse 5 valitsejana raamatupidamiskohuslane Raamatupidamiseseaduse mõttes. Kohus luges tõendatuks, et kogu varalise kahju nõue V. V. ́i vastu põhines Osaühingu Siirali arvel nr.131, seeria 2005, 10.detsembrist 2005.a. 24 372.90 kroonile, mis esitati A. G. ́ile Korteriomanike Ühisuse Katse 5 finantsraamatupidamise taastamise eest, perioodil 01.detsembrist 2002.a. kuni 30.juunini 2005.a., aga samuti raamatupidamisteenuse osutamise eest alates 01.juulist 2005.a. kuni 30.novembrini 2005.a.. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud teenust ei pidanud

A. G. tellima mitte V. V. ́i süül (nagu kinnitatakse hagis), vaid teenus tuli A. G. ́il tellida täites oma ametikohuseid Korteriomanike Ühisuse Katse 5 palgalise valitsejana ja palgalise raamatupidajana. Alternatiivina nägi kohus võimalust, et A. G. oleks ise võinud pidada raamatupidamist, kuid A. G. seda ei teinud, vaid otsustas raamatupidamisteenuse sisse tellida Osaühingust Siirali. Raamatupidamise teenuse eest tuli A. G. ́il ise ka tasuda, kuna A. G. sai Korteriomanike Ühisusest Katse 5 raamatupidamise korraldamise eest palka. Kohus luges tõendatuks, et V. V. ei olnud kuidagi seotud raamatupidamisteenuse tellimisega ning A. G. ́ile esitatud arve ei ole käsitletav A. G. ́il tekkinud varalise kahjuna. Kohus luges tõendatuks, et A. G. ́il varaline kahju puudub üldse ning sellest tulenevalt puudub V. V. ́i suhtes ka delikti koosseis (õigusvastne tegu, varaline kahju, V. V. ́i süü ning põhjuslik seos A. G. ́il tekkinud varalise kahju ja V. V. ́i süülise õigusvastase käitumise vahel). Kohus luges tõendatuks, et A. G. ́i mittevaralise kahju hüvitamise nõue V. V. ́i, L. V. ́i, A. K., E. Y. ́i, A. T. ja H. S. ́i vastu oli põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A. G. ́i poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhines asjaolul, et kostjad, Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanikena, pöördusid korduvalt oma õiguste kaitseks õiguskaitseorganite poole (politseisse ja prokuratuuri). V. V. ja kostjatest koosnev grupp oli alates 2004.a. korduvalt pöördunud A. G. ́i suhtes avaldusega politseisse. Esimest korda tegid kostjad avalduse konstaabel A. Lumistele ja teisel korral politseiinspektor A. N.. A. G. asus hagiavalduses seisukohale, et avaldused politseile ja prokuratuurile olid kostjad esitanud A. G. ́i tagakiusamiseks, nii eraisikuna kui ka Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike poolt valitud valitsejana. Kohus luges tõendatuks, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse §13 kohaselt oli kostjatel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Kohus luges tõendatuks, et kostjate poolt oma õiguste kaitseks prokuratuuri ja politseisse pöördumine ei saanud olla õigusvastane käitumine, A. G. ́i tagakiusamine ega ka diskrimineerimine, mis tekitas A. G. ́ile mittevaralise kahju. Kohus luges tõendatuks, et kostjate õiguse pöörduda politseisse ja prokuratuuri oma õiguste kaitseks oli tagatud Eesti vabariigi Põhiseadusega ja sellist kostjate käitumist ei või keegi takistada, ega lugeda õigusvastaseks. Kohus luges tõendatuks, et asjaolu, et Viru Ringkonnprokuratuur alustas 28.juunil 2005.a. kriminaalmenetlust KarS §201 lg.2 p.3 tunnustel A. G. ́i suhtes, avalduse alusel, mille esitasid prokuratuurile V. V. ja teised kostjad, ei ole kuidagi A. G. ́it kahjustav ega temale moraalset kahju tekitav. Kohus luges tõendatuks, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse §14 kohaselt oli kõigi kodanike (sealhulgas ka kostjate) õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus, sealhulgas ka

prokuratuuri ja politsei kohustus. Politsei ja Prokuratuuri tegevusega ei saanud A. G. ́il tekkida mittevaralist kahju. Kohus luges tõendatuks, et 08.novembril 2005.a. lõpetaski uurija määrusega kriminaalmenetluse, seoses kuriteokoosseisu puudumisega A. G. ́i käitumises, millise tegevusega kaitses politsei ka A. G. ́i põhiseaduslikku õigust riigi kaitsele. Kohus luges tõendatuks, et ka kostjatel ei ole tulevikus õigust nõuda A. G. ́ilt mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et A. G. pöördus hagiga kostjate vastu kohtusse. Kohus luges tõendatuks, et vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §15 oli igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. A. G. oli esitanud kostjate vastu mittevaralise kahju ehk moraalse kahju nõude. Moraalse kahju tekitamisena käsitles A. G., hagiavalduse kohaselt, V. V. ́i ja teiste kostjate tegevust ja tagakiusamist, mille tagajärjel, algasid A. G. ́il (tema enda sõnade kohaselt) „alati psüühilised häired“, mis väljendusid (A. G. ́i hinnanguil) „hüsteerilises nutus, agressiivsetes suhetes abikaasa ja lastega, unetuses, peavaludes, valudes südames, soovimatuses täita oma ülesandeid seoses elumaja Katse 5 haldamisega, aga samuti vihkamises kõikide inimeste vastu“. Lisaks eelnevale, tekkis A. G. ́il veel järgmine moraalne kahju: 1) A. G. ́il kadus kolmandal kuul, peale sünnitust, rinnapiim, mille tõttu ei saanud A. G. anda 19.aprillil 2005.a. sündinud tütrele, D. G. ́ile, rinda; 2) A. G. viibis kogu selle aja psühholoogi J. T. järelevalve all ning 3) A. G. kardab ka edaspidi oma lapse psüühilise seisundi pärast, kuna üleelatud kriisil võivad, A. G. ́i arvates, olla tagajärjed ka lapse psüühikale. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §127 kohaselt oli kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku, A. G. ́i, asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles A. G. oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu (tagakiusamine kostjate poolt) ei oleks esinenud. Kahju ei kuulunud hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus luges tõendatuks, et A. G. ei ole välja toonud, mis eesmärgil ta kahju hüvitamist taotleb ehk milline oleks see võimalikult lähedane olukord, mis eelnes A. G. ́i „kiusamisele“ kostjate poolt, aga samuti ei ole A. G. selgitanud kuidas aitavad VÕS §127 nimetatud kahju hüvitamise eesmärki saavutada kostjatelt väljamõistetavad rahasummad. Peale selle nägi VÕS §128 ette, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik, A. G., sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks olnud vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus luges tõendatuks, et A. G. ei ole esitanud kohtule kostjate vastu esitatud moraalse kahjunõude suuruse arvestust, mille tõttu puudus kohtul võimalus tuvastada, kas kahjunõudest oli maha arvestatud A. G. ́i poolt saadud igasugune kasu ja A. G. ́i poolt säästetud kulud või mitte, millega luges kohus tõendatuks, et A. G. ́i poolt kostjate vastu esitatud moraalse kahjus suurus ei olnud täiesti selge.

Kohus luges tõendatuks, et VÕS §128 kohasel hõlmas mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku, A. G. ́i, füüsilist ja hingelist valu ning kA.tusi, mille alla võib kohtu arvates liigitada A. G. ́il (tema enda sõnade kohaselt) esinenud „psüühilised häired“, mis väljendusid (A. G. ́i hinnanguil) „hüsteerilises nutus, agressiivsetes suhetes abikaasa ja lastega, unetuses, peavaludes, valudes südames, soovimatuses täita oma ülesandeid seoses elumaja Katse 5 haldamisega, aga samuti vihkamises kõikide inimeste vastu“. Kohus asus seisukohale, et ülejäänud A. G. ́i poolt väljatoodud moraalse kahju tagajärjed ei väljenda A. G. ́il esinenud füüsilist ja hingelist valu ning kA.tusi. Nii oli näiteks lapse sünd peresse (reeglina) hoopis rõõmus sündmus. A. G. ́i rinnapiima kadumises ei olnud tõendatud kostjate süü. Kohus luges tõendatuks, et samahästi oleks A. G. ́il võinud rinnapiim kaduda ka siis, kui kostjad poleks kabust politseisse esitanud. Samuti ei olnud A. G. kohtule esitanud tõendeid selle kohta, kui kaua oleks A. G. ́il (tema füsioloogilistest protsessidest tulenevalt) jätkunud rinnapiima ideaalolukorras. Asjaolus, et A. G., tundis muret oma lapse edasise arengu ja käekäigu üle, ei olnud midagi erakordset ega halba, kuna reeglina tunnevad sellist tunnet peaaegu kõik väikelaste emad. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §134 kohaselt, vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral, tuleks kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustaks. Kohus luges tõendatuks, et A. G. ́i eeldatava au teotamisest tekkinud kahju ei olnud suur ja ei põhjustanud temale terviseriket, sest kuigi psühholoog soovitas A. G. ́il pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, siis tundis A. G. ennast nii tervena, et ei pidanud vajalikuks vastuvõttu psühhiaatri juures. Psühholoogid tegelevad reeglina tervete inimeste hingeprobleemide lahendamisega, millega lugeski kohus tõendatuks, et A. G. ́il tekkinud kehalise ja hingelise valu raskus ei põhjustanud terviseriket ning seega ei olnud õigustatud A. G. ́ile moraalse kahju hüvitamine. Tunnistaja E. S. ́i, ütlustega luges kohus veelkordselt tõendatuks, et Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike üldkoosoleku otsusega oli A. G. valitud valitsejaks ja raamatupidajaks palgaga 3 000.- krooni kuus. Kohus luges tõendatuks, et KOS §21 sätete kohaselt, oli valitseja (A. G.) õigustatud ja kohustatud: 1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest; 2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid; 3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid; 4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Valitsejal oli õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta

vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; 3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid; 4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid; 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. KOS §22 kohaselt oli valitsejal (A. G. ́il) seadusest tulenev kohustus koostada kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid; 3) korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele; 4) kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suurust; 5) kogu hoones tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri kogust ning maksumust. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Valitseja esitab korteriomanikele pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muu hulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi. Korteriomanikud võisid oma otsusega igal ajal nõuda valitsejalt aruande esitamist. Majanduskava ja aruande kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega. Kohus luges tõendatuks, et A. G. ́il oli kohustus (tema omal valikul, kuna A. G. oli olnud nõus valitsejaks valimisega), oma seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, taluda kõrgendatud vaimset pinget ja stressi, suhtlemisel korteriomanikega olema avatud uutele väljakutsetele, aga samuti olema ka kõrgendatud stressitaluvusega, kuna valitseja satub alati korteriomanike teravdatud tähelepanu alla. Kohus luges tõendatuks, et varaliste suhete korraldamine, kommunaalteenuseid osutavate ettevõtete (kelle on igaühel oma nägemus) ja korteriomanike (kellel on samuti oma nägemus asjast) vahel, on alati kõrgendatud stressi põhjustav tegevus, mille tõttu puudus A. G. ́il valitsejana õigus nõuda moraalse kahju tekitamist, kui A. G. ́il ei ole esinenud tõsist tervisekahjustust. Ehk lihtsalt ja lühidalt öeldes, kõik A. G. ́iga juhtunud kuulus elumaja valitseja palga sisse. Samas oli kostjatele, korteriomanikena, seadusega (KOS §15) antud õigus alati nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena: 1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamist; 2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist; 3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist; 4) kohase suurusega remondifondi kogumist; 5) majanduskava koostamist; 6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist; 7) energiaauditi ja energiamärgise tellimist. Kohus luges tõendatuks, et kostjad käitusid täiesti õiguspäraselt. Kostjad kasutasid

nendele seadusega antud õigust pöörduda selgituste saamiseks valitseja, A. G. ́i, poole ning ammendava vastuse mittesaamisel, õiguskaitseorganite poole. Kohus luges tõendatuks, et kostjate õiguspärane käitumine ei saanud kuidagi olla süüline ja A. G. ́ile moraalset kahju tekitav ning seega puudub kostjate käitumises delikti koosseis (puudub kostjate õigusvastane käitumise ja kostjate süü ning sellest tulenevalt, puudub ka põhjuslik seos A. G. ́il, väidetavalt, tekkinud moraalse kahju tekkimises). Kohus luges tõendatuks, et tõenäoliselt ei arvestanud A. G. oma närvikava eripäraga kui ta võttis vastu rohket stressi tekitava majavalitseja töö, millest siis tulenes A. G. ́il ka moraalse kahju tekkimine. Kohus luges tõendatuks, et A. G. ́i suhtes oli politsei poolt tuvastatud korteriomandi esemete (KOS §15 nimetatud) korteriomanike huvidele mittevastav valitsemine. Politseivaneminspektori L. P. ́i poolt kriminaalasjas nr.0574000010 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega 08.novembrist 2005.a. tuvastati, et A. G. kasutas elanikelt kogutud tarbitud vee ja soojuse eest tasutud rahasid (korteriomanikke teavitamata) nende teenuste eest tasumise asemel hoopis muudeks remonttöödeks (näiteks (määruse kohaselt) täielikuks soojussõlmede rekonstrueerimiseks, katuse ja luukide remondiks, sissekäikude remondiks jne.). Kohus luges tõendatuks, et A. G. ́i poolt oleks (KOS §15 nimetatud) korteriomanike huvidele vastav valitsemine olnud, eelkõige selline valitsemine, mille käigus oleks kogutud, korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud majanduskava alusel, Korteriomanike Ühisuse Katse 5 elumaja remondiks, kohase suurusega remondifond ja alles siis (peale remondifondi vajaliku raha kogunemist) oleks tellitud remont. Vastupidi toimimisega rikkus A. G. Korteriomanike Ühisuse Katse 5 korteriomanike varalisi huve, kuna OÜ VKG Energia esitas hagi jõukamatelt korteriomanikelt solidaarselt sissenõudmiseks kogu elumaja soojavõlga, mis ei olnud korteriomandi esemete korteriomanike huvides valitsemine (sealhulgas ka kostjate huvides valitsemine) A. G. ́i poolt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, H. S. ́i, vastu oli hagi A. G. ́i poolt esitatud hagi üldse ilma igasuguse aluseta, kuna kohus luges tõendatuks, et politseisse kirjutas avalduse rahade kadumise uurimiseks H. S. ́i kadunud abikaasa. Kostja, H. S., asus kohtuistungitel seisukohale, et A. G. põhjustas tema abikaasale suure närvipinge, mille tagajärjel H. S. ́i abikaasa haigestus ja suri. A. G. ise pidas alusetult süüdlaseks H. S. ́it ennast, mida tõendas hagi esitamine H. S. ́i vastu. Kohus luges tõendatuks, et hagist loobumisega kostjate: A. P. ja A. O. vastu tunnistas A. G. ka ise oma hagi põhjendamatust. Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.