Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

poolt jäetud vastuseta. Hageja on hiljem tuvastanud, et kostja registrikaardi kohaselt ei olnud R. Lääne juhatuse liikmena pädev ainuisikuliselt laenulepingut sõlmima. Registrikaardi kohaselt on OÜ Bellami kolmel juhatuse liikmel ainult ühine esindusõigus. Sellest tulenevalt on laenuleping volituse puudumise tõttu tühine. Kuivõrd volituse puudumise tõttu laenulepingust tulenevat kohustust ei tekkinud, on tegemist alusetu rikastumise võlasuhtega. Hageja nõuab kostjalt 100 000 krooni ja viivise tasumist summas 9 400 krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja esindajad Roland Lääne, Silver Savioja ja Andrei Altuhhov esitasid kohtule ühiselt vastuväite hagile. Kostja ei vaidle vastu laenu saamisele. Kostja sai hagejalt 100 000 krooni suulise laenulepingu alusel. Laenuleping ei ole tühine, sest kostja tolleaegsed juhatuse liikmed andis R. Läänele volituse sõlmimaks OÜ Bellami nimel laenulepingu E. Lüüsiga. Kostja leiab, et hageja tegevus hagi esitamise näol laenu ennetähtaegseks tagastamiseks ning lisaks viivise nõudmine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Laenulepingu sõlmimisel lepiti kokku laenu tagastamise tähtaeg kaks aastat. 3-kuuline hagis väidetud laenu tagastamise tähtaeg ei ole õige. Majanduslanguse tingimustes ei laenaks ükski juriidilise isiku juhtorgani liige, kes tegutseb temalt oodatava hoolsusega, nii lühikese maksetähtajaga sellist suurt summat. Hageja ei ole varem laenu tagasi küsinud, mis omakorda tõendab 2-aastast laenu tagastamise tähtaega. Hageja viivise nõue on põhjendamatu, sest hageja ei ole tõendanud 3kuulist laenu tagastamise tähtaega ning asjaolu, et ta on enne hagi esitamist kostjalt laenu tagastamist nõudnud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 100 000 krooni ning seadusega ettenähtud viivise alates 27. maist 2010. OÜ Bellami registrikaardile on kantud esindusõiguse erisused. Alates 21.07.2009 võivad osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada ainult kõik juhatuse liikmed ühiselt. Hagejaga laenulepingu sõlmimise ajal oli OÜ Bellami esindusõiguse kohta tehtud äriregistris järgmine kanne: „alates 22.10.2008, osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada Andrei Altuhhov üksinda ning teised juhatuse liikmed koos Andrei Altuhhoviga.“ Selline esindusõiguse erisus kehtis kuni 27.05.2009. Sel perioodil olid OÜ Bellami juhatuse liikmeteks A. Altuhhov, T. Kallas ja R. Lääne. A. Altuhhov on allkirjastanud kostja vastuse 19.10.2010, mille kohaselt A. Altuhhov on andnud volituse R. Läänele laenulepingu sõlmimiseks hagejaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 119 lg 2 kohaselt seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks. Laenulepingu sõlmimiseks kohustuslikku vormi seadus ette ei näe, seega võis seadusliku esindaja A. Altuhhovi poolt antud volitus olla ka suuline. A. Altuhhov on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile kinnitanud R. Läänele antud volitust sõlmida OÜ Bellami nimel laenuleping E. Lüüsiga 100 000 krooni laenamiseks tagastamise tähtajaga 2 aastat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viis ja olemust. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud 3-kuulist laenu tagastamise kokkulepet ja kostja ei ole tõendanud 2-aastast laenu tagastamise kokkulepet. Volituse andmine 2-aastase tagastamistähtajaga laenulepingu sõlmimiseks ei tähenda, et sellise tingimusega leping ka sõlmiti. Kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, et ta asus pärast 3 kuu möödumist nõudma laenu tagastamist. Hagi on kohtusse esitatud täpselt 1 aasta pärast laenu andmist. Hageja vahepealse tegevuse osas laenu sissenõudmisel igasugused tõendid puuduvad. Kostja poolt väidetud 2-aastase laenu tagastamise tähtaja vastu räägib asjaolu, et laen on antud intressita. Ei ole mõistlik ja põhjendatud arvata, et pikemaajaline laen antakse ilma igasuguse tasu maksmise kohustuseta (kasvõi hoiuseintress vms) laenu kasutava isiku poolt. Tõendatud on asjaolu, et hageja hakkas laenu tagasi nõudma hiljemalt hagi esitamisega kohtusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 17.04.2010 (e-kiri tl 21). Kohus on seisukohal, et nimetatud kuupäevast alates on laenusaajale kätte toimetatud laenuandja nõue laenu tagastamiseks. Kostja soovis pidada läbirääkimisi, mis ebaõnnestusid (kostja vastus tl 25). 17.05.2010 kirjaga teatas R. Lääne, et kostja kompromissettepanekut ei võtnud hageja vastu. VÕS § 82 lg 7 3. lause kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus on seisukohal, et 1 kuu (kompromissiläbirääkimised) ja 10 päeva (tähtaeg kohustuse täitmiseks kompromissi sõlmimise ebaõnnestumisel) pikkune tähtaeg on mõistlik aeg 100 000 krooni suuruse tähtajata laenu tagastamiseks. Kostja pidi laenu hagejale tagastama hiljemalt 27. maiks 2010. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise määr 2010. aastal on 8 % aastas (0,022 % päevas). Perioodi eest 27.05.2010 kuni 29.11.2010 kuulub kostjalt välja mõistmisele (100 000x0,022x187) 4 114 krooni viivise katteks ning alates 30.11.2010 VÕS §-des 113 ja 94 sätestatud määras kuni kostja poolt põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et põhinõude täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.