2-10-24423
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.11.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-24423
Tsiviilasja hind
25 810 krooni
Tsiviilasi
OPhagi L.T. OÜ vastu nõude ja selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks OÜ R (pankrotis) pankrotimenetluses summas 25 810 krooni
Menetlusosalised
Hageja: OP(ik XXX, elukoht XXX), esindaja advokaat Sergei T (Sergei Tšurkini Advokaadibüroo OÜ ) Kostja: L.T. OÜ (reg kood XX, asukoht XX), esindaja Sergei T
Kohtuistungi toimumise aeg
26.10.2010 Hageja: OP Hageja esindaja advokaat Sergei T Kostja esindaja juhatuse liige ST Tõlk Yulia Vlassova
Kohtuistungil osalejad
Jätta OP hagi L.T. OÜ vastu nõude ja selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks OÜ R (pankrotis) pankrotimenetluses summas 25 810 krooni rahuldamata. Menetluskulud jätta OP kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohus kuulutas välja 17.12.2009 otsusega OÜ R pankroti, millest väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 17.12.2009 vastava teade. OÜ R pankrotihaldur on Eve S . Hageja esitas pankrotihaldurile 18.12.2009 nõudeavalduse summale 25 810 krooni, mis koosneb kolme kuu eest saamata jäänud töötasust 13 050 krooni, puhkuse kompensatsioonist 4060 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitisest (2 kuu keskmise palga ulatuses) 8700 krooni. OÜ R (pankrotis) pankrotimenetluses 27.04.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas L.T. OÜ terves ulatuses vastuväite. See asjaolu ilmnes pankrotihalduri poolt väljastatud nõuete kaitsmise koosoleku protokollist. Hageja ei ole esitatud vastuväitega nõus. Hageja nõue tuleneb sellest, et vastavalt hageja ja OÜ R vahel 01.04.2004 sõlmitud töölepingu nr 1 lisale nr 1 töötas hageja OÜ-s R juhataja ametikohal. Tööleping on ülesöeldud 17.12.2009 OÜ R pankrotihalduri Eve S poolt TLS § 89 lg 2 p 1 alusel koondamise tõttu seoses tööandja majandustegevuse lõppemisega. TLS § 28 lg 2 p 2 on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu punkti 4.1. on töötaja põhipalgaks riigi seadusandlikes aktides kinnitatud miinimumpalk. Töölepingu lõpetamisel oli miinimumpalga määr 4 350 krooni ja seda vastavalt Vabariigi valitsuse 11.06.2009 määrusele „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 90. Töölepingu lõpetamisel võlgnes tööandja töötajale töötasu kolme kuu eest, ehk 13 050 krooni. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud hüvitama töötajale töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas, mis on antud juhul 4060 krooni vastavalt OÜ R raamatupidamisandmetele. TLS § 100 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 100 lg 5 sätestab, et juhul, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat vähemalt 30 kalendripäeva. Seega on kogu ülesütlemishüvitise summa antud juhul 8 700 krooni (4350 x2). Pankrotiseaduse § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Pankrotiseaduse § 44 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu pärast pankroti väljakuulutamist ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagejal puudub õigus nii töö- ja puhkuse tasule, kui ka töölepinguseadusest tulenevale hüvitisele. Vastavalt äriregistri andmetele on hageja OÜ R (pankrotis) juhatuse liige alates osaühingu asutamisest. Hageja ja R OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud töölepingu nr 1 kohaselt on hageja asunud tööle aastal 1996. Hagivalduse aluseks oleva töölepingu nr 1 punkti 2.1 kohaselt asus hageja juhataja ametikohale, kelle ülesandeks on ettevõtte tootmise tegevuse korraldamine, vajadusel abitööd. Hagejaga sõlmitud töölepingu sisu arvestades ei saa nimetatud lepingut pidada töölepinguks TLS § 1 mõttes, kuna hageja juhatuse liikmel on töölepingus märgitud tootmisjuhil samad tööülesanded – ettevõtte töö korraldamine. Seega tuleb töölepingus sisalduvat vaadelda kui hageja kohustust äriühingu juhatuse liikmena. TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepingu seaduse sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega võib antud leping olla käsitatav üksnes käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes, mida sõlmitakse äriühingu ning juhatuse liikme vahel, kuid mis ei anna hagejale alust nõuda töölepingu seaduses ettenähtud tasude ning hüvitise saamiseks. Sellest tulenevalt leiab kostja, et hagiavaldus töö- ning
puhkusetasu ja hüvitise saamiseks on alusetu ning palub seda jätta rahuldamata. Kui vaadata nimetatud lepingut käsunduslepinguna, siis selle kehtivuse kontrollimiseks puudub osanike otsus vastavalt ÄS § 1801. Eeldusel, et leping on kehtiv, tuleb arvesse võtta ka tekkinud pankrotiolukorda. Eespool nimetatud paragrahvi ÄS § 1801 lõikele 3 võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist, kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Kostja leiab, et R OÜ (pankrotis) tekkinud olukorras, tuli vähendada juhatuse liikme tasu 0 kroonini. Täiendavalt teatab kostja, et on esitanud R OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile teabenõuet seoses enne pankrotimenetluse algatamist toimunute väljamaksetega off-shore firmale CITC, mis kuulub hagejale või kes vähemalt opereerib nimetatud firma arvelduskontodega. Auditeerimise tulemusena oli tuvastatud, et nimetatud firma konto kasutajatena olid juhatuse liikmed, s.h. hageja, kes muuhulgas omasid ka pangakaarti ning kel oli võimalik nimetatud kontolt sularaha välja võtta, mis võib osutada ka rahapesu kuriteole ning maksejõuetuse põhistamisele. Tööleping oli lõpetatud pankroti väljakuulutamise päeval. Kui välja kuulutatakse osaühingu pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb, võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest. Hageja ei olnud sellist nõuet esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja, hageja esindaja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel kontrollima, kas vaidlusalune leping OÜ R (pankrotis) ja hageja vahel oli juhatuse liikme leping või tööleping ning kas sellest tulenevalt laienevad hagejale töölepingust tulenevad õigused, või oli OÜ R (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud leping juhatuse liikme leping ning hagejale kui juriidilise isiku organi liikmele töölepinguseaduse sätted kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 7 p 10 alusel ei laiene. Kohus leiab, et selleks, et otsustada kas OÜ R (pankrotis) ja hageja vahel oli tegemist töösuhtega või täitis hageja OÜ-s R (pankrotis) juhtorgani liikme ülesandeid, tuleb tuvastada, kas hageja ja OÜ R (pankrotis) suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. TLS § 131 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1. Selle seadusesätte kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest
tasu. Seega on töölepingu tunnused järgmised: töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. TLS § 1 lg 5 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Riigikohus on 24.11.2005 otsuses nr 3-2-1-108-05 seisukohal, et Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et TLS § 7 p-st 10 (praegu kehtiv TLS § 1 lg 5) ei tulene, et osaühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka töösuhetes. TLS § 7 p 10 järgi ei rakendata töölepingu seadust üksnes juhul, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, kujutab endast tegelikult juhatuse liikme kohustuste täitmist. Igal konkreetsel juhul tuleb kohtul hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, langevad kokku. Kolleegium on oma varasemas lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-134-02 leidnud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust. Seega on kohtul oluline selgeks teha, milliseid ülesandeid hageja osaühingus täitis. Kohtule esitatud töölepingust, mis on sõlmitud 01.12.2004, nähtub, et hageja tööülesanneteks olid finants-, majandustegevuse korraldamine, vajadusel abitööd (tl 6-7). Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on olnud alates 08.04.1996 OÜ R (pankrotis) juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustused on ÄS §-des 180 ja 181 nimetatud suhteliselt laialt. Äriseadustiku § 180 lg 1 järgi on osaühingu juhatuse, s.o ka juhatuse liikmete ülesandeks osaühingu juhtimine ja esindamine ning ÄS § 181 lg 1 järgi võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. ÄS § 180 lg 5 kohaselt peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. ÄS §-d 179, 183, 185 ja 186 sätestavad juhatuse liikmete täiendavad kohustused, mille järgi tuleb juhatusel näiteks koostada raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne, korraldada osaühingu raamatupidamist, vältida konkurentsikeelu rikkumist ning hoida osaühingu ärisaladust. Antud sätetest tulenevalt on seega juhatuse liikme kohustusteks ka osaühingu majandustegevuse ja finantstegevuse korraldamine. Hinnanud töölepingus märgitud tööülesannete sisu, ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et hageja täitis nii juhatuse liikme kohustusi kui ka töötas töölepingu järgi. Kohus leiab, et hageja poolt töölepingu alusel täidetavad tööülesanded on käsitatavad tema kui osaühingu juhatuse liikme kohustustena ÄS §-de 179-181, 183 ja 185187 mõttes. Hageja soovis tõendada asjaolu, et ta teostas peale juhatuse liikme kohustuste täitmist ka igapäevast tööd, Töötukassale esitatud selgitusega. Kohus leiab, et üksnes hageja poolt nimetatud ülesannete täitmisest ei saa teha järeldust, et just nimetatud ülesannete täitmine saab olla töölepingu alusel töötava töötaja tööülesandeks. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks saab pidada seda, et hageja poolt nimetatud ülesandeid täidavad väiksemates äriühingutes just juhatuse liikmed. TsMS § 231 lg 1 kohaselt üldtuntud asjaolu tõendada ei ole vaja. Kohus on seisukohal, et ainuüksi Töötukassale antud selgitusest ei saa teha ühest järeldust, et hageja ja OÜ R (pankrotis) vahel oli ka töösuhe. Muid tõendeid, mis kinnitaks, milliseid ülesandeid täitis hageja juhatajana ja milliseid juhatuse liikmena, hageja kohtule esitanud ei ole.
Kohus on seisukohal, et sõltumata sellest, et hageja võis täita Töötukassale antud selgituses kirjeldatud ülesandeid, puudus pooltevahelistes suhetes üks oluline töösuhtele omane tunnus, s.o. alluvusvahekord. Asja sisulise arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et hagejale oleks keegi andnud tööülesandeid ning keegi kontrollinud tööülesannete täitmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud tõendid ei tõenda, et hageja töötas OÜ-s R (pankrotis) juhataja ametikohal nagu ta hagiavalduses väidab, vaid, et hageja tegutses äriühingus selle juhatuse liikmena. Kuna töölepinguseadusest tulenevad tagatised juriidilise isiku organi liikmele ei laiene, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.