Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi Elis Kännaste vastu põhivõla 2627.28 krooni ja viiviste 2626.28 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-iga Elisa Mobiilsideteenused 04.04.2007.a liitumislepingu ja järelmaksulepingu nr 1606078. AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade eest tasuma. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale arveid ning loovutas oma nõude kostja vastu 28.12.2008.a hagejale. Hageja on nõudnud kostjalt arvete tasumist, kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostja võlgneb hagejale:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt ei vaidle kostja vastu põhivõlgnevuse väljamõistmisele summas 2627.28 krooni. Kostja leidis, et hageja poolt nõutav viivis on ebaproportsionaalne, ebaseaduslik ning vastuolus heade kommetega. Hageja poolt kasutatavad tüüptingimused on viivitusintressi suuruse osas tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ning kohus võib viivised VÕS § 162 alusel vähendada. Kostja mobiiltelefon läks kaotsi, tal puudus alates 2007.a juulist reaalne võimalus hageja poolt pakutavaid teenuseid tarbida ja järelmaksuga omandatud telefoni kasutada. Kostja sissetulek 2007.a kuni 2010.a ei ole olnud suur, praegu on kostja töötu. VÕS § 415 lg 1 keelab tarbijakrediidi puhul nõuda võlgnikult seadusest tulenevast viivisest kõrgemat viivist. Kostja peab õiglaseks viivise suuruseks VÕS § 113 sätestatud seadusjärgset viivist summas 463.38 krooni. Kostja palub VÕS § 162 alusel vähendada viiviseid selle summani. Kostja palus määrata kohtuotsusega väljamõistetav summa tasumisele ositi. Kostja on töötu, tal on võimalik tasuda võlgnevus igakuuliste maksetena 300 krooni kuus.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja sõlmis AS-iga Elisa Mobiilsideteenused 04.04.2007.a liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksulepingu; • AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas oma nõude kostja vastu 28.12.2008.a hagejale; • kostja võlgneb hagejale mobiiltelefoni järelmaksu tasumise kohustusest tekkinud võlgnevuse 1875 krooni;

•

kostja võlgneb hagejale telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tekkinud võlgnevuse 752.28 krooni.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuna kostja on 29.10.2010.a vastuses põhivõlgnevuse osas hagi õigeks võtnud, tuleb hagiavaldus selles osas rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2627.28 krooni. Kostja vaidleb vastu viiviste väljamõistmisele ja on samas esitanud viiviste vähendamise taotluse VÕS § 113 lg 8; 162 alusel. Kohus leiab hageja nõutud viiviste kohta, et viiviste puhul ei ole tegemist VÕS § 42 lg 3 p 5 nimetatud leppetrahvi või muu hüvitisega. Kohus leiab, et viivised 0.15% päevas ei ole olemuslikult tühised ka VÕS § 42 lg 1 alusel. Tulnevalt VÕS §-st 401 lg 2 on mobiiltelefoni järelmaksu puhul tegemist krediidilepinguga. Kuna kostja poolt omandatud vara maksumus oli 2250 krooni, ei kuulu kohaldamisele tarbijakrediidilepingule kohaldatavad viiviste piirangud (VÕS § 403 lg 3 p 1 lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis). Tulenevalt VÕS §-st

on telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga ning seadus ei sea sellist tüüpi lepingutele viiviste piirangut. Kuna tegemist ei ole tarbijakrediidilepingutega, ei kuulu kohaldamisele ka TsÜS § 86 lg 3. Kostja on esitanud viiviste vähendamise nõude VÕS § 113 lg 8; 162 alusel. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna kostja on taotlenud viiviste vähendamist alla põhivõla, tuleb kostjal tõendada viiviste vähendamise eelduseid VÕS § 162 järgi. Kostja ei ole ühtegi vastavat tõendit esitanud ning kohus jätab seega kostja taotluse rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised hageja taotletud ulatuses 2626.28 krooni. Kostja viited telefoni kaotamisele ei ole asjakohased. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 5253.56 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 3500 krooni ja tasutud riigilõivu 1000 krooni. Kostja leidis, et hageja poolt nõutud õigusabikulud 2500 krooni ületavad vajalikku ulatust, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Hageja on teinud oma igapäevast tööd ning hageja ja tema esindaja on organisatsiooniliselt seotud. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 3500 krooni. Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist. Õigusabikulude kandmine 2.5 tunni õigusabi eest on põhjendatud, arvestades kostja vastuse analüüsimise vajadust ning kompromissettepaneku koostamiseks minevat aega. Asjaolu, et hageja on OÜ Julianus Inkasso ning tema esindaja töötab OÜ-s Julianuse Õigusbüroo, ei ole õigusabikulude vähendamise aluseks. Hageja esindaja ei ole hageja töötaja.

Kohtuotsuse täitmise kord TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus määrata kohtuotsusega väljamõistetav summa tasumisele ositi 300 krooni kuus. Hageja oli nõus võla tasumisega ositi maksimaalselt 24-kuulise maksegraafiku alusel. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole oma majandusliku olukorra kohta ühtegi tõendit esitanud, ei ole ka põhjendatud määrata otsuse täitmist kostja poolt soovitud viisil. Kuna hageja on andnud nõusoleku, et kohtuotsust ei pea tervikuna täitma kohe pärast selle jõustumist, määrab kohus otsuse täitmise korraks hageja poolt pakutu. Kostjal tuleb tasuda võlgnevus osamaksetena, tasudes selleks 365 krooni kuus 23 kuu jooksul. (5253.56 + 3500 / 24). Esimene makse tuleb teha 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Viimase, 24. kuul tehtava makse suuruseks on 358.56 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.