lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-46267/31

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 26.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-46267/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1282
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-09-46267

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

26. november 2010 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-46267

Tsiviilasi

Kerly Mesipuu hagi Simo Türni vastu 543 112 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

271 556 krooni

Menetlusosalised ja nende

hageja Kerly Mesipuu ( esindajad Janek Mesipuu ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen, Advokaadibüroo SORAINEN AS, Kawe Plaza, Pärnu mnt 15 10141 Tallinn, e-post [email protected]; kostja Simo Türn

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg 19. november 2010

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kerly Mesipuu hagi Simo Türni vastu 543 112 krooni nõudes.
2.Välja mõista Simo Türnilt Kerly Mesipuu kasuks 543 112 (viissada nelikümmend kolm tuhat ükssada kaksteist) krooni, millest on 271 556 krooni põhinõue ja 271 556 krooni viivisenõue.
3.Välja mõista Simo Türnilt Kerly Mesipuu kasuks menetluskulu 12 924 (kaksteist tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna 14. mai 2010 määruse alusel Simo Türnile kuuluvale kinnistule Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriossa nr 3125004 seatud kohtulik hüpoteek summas 641 716,55 krooni Kerly Mesipuu kasuks.
5.Välja mõista Simo Türnilt riigilõiv 22 550 (kakskümmend kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni riigituludesse. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber mõlema konto puhul 2900078538, selgitus „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-09-46267“) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kerly Mesipuu võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Simo Türn võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 8. oktoobril 2008 laenuleping, mille kohaselt on kostja saanud hagejalt laenu summas 35 155 eurot (ümberarvestatuna Eesti kroonidesse 550 056 krooni, kurss 1 EUR = 15,6466 krooni). Laen anti hagejalt sularahas ning laenu saamist kinnitas kostja vastavalt lepingu p 1.2 oma allkirjaga lepingul. Lisaks andis hageja kostjale 28. oktoobril 2008 täiendavalt laenu 15 000 krooni, mida tõendab vastav maksekorraldus. Kokku on kostja saanud hagejalt laenu summas 565 056 krooni. Kostja on laenust tagastanud kokku 293 500 krooni ja tasumata on põhivõlg 271 556 krooni. Lepingu p 4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud viivises 0,5% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 15.10.2010 esitatud hagiavalduse täpsustuses vähendas hageja viivisenõuet tasumata põhivõla suuruseni. Neil asjaoludel nõuab Kerly Mesipuu hagis Simo Türni vastu VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1 alusel 543 112 krooni väljamõistmist, millest on 271 556 krooni põhinõue ja 271 556 krooni viivisenõue. Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
1.Kostjalt on võetud allkiri kohtuistungi toimumise aja ja koha kohta 21. septembri 2010 kohtuistungil (tl 150). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega.
2.TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 413 lg 1 ja lg 3 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

3.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule 28.10.2008 laenulepingu ja 28.10.2008 maksekorralduse (tl 7-8). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
4.Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 543 112 krooni, millest on 271 556 krooni põhinõue ja 271 556 krooni viivisenõue.
5.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on taotlenud kostjalt riigilõivu ja õigusabikulu 18 300 krooni väljamõistmist. Hagejale anti 12.05.2010 määrusega menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja määrati riigilõivu 15 000 krooni tasumine kümne kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Hageja on tasunud riigilõivu: hagi tagamiselt 13.05.2010 450 krooni, 28.05.2010 1950 krooni, 01.07.2010 1500 krooni, 01.08.2010 1500 krooni (tl 119, 126, 130, 133); kokku 5400 krooni. Esitatud arvest ja kulude aruandest nähtub, et lepingulise esindaja kuludena on 7080 krooni hagiavalduse koostamine; materjalide analüüs, kohtuistungiks valmistumine ja esindus kohtus 11 220 krooni. Tulenevalt TsMS § 175 lgst 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja õigusabikulud ülemäära suured. Arvestades antud vaidluse sisu (lihtkirjalik laenuleping), leiab kohus, et asi ei olnud õiguslikult keerukas ning asja sisulise arutamiseni ei jõutud. Kohus, hinnates hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu ning arvestades, et hageja esindaja 21.09.2010 toimunud kohtuistungil ühtegi faktilist asjaolu ega õiguslikku põhjendust ei esitanud, peab põhjendatuks õigusabikulu summas 7524 krooni (3000+3200+1240+84). TsMS § 1741 lg 3 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 12 924 krooni. Kuna hageja oli vabastatud osaliselt riigilõivu tasumisest, tuleb kostjalt TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista riigilõiv 22 550 krooni riigituludesse (hagi esitamisel 271 556 krooni suuruselt nõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 27 500 krooni, millest on maha arvatud hageja poolt tasutud 4950 krooni).
6.14.05.2010 määrusega on hagi tagamise abinõuna seatud kostjale kuuluvale kinnistule Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonna registriossa nr 3125004 kohtulik hüpoteek summas 641 716,55 krooni Kerly Mesipuu kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja