Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
26. november 2010, kell 15.00, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasi
2-09-26513 KÜ hagi RestuareerimisKoda OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
5 750.00 krooni Hageja : KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: TL– juhatuse liige; XXX;
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
Kostja: R OÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX); Kostja seaduslik esindaja: MV; XXX 01.11.2010, Kentmanni kohtumaja; Hageja seaduslik esindaja TL; Kostja seaduslik esindaja MV
1.Hagi rahuldada.
RESOLUTSIOON
2.Välja mõista kostjalt, R OÜ-lt hageja, KÜ kasuks 5 750.00 (viis tuhat seitsesada viiskümmend krooni) krooni ja viivis 2 656.50 (kaks tuhat kuussada viiskümmend kuus krooni ja 50 senti) krooni, kokku 8406.50 krooni. Menetluskulude jaotus
Hageja, KÜ menetluskulud jätta täielikult kostja R OÜ kanda. Kostja, R OÜ menetluskulud jätta täielikult tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid KÜ juhatuse esimees TL ja R OÜ esindaja MV 30.09.2008 suulise lepingu pööninguakna valmistamiseks korterelamule aadressiga Tallinn, XXX. Lepingu 1(5)
2-09-26513 kohaselt pidi R OÜ täitma lepingu 18.10.2008 s.o 20 kalendripäeva jooksul. Akna valmistamise hinnaks oli kokkuleppe kohaselt 11 500 krooni. R OÜ poolt esitati 30.09.2008 koheselt ka arve 50% ettemaksu tasumiseks summas 5 750.00 krooni, mille KÜ samal päeval (30.09.2008) tasus. Kahe nädala pärast, 14.10.2008, s.o. 4 päeva enne kokkulepitud tähtaega (18.10.2008), saabus R OÜ kontakttelefonilt 58 131 422 MV nimelt KÜ telefoninumbrile 50 38 022 sõnum tekstiga (kirjapilt muutmata): .Akna toon homme kuskil peale kümmet hommikul, marko", millest lähtuvalt sai KÜ heauskselt eeldada ja järeldada, et R OÜ on akna valmis teinud ja soovib selle juba 15.10.2008 ära tuua. Tellitud akent kohale ei toodud, telefonile MV rohkem ei vastanud. Aimates pettust, teavitas TL15.10.2008 meilitsi MV'e vastavasisulise avalduse esitamisest politseile. Tõestuseks e-maili kättesaamise kohta saabus 15.10.2008 vastuseks sõnum tekstiga (kirjapilt muutmata): „Ma ei saa aru, mille kohta te avalduse teete, suusõnaline tähtaeg pole veel läbigi". Lähtudes VÕS § 82 lg 1-le ootas KÜ akent kuni algselt kokkulepitud tähtajani, s.o 18.10.2008 ja lisaks veel täiendava tähtajana kaks päeva s.o 20.10.2008. Akent nimetatud kuupäevaks ega ka hiljem kohale ei toodud, põhjendusi või vabandusi akna toomata jätmise kohta R OÜ poolt ei esitatud. R OÜ esindaja MV ega ei olnud võimalik saada kontakti selgituste saamiseks või täiendava tähtaja määramiseks. KÜ leiab, et saadetud sõnumid kinnitavad poolte vahel sõlmitud lepingut ning tõendavad, et R OÜ oli oma kohustustest teadlik. KÜ taganes lepingust pärast lepingu täitmise tähtaja möödumist, kuna maja üldistest renoveerimistöödest lähtuvalt oli keldriakna saamisel tähtis just lepingu täitmise tähtaeg.
2.KÜ leiab, et ei ole saanud R OÜ-le 30.09.2008 tasutud ettemaksu 5 750.00 krooni eest kaupa ega teenust ja taganes alates 20.10.2008 lepingust. R OÜ oli lepingulistest kohustustest teadlik, kuid ei ole neid täitnud. R OÜ ei ole käitunud hea tava kohaselt probleemide ilmnemisel ja väldib igasugust suhtlemist. R OÜ on tekitanud KÜ-le varalist kahju ja ei ole vabastatud vastutusest kohustuste rikkumise eest.
3.KÜ palub kohtul R OÜ-lt välja mõista ettemakstud summa, 5 750.00 krooni. Lepingust taganemist KÜ poolt kinnitab kokkulepitud tähtajaks kohaletoomata kaup, MV saadetud vastavasisuline e-mail ja 20.10.2008 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldus, millest kõigest oli informeeritud ka R OÜ juhataja, MV. Lisaks ettemakstud summale palub KÜ välja mõista viivis alates 20.10.2008 kuni 07.06.2009 määraga 0,2% päevas summas 2 656.50 krooni. (0,2% päevas 5 750-st on 11.50 krooni/päevas, kokku viivitatud 231 päeva). KÜ esitatud nõudele ei ole R OÜ vastanud.
4.Valed on kostja väited hagejapoolsest lepingust taganemisest järgmisel päeval ja jutust ettemaksu jätmisest värvimistööde katteks. KÜ-l toimusid küll samal ajal remonditööd, kuid nende teosatmiseks oli sõlmitud kirjalik leping A.P.I. S OÜ-ga ja seda võib kinnitada A.P.I. S esindaja RR. Valed on kostja väited ka selles, et KÜ ei ole raha tagasi tahtnud, vastavasisuline nõue on saadetud kostjale nii tähitud kirjaga kui ka e-mailiga, kuid kostja ei ole nendele reageerinud. Mingeid värvimis – ega fassaaditöid ei ole KÜ R OÜ-lt tellinud ega vastavasisulist lepingut selleks sõlminud.
Kostja vastuväieted
5.Kostja esitatud vastuväites hagi õigeks ei võta. Kostja märgib, et KÜ oli vaja pööninguakent, tehti pakkumine kogusummas 11 500 krooni, millest pool tuli tasuda ettemaksuna, teine osa siis, kui aken paigas. Jutt oli suusõnaline. RestuareemisKoda OÜ arvele kanti üle 5750 krooni. Järgmisel päeval helistati ning teatati, et saadi odavam pakkumine ning tehti ettepanek maja juures fasaaditööde tegemiseks, neil oli käsil fasaadi renoveerimine. Kostja ettepanekuga nõustus. Töid teostas neli päeva ning oli jutt, et akna eest ülekantud raha jääb teostatud fasaaditööde eest. Fasaaditööde teostamisel oli abiks ka üks abimees. Telefoniga suhtlemist ei väldi, see on avalik number ja kõik võivad helistada. Viimati suhtles TLga 2008 augustis, septembris, rohkem pole ta helistanud. Ei ole 2(5)
2-09-26513 nõus maksma summat 5750 krooni ega ka intresse, kuna selle raha eest sai tehtud asendustööd KÜ maja fasaadi renovaeerimisel. Kohtu põhjendused
6.Kohus, kuulanud üle hageja poolt taotletud tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Viidatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust ja 01.11.2010 toimunud kohtuistungil pooled selgitasid, et sõlmisid 30.09.2008 suulise lepingu pööninguakna valmistamiseks (tl. 88). Lepinguga võttis R OÜ endale kohustuse valmistada KÜ-le pööninguaken 18.10.2008 kuupäevaks ja KÜ kohustus kokku tasuma akna eest 11 500 krooni. Ettemaksu, so. 5750 krooni tasus KÜ lepingu sõlmimise päeval. Ettemaksu tasumist tõendab hageja poolt esitatud arve-kviitung nr 102 (tl. 6). Teine osa tasust tuli tasuda peale akna paigaldamist. Pooltevahelist lepingulist suhet tõendavad hageja poolt kohtule esitatud smssõnumid, millest nähtuvalt soovitakse raha või poolt rahast, 14.10.2008 saadetud sõnumis lubatakse aken tuua homme kuskil peale kümmet ning sõnumist milles teatakse, et ei sa aru mille kohta avalduse teete, suusõnaline tähtaeg pole veel läbigi (tl.62). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe lepingust. VÕS § 11 lg 1 sätestatu kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Ülaltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel olid lepingulised suhted.
8.Kohus leiab, et pooltevahelisele lepingulisele suhtele tuleb kohaldada töövõtulepingu sätteid. VÕS § 635 lg 1 sätestatu kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest järeldab kohus, et hageja, KÜ ja kostja, R OÜ sõlmisid 30.09.2008 töövõtulepingu, mille sisuks oli KÜ majale pööninguakna valmistamine 18.10.2008 kuupäevaks ja akna maksumuseks oli 11 500 krooni. Seega on pooled kokku leppinud töö sisus, kohustuse täitmise tähtajas ja tasu suuruses.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja, R OÜ sõlmitud lepingut ei täitnud ning pööninguakent kokkulepitud tähtajaks ei valmistanud. Kohus leiab, et selline kostjapoolne lepingu rikkumine on vaadeldav olulise lepingu rikkumisena. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimlik. Arvestades kostjapoolset käitumist lepingu täitmise ajal, eelkõige asjaolu, et tähtaja saabumisel vältis ta hagejaga suhtlemist ning seda, et hageja jaoks oli tähtis majale pööninguakna saamise just kokkulepitud tähtajaks, oli hagejal mõistlik põhjus eeldada kohustuse edaspidist mittetäitmist. Hageja, KÜ on saatnud 22.05.2009 kirja ja e-kirja, milles määrab ettemakstud summa tagastamiseks tähtaja (tl. 7, 63, 64-65). Kostja, R OÜ ei ole kirja vastu võtnud, e-postile saadetud kirjale ei reageerinud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud ja kuna hagejale oli tähtis just kokkulepitud kuupäevaks, so. 18.10.2008 majale pööninguakna saamine, on hagejapoolne lepingust taganemine põhjendatud.
10.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja kohustuse täitmise asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul 3(5)
2-09-26513 põhjusel hüvitamisele. Hageja käsitleb kahjuna kostjale ettemaksuna tasutud summat so. 5750 krooni. Kostja on esitanud vastuväite, et kuna hageja ise taganes lepingust järgmisel päeval ja pakkus võimaluse osaleda maja juures remonditöödel, siis ei alust ettemaksu tagasi nõuda. Vastuseks kostja väitele märgib kohus, et tsiviilkohtumenetluses peab pool enda väiteid tõendama. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud RR andis ütlusi, et lepingu alusel teostas töid maja fassaadi renoveerimisel, kostjat ei tea ega tunne, kostjat tööde tegemise ajal ei näinud (tl.87). Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka ehituse töövõtuleping R1/08 ja tööde vastuvõtu akt, millest nähtuvalt on maja fassaadi renoveerimiseks sõlmitud leping A.P.I. S OÜ-ga (tl.58-61, 48). Kostja taotles kohtuistungil PP ́i ülekuulamist (väidetav isik, kes tegi reaalselt tööd maja fassaadi renoveerimisel), kuid kuna kostja ei teadnud tema aadressi ega muid andmeid, jättis taotluse rahuldamata. Seega on kostja väited tõendamata. Kostja poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid ka selle kohta, et ta ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Kohus leiab, et kuna kostja on lepingulist kohustust rikkunud, hageja on lepingust taganenud, kuulub hagejale tekitatud kahju so. ettemaksuna makstud summa 5 750 krooni kostjalt väljamõistmisele.
11.Hageja leiab, et kostja on alates 20.10.2010 kuni 07.06.2009 so. kuni hagi esitamiseni olnud viivituses ning selle eest esitanud viivise nõude summas 2 656.50 krooni (0,2% päevas 5 750-st on 11.50 krooni/päevas, kokku viivitatud 231 päeva). VÕS § 113 lg 1 sätestatu kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumise päevast kuni kohese täitmiseni. Hageja on esitanud viivise nõude kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et kuna kostja hageja esitatud nõudele ettemaksu tagastamiseks ei reageerinud, sattus ta rahalise kohustuse täitmisega viivitusse. Seega kuulub hageja esitatud nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb viivisena välja mõista 2 656.50 krooni.
12.Ülaltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5 750 krooni ja viivise summas 2 656.50 krooni.
13.Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei oma tähtsust ajalehe väljavõte, milles politsei teatab, et otsib MVe nimelist kelmi (tl. 33), uudisteportaalist Delfi väljavõte (tl.66), väljavõtteid Eesti Päevalehest ja Õhtulehest (tl.67-67. Tõendina ei käsitle kohus hageja poolt esitatud RR kirjalikku kinnitust, kuna isik on kohtuistungil üle kuulatud (tl. 57). Nimetatud tõendid ei oma asjas tähtust seetõttu, et käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlusaluseks asjaoluks see, kas MV näol on tegemist kelmiga või mitte ja kas teda otsitakse taga ning seda asjaolu ei ole vaja tõendada. Menetluskulud
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kohus rahuldas esitatud hagi ja seega tuleb hageja menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad täielikult tema enda kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib taotleda TsMS § 174 lg 1 järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Heiki Kolk Kohtunik
4(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.