Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-44015 Tsiviilasi Korteriühistu Staadioni 8 hagi Kalev Kõrgeperve vastu 39 981.- krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 39 981.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Korteriühistu Staadioni 8, reg.nr 80182096, asukoht Järvakandi, Staadioni 8, hageja esindaja juhatuse liige Maie Tammisto; kostja Kalev Kõrgeperv, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx xx xx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx x-xx Resolutsioon Välja mõista Kalev Kõrgepervelt 39 981.- krooni Korteriühistu Staadioni 8 kasuks. Menetluskulud jätta Kalev Kõrgeperve kanda. Välja mõista Kalev Kõrgepervelt riigilõiv 7500.- krooni Korteriühistu Staadioni 8 kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kalev Kõrgeperv võib kohtuotsuse peale esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja omab korterit xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx x-xx alates septembrist 2008. Elamus xxxxxxxxx x on moodustatud korteriühistu 14.01.2003. Hageja on esitanud kostjale korteri haldustasu ja tarbitud kommunaalteenuste eest arved iga kuu. Korteriühistu xxxxxxxxx x põhikirja p 3.2 lg 6 alusel peab tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmise, üldelektri, makseid kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, ja elektriavariide likvideerimise eest, eraldised reservfondi, laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu põhitegevusega seotud kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostja on korteri haldamiskulude eest tasunud kolmel korral: november 2008 summas 1500.- kr, juunis 2009 summas 1000.- kr, aprillis 2010 1874,40 kr. Võlgnevus 39 981.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Tammisto palub Korteriomandiseaduse § 13 lg 1, AÕS § 75 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 39 981.- kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 24.11.2010. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Korteriühistu seaduse § 8 lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Korteriühistu seaduse § 15 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.