Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Jana Malaškina võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.09.2007 laenulepingu nr 304/2007, mille alusel andis hageja kostja kasutusse laenusumma 5500 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 4,5% laenusummast ühe kuu kohta. Kuna kostja ei täitnud lepingut korrektselt, edastas hageja kostjale 22.01.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 18.02.2008 lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt kokku 12 525,88 krooni väljamõistmist, millest 5500 krooni on tagastamata laenusumma, 1046 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3229,88 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 2750 krooni leppetrahv. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 4,5% tagastamata laenusummalt kuus kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.2010 (tl 40). Teates kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on taotlenud hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule laenulepingu nr 304/2007 koos maksegraafikuga, 22.01.2008 lepingu ülesütlemishoiatuse ja 18.02.2008 lepingu ülesütlemisavalduse (tl 9-14). Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Poolte vahel 14.09.2007 sõlmitud laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 5500 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada laenusumma ning tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on 2(4)

kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kohustuse täitmist (VÕS § 108) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas kostjat 22.01.2008 kirjalikult lepingu ülesütlemisest, kuivõrd kostjal oli tasumata neli osamakset, pakkudes võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja 30.01.2008 ja kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 18.02.2008 lepingu üles, nõudes võlgnevuse tasumist summas 9296 krooni. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Kuna pärast lepingu ülesütlemist ei ole laenusumma katteks tasutud ühtegi makset, siis on hageja õigustatud nõudma tagastamata laenusummat suuruses 5500 krooni. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Lepingu kohaselt on kostja kohustatud hagejale maksma intressi 4,5% laenusummast ühe kuu kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks oli sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1046 krooni. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 3.1 kohaselt on intressimäär 54% aastas ehk 4,5% kuus. Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 4,5% võlgnetavalt summalt kuus. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõuab kostjalt lepingu p 5.3 ja VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvi 2750 krooni väljamõistmist. Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse p-s 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 2750 krooni väljamõistmiseks. Samuti kuulub ümberarvestamisele sissenõutavaks muutunud viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka leppetrahvi tasumisega viivitamiselt. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest 19.02.2008 kuni 05.11.2008 2153,25 krooni (5500 × 4,5% × 261 / 30). Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja alates 06.11.2008. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8699,25 krooni, millest 5500 krooni on tagastamata laenusumma, 1046 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 2153,25 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.02.2008 kuni 05.11.2008 eest. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 06.11.2008 kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis 4,5% tagastamata laenusummalt kuus. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. 3(4)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (ca 70% algsest nõudest), jätab menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 650 krooni ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku seega 750 krooni. Hagi osalist rahuldamist arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 70% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 525 krooni (750 × 0,7). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.