2.Teha asjas uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata.
3.OÜ TwinTrade apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Tuuleveski KÜ vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Tuuleveski KÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-42446
nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 25.08.2009 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 30 000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt eemaldas kostja 27.08.2007 hagejale kuuluva metallist värava ja väravaposti, jättes lõhutud värava tagastamata, mistõttu see varastati. Kostja on süüdi raskes hooletuses, kuna teadis, et väravad kuuluvad hagejale ja on selles asukohas seisnud kaua aega. Kostja eemaldas väravad oma asukohast, mille tagajärjel need muutusid kasutamiskõlbmatuks. Hagejale on tekitatud kahju. Hageja peab tellima ja paigaldama uued väravad, kandes kulutusi vähemalt 30 000 krooni eest. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et ei ole hagejale kahju tekitanud ega süüdi raskes hooletuses. Kostja väitel ei kuulu väravad hagejale. Kostja omandas hoone Tallinnas, Rännaku pst 12 vallasasjana 2005.a ja ta kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna 30.07.2007. Vaidlusalused väravad olid kinnitatud hoone varuväljapääsu ehitise külge, mis tänaseks päevaks on hoone küljest lammutatud. Väravad asusid Rännaku pst 12 hoone ja kõrvalasuva Eesti Energia alajaama hoone vahel. Kuna väravad olid asja omandamisel ühendatud Rännaku pst 12 hoonega ja kuulusid põhiasja juurde, siis ei olnud kostjal põhjust eeldada, et need väravad kuuluvad kellelegi kolmandale. Kui hageja teavitas kostjat novembris 2007.a, et need väravad kuuluvad talle, leidis kostja, et tal ei ole väravaid vaja ja tõstis need hageja juhatuse liikme Deniss Rakovi poolt näidatud kohta Eesti Energia alajaama seina vastas, kus need seisavad tänaseni. Kostja ei ole rikkunud hageja omandiõigust ja värvavad ei ole kostja valduses. Hinnapakkumises kajastatud väravad ei ole samad nagu eemaldatud väravad. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 04.06.2010 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 000 krooni. Kohus, hinnates esitatud tõendeid, tuvastas, et kostja eemaldas 2007.a augustis hagejale kuuluva metallist värava kinnistult Tallinnas Rännaku pst 12 (lk 5-6, 71, 81-82, 83). Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et värav asub Rännaku pst 14 hoone seina ääres (lk 26, 27) ja Rännaku pst 10 krundi plaanist ilmneb, et värav oli paigaldatud Rännaku pst 12 ja 14 hoonete vahele (lk 24). Vaidlust ei ole selles, et kostja on Rännaku pst 12 kinnistu omanik (lk 21-22, 45-55). Seega oli vaidlusalune värav paigaldatud osaliselt kostjale kuuluvale kinnistule (lk 23, 25A). Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja eemaldas värava. Kohus leidis, et asjaolu, et värav asus osaliselt kostjale kuuluval kinnistul, ei saa olla aluseks värava eemaldamiseks ja kostja tegevus ei ole kooskõlas
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-42446 seadusega. Kohus juhindus hagi rahuldamisel VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-ist 5. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja poolt lõhutud väravat ei ole võimalik kasutada ning kostjal on kohustus hüvitada hagejale uue värava maksumus. Vaidlust ei ole, et värav on olemas ja saanud mõningal määral kahjustusi, kuid nende kahjustuste kõrvaldamine on võimalik ilma, et hagejal tuleks osta uus värav. VÕS § 132 mõttest tuleneb, et kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima viisi, mis võimaldaks kahjustatud asja parandada või soetama uue asja mõistlikel tingimustel. Kohus leidis, et antud juhul on hagejal võimalik parandada kostja poolt eemaldatud värav, s.o tellida uued värava osad, mis on vana värava juures saanud kahjustada. Sisuliselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja poolt eemaldatud värav on hageja omand. Seega olukorras, kus kostja kahjustas hageja omandit, on hagejal õigus nõuda kostjalt viimase teoga tekitatud kahju hüvitamist. Õigusvastasuse juures tuleb kontrollida asjaolu, et ei esineks VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tõendamist leidis, et kostja ei kontakteerunud eelnevalt hagejaga värava eemaldamise küsimuses. Seega ei esine VÕS § 1045 lg-s 2 toodud välistavaid asjaolusid ning kostja käitumine on olnud õigusvastane. Kohus leidis, et kostja käitumine värava eemaldamisel on kvalifitseeritav kaudse tahtlusena, s.o kostja küll ei ole soovinud õigusvastase tagajärje saabumist, kuid on sellega nõus olnud (näinud oma teo tagajärge ette). Kuivõrd on tuvastatud kostja kaudne tahtlus, on kostja süüdi hagejale tekitatud kahju eest. Hageja esitatud Fagel OÜ 30.07.2009 hinnapakkumise ning OÜ Joaneti 29.07.2009 hinnapakkumise kohaselt moodustab uue värava maksumus koos paigaldusega vastavalt 30 022,95 krooni ja 30 600 krooni (lk 7, 8). Kohus nõustus kostja vastuväitega, et värav on olemas ning seda on võimalik kasutada. Sellest tulenevalt puudub alus hageja nõude rahuldamiseks täies ulatuses. Kohus leidis, et kostjal lasub kohustus hüvitada hagejale värava kordategemiseks ning taaskasutamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Vajalikud kulutused tuleb välja mõista käesoleva aja seisuga. Hinnapakkumiste kohaselt moodustab värava paigaldamise maksumus ca 8000 krooni, kinnitused ja postid kogumaksumusega 2000 krooni. Kohus pidas nimetatud kulutusi vajalikeks, mida hagejal tuleb kanda värava taastamiseks. Nimetatud summadele lisandub käibemaks 20% vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus hindas ühekülgselt, ebaobjektiivselt ja puudulikult asjas kogutud tõendeid. Kostja ei soovinud värava eemaldamisega kellegi teise vara kahjustada, kuna ta pidas seda enda varaks ja ei saanud seetõttu ka kaudselt ette näha, et värava eemaldamine võib kolmanda isiku omandit kahjustada. Kohus leidis vääralt, et kostja tekitas hagejale kahju ja oli kahju tekitamises süüdi. Kohus ei täpsustanud, kuidas asus värav osaliselt kostjale kuuluval kinnistul. Värav asus tervikuna vaid kostja kinnistul, mitte (osaliselt) hageja kinnistul. Värava paiknemine on märgitud plaanil (lk 24), millelt on näha värava asukoht väljapool hageja krundi piire. Kohus on selle asjaolu ebaõigesti tuvastanud. Kostja leiab, et kohus jättis alusetult tähelepanuta tõendi hageja krundi piiride kohta, millest nähtub, et krundi piirid olid selged hiljemalt 2001.a aprilliks. Eeltoodust järeldub, et kui ka värav kuulus hagejale, paigaldas ta selle ise pahauskselt ja tahtlikult võõrale krundile enda krundi piiridest teadlikult väljapoole ega teavitanud sellest Rännaku pst 12 omanikku. Kostja arvates polegi oluline, kes ja millal värava eemaldas – antud juhul tegi kostja seda omal kulul, mille hageja kokku hoidis, sest sein, mille külge väravapost oli kinnitatud, lammutati 2007.a. Mingit kahjustust väravale sellega ei tekitatud. Hageja ei ole tõendanud värava kordategemiseks ning taaskasutamiseks tehtavad vajalikke kulutusi. Kohus tugines ekslikult hageja esitatud hinnapakkumistele. Kumbki hinnapakkumine ei ole võetud vaidlusaluse värava kohta ja neid ei saa arvestada
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-42446 kahju määramise alusdokumentidena. Hageja soetas värava 5428 krooniga ja ei ole loogiline, et selle tagasipaigaldamiseks (hingedele tõstmine) kulub 12 000 krooni. Kostja leiab, et igasugune värava kahjustumine on asjas tõendamata. Väravad pandi poolte kokkuleppel alajaama kõrvale lihtsalt seisma. Jääb arusaamatuks, miks on kohus poolte ütluste vastuolu korral eelistanud hageja seisukohta ja leidnud, et värav on mõningal määral saanud kahjustusi ning tuleb parandada (hõlmab kahjuhüvitist). Kui värav tõstetakse hingedelt ja eemaldatakse, ei tähenda see automaatselt värava kahjustamist, mis eeldab asja parandamist. Samasse asukohta ei ole võimalik väravat enam paigaldada, kuna see koht on lammutatud ja hageja ei saa paigaldada väravat võõrale kinnistule ning kostja ei näe mingit praktilist vajadust rajada kahe kinnistu vahele värav, mida kumbki kinnistuomanik ilma teise nõusolekuta kasutada ei saa ja mida värava funktsioonis kasutama ei hakata. Seega on kohtu järeldused värava kahjustamise, kordategemise ja parandamise kohta meelevaldsed ja tuvastamata. Vastuapellatsioonkaebus
5.Hageja vaidlustab vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata 18 000 krooni ulatuses ja menetluskulud kostjalt välja mõistmata ning palub teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ning mõista menetluskulud sh apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud välja kostjalt. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei kohaldanud maakohus TsMS § 163 lg-s 2 sätestatut ega jätnud menetluskulusid poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja leiab, et kohus jättis objektiivselt analüüsimata OÜ Joaneti hinnapakkumise, millest nähtub, et olemasolevaid vanu raame ei ole võimalik taastada. Kohus leidis meelevaldselt, et kuna värav on olemas, siis on seda võimalik parandada. Kohus tegi OÜ Joaneti hinnapakkumisest ebaõiged järeldused ega ole põhjendanud, miks ta ei nõustunud, et olemasolevaid väravaid ei ole võimalik taastada. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtunuks, et värav on terve. Vastustaja seisukoht
6.Pooled vaidlevad vastaspoole kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas saab teha uue otsuse, millega hagi jäetakse rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus kulub rahuldamisele ja hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas käesolevas asjas apellatsioonkaebuse, milles heitis maakohtule ette seda, et hagi osaliselt rahuldati. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse seetõttu, et leidis, et hagi oleks tulnud rahuldada täielikult. Sellest tulenevalt hindab ringkonnakohus kõigepealt seda, kas hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel esitatud kahju hüvitamise nõue saab üleüldse rahuldamisele kuuluda. Juhul, kui kahju hüvitamise nõue üleüldse rahuldamisele kuuluda ei saa, ei saa rahuldamisele kuuluda ka hageja apellatsioonkaebus, mis esitati seetõttu, et maakohus rahuldas kahju hüvitamise nõude üksnes osaliselt ja mitte täielikult.
8.Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul võiks hagi rahuldamisele kuuluda juhul, kui täidetud on VÕS §-s 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alternatiivis 1 sätestatud eeldused. Hüvitatava kahju hindamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse üldosa 7ndas peatükis (§-d 127 jj) sätestatust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei esinenud. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja eemaldas hageja poolt paigaldatud värava. Kahjuna käsitleb hageja seda, et ta peab värava eemaldamise tagajärjel paigaldama teise kohta uue värava. Seega tuleb hinnata,
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-42446 kas negatiivne diferents hageja majanduslikus olukorras oleks esinenud ka siis, kui kostja ei oleks hageja poolt paigaldatud väravat eemaldanud. 5.11.2010.a kohtuistungil kinnitasid hageja ja kostja kohtule, et nad võtavad omaks selle, et vaidlusalune värav asus ühe väravapoole osas kostjale kuuluval maal ning teise väravapoole osas maal, mis ei kuulu ei hagejale ega kostjale ning mida ei ole arvatud ka selle maa hulka, mida hageja liikmeks olevatele korteriomanikele (hageja on korteriühistu) tulevikus erastatakse. Menetluse käigus väljendas kostja, et ta ei soovinud taluda enda kinnisasjal hageja poolt paigaldatud väravat. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostjal lasuks hageja poolt paigaldatud värava talumise kohustus. Hageja väitis, et värav paigaldati enne seda, kui kostja talle kuuluva ehitise omandas või ehitise aluse maa erastas. See asjaolu ei saaks olla talumiskohustuse aluseks, sest omanikul on täielik õiguslik võim asja üle ning omandiõiguse kitsendused saavad tuleneda vaid seadusest (AÕS § 68 lg-d 2 ja 3). AÕS §-st 89 tulenevalt võib omanik nõuda igasuguse omandiõiguse rikkumise lõpetamist, seda ka siis, kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Seda asjaolu, kui kinnisasjal asub värav, mis kinnisasja kasutamist takistab, tuleb käsitleda omandiõiguse rikkumisena, mida kostja ei pea taluma. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda tema maal asuva värava eemaldamist. Kuigi kostja ei esitanud hageja suhtes kostja maal asuva värava eemaldamise nõuet, vaid eemaldas värava ise, ei muuda see olukorda, et kostja hageja poolt paigaldatud väravat taluma ei pea. Hageja ei ole esitanud kohtumenetluses asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja kahju oleks võinud tekkida võimalikust kostjapoolsest omavolist kui sellisest, st sellest, et kostja võib-olla realiseeris oma seaduslikku õigust lubamatult. Kuivõrd kostja ei pidanud poolt väravat taluma, ning hageja oleks pidanud kostja kinnisasjal paikneva väravapoole seetõttu eemaldama, ning kuivõrd hageja käsitles enda kahjuna seda, et peale värava eemaldamist kostja poolt ei ole hageja territoorium enam aiaga ja väravaga piiratud, siis ei oleks hagejale kasu olnud ka teisest väravapoolest, mis asus reformimata riigimaal ja mille kostja samuti eemaldas. Seega tuleb asuda seisukohale, et isegi siis, kui kostja ei oleks hageja poolt paigaldatud väravaid eemaldanud vaid oleks ühe värava eemaldamist nõudnud, oleks hageja olnud sisuliselt samas olukorras, milles hageja on praegugi, st hageja territoorium oleks aiaga piiramata. Seega oleks hageja ka ilma kostjapoolse tegevuseta (värava eemaldamine) olnud olukorras, kus hageja oleks pidanud värava eemaldama. Seetõttu ei ole kahju hüvitamise eesmärk täidetud ja kahju ei kuulu VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt hüvitamisele.
9.Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks väravad ära lõhkunud, või et teistsuguse väravate eemaldamise korral oleks saanud sama materjali (väravad ja postid) väiksemate kulutustega teises kohas kasutada. Pooled ei vaidle selle üle, et eemaldatud väravad on hageja maja seina ääres ja hageja võib neid kasutada. See on tõendatud ka toimikus oleva fotoga (t lk 26). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka OÜ Joaneti hinnapakkumises (t lk 8) sulgudes oleva lause alusel, mille kohaselt ei ole vanu raame võimalik taastada, teha järeldust, et kostja lõhkus väravaraamid ära. Hinnapakkumises ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel hinnapakkumise koostaja sellise järelduse tegi. Toimikus olevalt fotolt (t lk 26) on näha, et väravad on terved. Ei saa välistada, et väravatel võivad olla mingid spetsiifilised vead, mis fotodelt ei nähtu, kuid selliseid vigasid ei ole hageja asjaoludena menetluses esile toonud ning sellistele vigadele ei viidatud ka OÜ Joaneti hinnapakkumises. Sellest tulenevalt ei saa kohtu hinnangul kahte tõendit koos hinnates järeldada, et väravaraame ei saa enam taastada, või et kostja on need või muud asjad (kinnitused või väravapostid) ära lõhkunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka hageja esindaja poolt menetluses esitatud väide, mille kohaselt saagis kostja ühe väravaposti maha, olla aluseks hagi rahuldamisele, sest hageja ei ole menetluses tõendanud, et kostja oleks saanud väravaposti eemaldada vähem kahjustaval viisil.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-42446
10.Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi rahuldamiseks õiguslik alus puudub, tuleb rahuldamata jätta ka hageja apellatsioonkaebus, milles hageja tugines sellele, et kohus oleks hagi osalise rahuldamise asemel pidanud rahuldama hagi täielikult. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Gaida Kivinurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.