Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
24.november 2010 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu BOÜ (endine ärinimi PGOÜ) hagi OÜMG ja ELvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
97 159,90 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asi läbivaadatud kohtuistungil
Hageja: BOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige SB Kostja 1: OÜMG(registrikood XXX asukoht XXX), seaduslik esindaja AL(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja 2: EL(isikukood XXX; elukoht XXX) 04.novembril 2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja Erki Casar, kostja EL
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja hagist loobumine kostja 1 OÜMG vastu ja lõpetada tsiviilasjas menetlus OÜMG suhtes.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista EL(isikukood XXX) BOÜ (registrikood XXX) kasuks 140 482,90 krooni (ükssada nelikümmend tuhat nelisada kaheksakümmend kaks krooni ja 90 senti, sh põhivõlg 72 746,90 ja seisuga 24.11.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 67 736 krooni).
4.Välja mõista ELBOÜ kasuks viivised 0,5 % (null koma viis protsenti) põhinõudest (otsuse tegemise seisuga 72 746,90 krooni) päevas alates 25.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Menetluskulud jaotada hageja ja kostja vahel järgmiselt: - 75 % ulatuses jätta menetluskulud kostja EL kanda; - 25 % ulatuses jätta menetluskulud hageja OÜ Bkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
21.11.2008 OÜ OIesitas Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MGOÜ ja EL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja EL vastuväite tõttu jätkus menetlus hagimenetluses. 14.10.2010 hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks kostja 1 suhtes ning palus hagi täies ulatuses rahuldada kostja 2 suhtes.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
08.06.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt 02.11.2006 PGOÜ müüjana ja MGOÜ ostjana sõlmisid kauba ostu-müügilepingu nr 02/11/06/1, mille kohaselt müüja müüs ostjale kauba. Kauba üleandmise-vastuvõtmise vormistasid pooled arve-saatelehtedega ning selle dokumendi allkirjadega. Ostu-müügilepingu p 4.1. alusel ostja kohustus tasuma saadud kauba eest esitatud arvete alusel pangaülekandega või sularahas. Ostu-müügilepingu p 4.4 alusel maksetähtaja ületamisel on müüjal õigus nõuda viivist 1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Ostja võttis kauba vastu arve-saatelehtedega nr SAST 03739, nr SAST 00006, nr SAST 03915 ja nr SAST 04013, kuid selle eest täielikult ei tasunud. 20.11.2007 müüja ja EL sõlmisid käenduslepingu, mille kohaselt EL kohustus müüja ees vastutama ostu-müügilepingu täitmise eest. Käendaja vastutuse maksimumsummaks oli 411 000 krooni. Hageja andis kostjatele aega võlgnevuse kustutamiseks, kuid läbirääkimiste teel ei suutnud pooled vaidlust lahendada. Hageja palub kostjalt EL välja mõista 97 159,90 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja märgib, et käenduslepingus ei ole sätestatud, et leping lõpeb, kui lepingus toodud summas 411 000 krooni on kauba eest tasutud. MGOÜ pangaväljavõttelt on näha, et kostja I tasus hagejale 398 590,08 krooni, kuid see ei tähenda, et käendaja kostja II täitis oma kohustusi vastavalt käenduslepingule. Kostja I võlgnevus hageja ees seisuga 02.11.2009 on 479 638,62 krooni. Käenduslepingust tulenevalt on hagejal juhul, kui kostja I ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, õigus nõuda müügilepingu täitmist oma äranägemisel kas kostjalt I või kostjalt II või mõlemalt ühiselt. 26.08.2010 hageja täiendas hagi viivisenõudega. Hageja arvestab viiviseid kõige viimase arvesaatelehe tasumise kuupäevast 25.01.2008 kokku 576 päev eest summas 55 964 krooni. Viivisemääraks on ostu-müügilepingu punkti 4.4. kohaselt 1 % tasumata summalt päevas. Käenduslepingu punkti 1.2. kohaselt käendaja vastutab ka rikkumise alusel tekkinud viiviste eest. Eelnevale vaatamata hageja taotleb lisaks põhivõlgnevusele kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 35 000 krooni ja alates 26.08.2010 viivised kuni põhinõude tasumiseni 0,5 % päevas.
KOSTJA VASTUS
01.10.2009 kirjalikus vastuses kostja EL hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et tema ja OÜ B vahel oli sõlmitud käendusleping 20.11.2007. Käenduslepingu tähtajaks oli tingimus, et see lõpeb, kui lepingus toodud summa 411 000 krooni on kauba eest tasutud. Seda sai ka tehtud ja PGOÜ tolleaegne juhatuse esimees VPütles, et sellega on käesoleva lepingu tingimused täidetud ja leping enam ei kehti. Seega EL täitis omapoolset lepingujärgset kohustust. Hageja poolt on alatu kasutada vana käenduslepingut summade tasumise nõudmiseks kostjalt isiklikult. Kostjale ei ole teada, kes on kauba vastuvõtnud isikud J ja L . Võlgu on PGOÜ-le OÜ MG, kellel on alates 18.09.2009 uus omanik AL, kes peab võlgnevuse eest vastutama.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja on kostja I suhtes esitanud hagist loobumise avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohust lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas kostjate vastu solidaarnõude. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine kostja I suhtes on seaduslik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu alusel kohus võtab vastu hageja hagist loobumise kostja I suhtes ja lõpetab kostja I osas asjas menetluse.
2.VÕS § 66 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud ostu-müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale I kaupa. VÕS § 208 lg 1 kohaselt müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks on võtta asi vastu ja tasuda asja ostuhind rahas. Kostja I rikkus kohustust tasuda saadud kauba eest. Kostja I ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmis kostja II EL, kes sellel ajal oli kostja I juhatuse liiga, hagejaga 20.11.2007käenduslepingu. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Hageja ja kostja vahelises käenduslepingus on käendus kooskõlas VÕS § 142 lg –ga 3 piiratud rahasummaga: käenduslepingu punkti 1.2. kohaselt EL vastutab kostja I kohustuste täitmise eest maksimumsummas 411 000 krooni.
3.VÕS § 153 lg 1 kohaselt käendus lõpeb: 1) käendusega tagatud kohustuse täitmisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Ekslik on EL seisukoht, et tema käendus hõlmas ostu-müügilepingu alusel tehtud tehinguid kokku käenduslepingus nimetatud summas 411 000 krooni, selles summas ostu-müügitehingute toimumise ja kostja I poolt selles summas kauba eest tasumise järel kostja II käendus lõppes. Käendusleping hageja ja kostja vahel on sõlmitud tähtajatult. Ostu-müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale I kaupa, sõlmiti üheks aastaks ja ostu-müügilepingu punkti 7.3. alusel see pikenes automaatselt 1 aasta võrra, kui kumbki pool ei teatanud lepingu lõpetamise soovist ette 30 päeva enne lepingu lõppemist. Ostumüügilepingu alusel kostja I poolt kauba ostmine ei olnud piiratud mingi konkreetse summaga ega tähtajaga. Kostja II kohustus vastutama ostu-müügilepingust tulenevate kostja I kohustuste eest summas 411 000 krooni sõltumata sellest, kui suur oli hageja ja kostja I vaheline kaubakäive kokku. 04.12.2007 kostja I poolt 308 590 krooni hagejale tasumine ei välistanud kostja I poolt hagejalt uute kaubakoguste ostmist. Seetõttu ei ole asjakohane kostja väide, et 04.12.2007 makse tegemise järel väidetavalt kostjal I mingit võlgnevust hageja ees ei olnud. Kohtule esitatud ja
nõude aluseks olevatest arve-saatelehtedest nähtuvalt on kaupu kostjale I müüdud ka pärast 04.12.2007. Samuti ei olnud käenduslepingu kehtivus seotud ELOÜ MGj uhatuse liikmeks olekuga. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja käenduskohustus lõppenud.
4.Tulenevalt VÕS § 145 lg-st 2 ja käenduslepingu punktist 1.2. käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Õige on kostja väide, et osaliselt on kauba kostjale I üleandmine tõendamata. Hagile lisatud 27.11.2007 arve-saatelehelt nr SAST-03915 ei nähtu kauba vastuvõtmist. Hageja märkis, et tegemist on ilmselt ebakvaliteetse koopiaga, kuid 04.11.2010 kohtuistungil hageja ei avaldanud soovi esitada parem koopia või võrdlemiseks originaaldokument, vaid pidas võimalikuks asja arutamise lõpetada. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et selle arve-saatelehe alusel kauba kostjale I üleandmine ei ole tõendatud ning selle arve summas 24 413 krooni väljamõistmine kostjalt II ei ole põhjendatud. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust EL väide, et teiste arve-saatelehtede alusel kauba vastuvõtnud isikud VJja ULon talle tundmatud isikud ning ka nende arvete alusel kauba üleandmine kostjale I ei ole tõendatud. Ostu-müügilepingu punkti 1.2. kohaselt oli lepingu lisaks isikute nimekiri, kes on volitatud kaupa tellima, kätte saama ja arve-saatelehti alla kirjutama. Kohtule sellist lepingu lisa ei ole esitatud. Hageja esitas täiendavalt arve-saatelehed nr SAST03365 (tl 109), nr 25/1 (tl 111), mille alusel on kauba vastu võtnud samuti ÜL ja VJning millised arved on kostja I tasunud (pangakonto väljavõte lk 113). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et VJja ULei olnud kostja I nimel kauba vastuvõtmiseks volitatud isikud.
5.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja põhinõude summas 72 746,90 krooni. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu
6.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Ostumüügilepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd hageja taotleb kostjalt välja mõista seisuga 25.08.2010 sissenõutavaks muutunud viiviseid 35 000 krooni, so oluliselt väiksemas summas, kui viivisenõude esitamise seisuga tegelikult oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud, siis põhinõude osaliselt rahuldamata jätmine selles osas hageja viivisenõuet ei mõjuta. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlast. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 2.08.2010 seisuga viivised summaliselt ja alates 26.08.2010 kuni põhivõla tasumiseni viivised 0,5 % põhinõudest päevas. Seega nõuab hageja viiviseid väiksemas määras, kui lepingus kokkulepitud. Kohus leiab, et selline viivisenõue on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus rahuldab viivisenõude. Kohtuotsuse 24.11.2010 tegemise seisuga on viivised muutunud täiendavalt sissenõutavaks summas 32 736 krooni (90 päeva x 0,5 % x 72 746,90 krooni). Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivisesummana 67 736 krooni ning edasi alates 25.11.2010 0,5 % põhinõudest 72 76,90 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni.
7.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 75 % ulatuses kostja EL kanda ja 25 % ulatuses hageja BOÜ kanda. Menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.