Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
24. november 2010, kell 15.00, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
RESOLUTSIOON
2-09-69119 KÜ hagi HV vastu võla ja viivise nõudes 14 735.71 krooni Hageja : KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: OÜ Lihtmenetlus, seaduslik esindaja Riho V ; Kuldar K Kostja: HV(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja : adv. Kairi P ; XXX 09.11.2010, Kentmanni kohtumaja; Hageja esindaja Kuldar K ; Kostja HV
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt, HV ́lt hageja, KÜ kasuks 14 735.71 (neliteist tuhat seitsesada kolmkümmend viis krooni, 71 senti) krooni ja viivis 2 193.97 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend kolm krooni ja 97 senti) krooni, kokku 16 929.68 krooni.
Menetluskulude jaotus
Hageja, KÜ menetluskulud jätta täielikult kostja HV kanda. Kostja, HV menetluskulud jätta täielikult tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
1.18.12.2009 esitas KÜ avalduse maksekäsu kiirmenetluses HVvastu 7184.27 krooni nõudes. Seoses vastuväite esitamisega anti avaldus 24.03.2010 määrusega hagimenetlusse. 1(5)
2-09-69119
2.13.04.2010 esitas KÜ hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 9 515.64 krooni ja viivise 409.48 krooni. 09.11.2010 toimunud kohtuistungil esitas hageja hagi suurendamise avalduse, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 14 735.71 krooni ja viivise 2 193.97 krooni.
3.Hagiavalduse kohaselt on KÜ põhikirja punkt 2.1 järgi korteriühistu liikmeteks kõik 18 elamu korteriomanikud. Kostja on korterite XXXja XXXomanik. Hageja põhikirja punktis 3.2.1 on sätestatud, et korteriühistu liige on kohustatud täitma käesoleva põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Hageja põhikirja punktis 3.2.6 on sätestatud korteriühistu liikme kohustused, millest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid. Hageja põhikirja punkti 3.2.8 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks. Eelpool mainitud majanduskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest.
4.2009. aasta aprillis tekkis kostjal korteri XXX kommunaalmaksete tasumisel võlgnevus, mis on käesoleva ajani kasvanud ning on käesolevaks ajaks kokku 5453,53 krooni. 2009. aasta mais tekkis kostjal korteri XXX kommunaalmaksete tasumisel võlgnevus, mis on käesoleva ajani kasvanud ning on käesolevaks ajaks kokku 4062,11 krooni. Korteriühistuseaduse § 4 lg 2 on sätestatud, et lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud korteriühistu põhikirjas sätestatud kohustusi, jättes maksmata majandamise kulude eest. Kuigi tasumata arvete summa võib esmapilgul tunduda väike on see siiski korteriühistu jaoks suur summa, kuna kokku on ühistus ainult 18 korterit. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 1 ja § 108 lg 1 on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on seda rikkunud. Kuna kostja on rikkunud tasu maksmise kohustust, siis nõuab hageja selle täitmist. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 on sätestatud, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on viivist tasumata arvetelt arvutanud alates 2009. aasta septembrist, mis teeb käesolevaks ajaks viivise suuruseks kummagi korteri pealt kokku 409,48 krooni.
5.Haginõude suurendamise avalduses märgib hageja, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist jätkanud hageja ees kohustuste rikkumist ja kostja võlg kasvas. Hageja suurendab põhinõuet 14 735.71 kroonini ja viivisenõuet 2 193.97 kroonini.
6.Hageja märgib, et tegemist on väikese korteriühistuga, millel on 17 liiget ja seega on äärmiselt tähtis, et kõik ühistu liikmed täidaksid põhikirjalisi kohustusi ning tasuksid ühistu poolt esitatud arveid. Vastasel korral tekib situatsioon, kus teised ühistu liikmed on kaudselt sunnitud tasuma teise ühistuliikme kohustuste eest. Selline olukord halvendab ühistu majanduslikku olukorda ja pärsib ühistu juhatuse tegevust eelmise juhatuse poolt tekitatud probleemide lahendamisel. Kostja vastuväieted
7.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et on KÜ liige ja tema omandis on majas nr 2 asuvad korterid nr 13 ja 16. Hageja ei ole vastanud kostja päringutele ja kostjale jääb selgusetuks, millistel asjaoludel põhineb hageja nõue kostja vastu. Päringutele vastamata jätmisega on rikutud ühistuliikme põhiõigust so. saada teavet korteriühistu tegevuse kohta. Tegelikkusele ei vasta, et kostja võlgnevus hageja ees on tekkinud aprillist 2009, kostja tasus hageja poolt esitatud arved täielikult kuni juulini 2009. KÜ hallata on kaks maja, majas nr 2 asuvad kostjale kuuluvad korterid. 28.01.2008 toimunud 2(5)
2-09-69119 üldkoosolekul ühistu liikmed otsustasid, et majadele tuleb teostada renoveerimistööd ja nende tööde finantseerimiseks tuleb võtta laenu iga maja peale eraldi ning majade kohta avati eraldi arved. Üldkoosoleku otsusega kinnitati remonditasu suuruseks 20 kr m2 kohta, remonditasu arvelt tagastatakse sihtotstarbeliselt võetavat laenu. Kostja viitab ka asjaolule, et tegelikult oli see üldkoosoleku otsus tühine, kuna puudus otsustusvõimeline kvoorum, põhikirja punkt 5.6 kohaselt on ühistul õigus laenu võtta ainult kõikide ühistu liikmete nõusolekul. Samas on otsuse vaidlustamise tähtaeg möödunud ja otsus tuleb lugeda kehtivaks. Kostja viitab oma vastuses KÜ poolt sõlmitud laenulepingule ja töövõtulepingule OÜ-uga H . 26.07.2009 koosolekul informeeris juhatuse liige Moonika Luik, et OÜ H ei täida oma kohustusi ja kostjale kuuluvas majas nr 2 on katuse remont peatatud, tööd on teostamata. Olenemata sellest, et tööd olid teostamata, tasus KÜ OÜ-ule H makseid tööde eest, mida ei tehtud. Kostja tellis majas 2 ehitusekspertiisi, milles märgitakse, et renoveerimistööde kvaliteet on väga halb. Kostja leiab, et korteriühistu on oma hoolimatu ja ükskõikse käitumisega tekitanud liikmetele reaalset rahalist kahju. Maja nr 2 katusetööd lõpetati OÜ-gu CCpoolt, kuid tööde kvaliteet jätab soovida, ülejäänud renoveerimistööd on teostamata, elektrisüsteem vahetamata.
8.Kostja on selgitanud nii eelmisele kui ka praegusele korteriühistu esimehele, et maksab remondifondi arved juhul, kui temale on selgeks tehtud arvete alus ja ta on saanud korteriühistu poolt lubatud teenust kokkulepitud mahus. Kostja maksis kuni 2009 juulini hageja poolt esitatud arved täies mahus ning lootis, et korteriühistu täidab endale võetud kohustuse. Kostja on korteriühistule selgitanud, et ei ole saanud 10 kuu jooksul ühistu liikmena tasutud osamaksule vastavat teenust, samuti ei ole korteriühistu ära näidanud sihtotstarbelisest laenust saadud rahaliste vahendite tegelikku kasutamist maja 2 remondiks. Korteriühistu on kasutanud sihtotstarbeliselt võetud laenuraha ebaperemehelikult ja see ei tohi mõjutada korteriühistu liikmete rahalisi kohustusi. Korteriühistul tuleb pöörata nõue mitte korteriühistu liikmete vastu, vaid nende vastu, kes on kohustusi korteriühistu ees rikkunud. KÜ põhikirja punkt 4 sätestab, et korteriühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste eest. Kostja ei ole kohustatud tasuma korteriühistu juhtimisvigadest tekkinud kulutuste eest. Kohtu põhjendused
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Viidatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tallinnas, asuva elamu nr 2 korteriomanikud on moodustanud korteriühistu ning korteriühistu põhikirja punkt 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik korteriomanikud (tl. 44, 34-43). Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Elektroonilise kinnisturaamatu väljavõtte alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja HVon XXXja XXXasuvate korterite omanik ning seega ka korteriühistu liige (tl. 30-31; 32-33).
11.KÜ põhikirja punkt 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. KÜS § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise 3(5)
2-09-69119 ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Kostja on kohtule esitatud vastuses esile toonud asjaolu, et KÜ 28.01.2008 üldkoosolekul otsustati võtta maja renoveerimiseks laenu ja kinnitati remondifondi suuruseks 20 krooni m2. Hageja ei vaidle sellele asjaolule vastu ja kuigi pooled ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule 28.01.2008 korteriühistu protokolli, loeb kohus selle asjaolu tõendatuks. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kostja kui KÜ liige on kohustatud tasuma remondifondi 20 krooni m2 eest. Vastuseks kostja väitele, et tegelikult oli 28.01.2008 otsus tühine, märgib kohus, et kostja on ka ise jaatanud otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist ja seega on 28.01.2008 korteriühistu otsus kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik.
12.Hageja ja Danske Bank AS vahelisest laenulepingust nähtuvalt on KÜ võtnud laenu summas 23 966.87 EUR-i so. 375 000 krooni (tl 69). Seega on KÜ võtnud 28.01.2008 korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel laenu ja korteriühistu põhikirja punkt 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma remondifondi makseid. Hageja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on kostja olnud võlgnevuses KÜ poolt esitatud arvete tasumisel (tl 25-28; 110-111). KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nii võlgnevuse kui ka viivise tasumist. Hageja täpsustas kohtuistungil esitatud nõuet ja palus kostjalt välja mõista alates 2009 aasta septembrist kuni 2010 oktoobrini välja mõista 14 735.71 krooni ja viivist 2 193.97 krooni. Kostja ei ole esitatud nõude suurusele vastu vaielnud, vaid märkis, et temale ei ole esitatud dokumente, mille alusel summat nõutakse. Kohus kostja esitatuga ei nõustu ning märgib, et kostjale esitatud arvetest nähtuvalt on selgesti eristavad kostjale osutatud teenused. Hageja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on kostja võlgnevuse kujunemine jälgitav ja kohus loeb kostjal võlgnevuse tekkimise tõendatuks.
13.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohaldatav kostja poolt viidatud korteriühistu põhikirja punkt 4.1, mille kohaselt ei vastuta ühistu liige ühistu kohustuste eest. KÜ on võtnud laenu mitte ühistu kohustusena, vaid korteriühistu liikmete otsuse alusel ning seega tuleb võetud kohustus kanda korteriühistu liikmetel. Seda asjaolu kinnitab ka kostja poolt vastusele lisatud pandileping nr XXX, mille kohaselt on pandi esemeks laenulepingust tuleneva võlgnevuse korteriühistu liikmele langeva osa tagasimakse nõudeõigus (tl 65-66) ning käsundusleping, mille kohaselt on pangal õigus teostada volitaja so. korteriühistu nimel võlgnikelt võlgnevuse sissenõudmist (tl. 75). Laenulepingu kohaselt on laenu kasutamise ja käsutamise eesmärgiks laenu kasutamine elamus asukohaga elektrisüsteemi renoveerimiseks, katuse ja korstnate renoveerimiseks, välisuste ja korteriakende vahetamiseks (tl. 69). Seega on laen võetud mitte korteriühistu kohustusena vaid korteriühistu liikmete kohustusena.
14.Kohus ei hinda kostja poolt esitatud eksperdi arvamust (tl. 58-59, 60), kostja poolt korteriühistule esitatud avaldusi (tl. 61-62), kostja pretensiooni ja järelepärimist (tl.63-64), OÜ H hinnapakkumist (tl. 76), töövõtulepingut nr HP5-02-141108 (tl. 77-80), töövõtulepingu lisa (tl.81), arveid (tl.82-89), KÜ üldkoosoleku 26.07.2009 protokolli (tl. 90-91), CCOÜ hinnapakkumist (tl. 92) ja teostatud tööde vastuvõtu akti (tl.93), kuna nimetatud tõendid ei ole asjakohased. Kohus selgitab, et arutab asja ainult esitatud haginõude piires ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidluse all KÜ poolt sõlmitud lepingud ja nende alusel teostatud remontööd, vaid kostjal tekkinud võlgnevuse küsimus. Kui kostja leiab, et tema õigusi on rikutud, on temal õigus pöörduda kohtu poole vastava nõudega. Antud tsiviilasjas ei ole kostja vastuhagi esitanud, vastuses on märkinud, et käesoleval hetkel vastuhagi esitada ei soovi (tl.57). 4(5)
2-09-69119
15.Ülaltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 14 735.71 krooni ja viivise summas 2 193.97 krooni. Kohus märgib, et kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul september 2009 kuni oktoober 2010. Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kohus rahuldas esitatud hagi ja seega tuleb hageja menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad täielikult tema enda kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib taotleda TsMS § 174 lg 1 järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Heiki Kolk Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.