Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Classic Rev, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Kostja kohustus tema kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu kaheksandal kuupäeval. 08.11.2007 jäi kostja maksete tasumisega võlgnevusse. 26.02.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta, paludes võla tasuda hiljemalt 12.03.2008 ning hoiatas, et juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingud üles ning alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Kostjale saadetud kiri tagastati hagejale märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Hageja leiab, et kostja ei läinud teadlikult kirjale postkontorisse järgi ning hoiab pahatahtlikult kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Tegemist on kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumisega. Lepingu üldtingimuste punkt 12.2.1 kohaselt oli kostjal kohustus teavitada hagejat 5 pangapäeva jooksul oma kontaktandmete muutumisest. Lepingu sõlmimisel andis kostja hagejale oma kontaktaadressiks XXX Tallinn. Üldtingimuste punkt 14.4 kohaselt loetakse teatis, mis on edastatud poole kontaktaadressil tähitud kirjana, kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud 5 pangapäeva. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et kostjat teavitada. 01.04.2008 ütles hageja lepingud üles. 19.06.2008 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu alla. Kostja ei ole lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. 26.08.2008 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 10.03.2009 jättis kohus avalduse rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kätte toimetada. 02.04.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 28 050,41 krooni. Laenulepingust tulenev võlgnevus on kokku 16 339,53 krooni (põhiosa 13 692,76 krooni, intress 1 139,33 krooni, viivis perioodi 08.11.2007 kuni 02.04.2009 eest 1 507,44 krooni). Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 11 710,88 krooni (põhiosa 10 000 krooni, põhiosa viivis perioodi 01.04.2008 kuni 02.04.2009 eest 1 058,20 krooni, intress 652,68 krooni). Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja viivis. Kostja vastuväited ja nende põhjendused 02.11.2010 kohtule esitatud vastuses tunnistab kostja hagi põhinõude osas. Kostja soovib sõlmida kompromissi igakuiselt 500 krooni maksmiseks. Kostja leiab, et kuna kostja on töötu, pole mõistlik tal rohkem maksta. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja kompromissettepanekuga. Hageja ei ole valmis sõlmima kohtulikku kokkulepet enne kohtuotsuse tegemist, sest kostja ei ole võlgnevust tasunud alates 08.02.2008. Hageja leiab, et kostjal on võimalik sõlmida kokkulepe pärast otsuse tegemist kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumiseks. Hageja palub lahendada asi kirjalikus menetluses ning teha õigeksvõtul põhinev otsus. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Puudub vaidlus, et Swedbank AS ja kostja on 29.12.2006 sõlminud laenulepingu ning 13.01.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu . Kostja on 03.11.2010 vastuses võtnud omaks hageja nõude põhinõude osas, s.o summas 23 692,76 krooni. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 alusel tuvastatuks.

Kohtumenetluse vältel ei jõudnud pooled kompromissile. Kostja soovis sõlmida kompromissi, mille kohaselt tasuks ta võlgnevuse osamaksetena 500 kuus. Hageja oma vastuses kompromissiga ei nõustu. Hageja on valmis sõlmima kostjaga kokkuleppe pärast käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist otsusega väljamõistetud summade tasumiseks. Kompromissi võimatuse tõttu lahendab kohus asja sisuliselt. Poolte vahel 29.12.2006 sõlmitud lepingust ja 13.01.2007 sõlmitud lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

lg

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 18% aastas ja lepingus intressimääras 16% aastas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 23 692,76 krooni ja lisanduva intressi ning viivise tasumist. Kostja on võtnud omaks hageja põhinõude Pooled vaidlevad kõrvalnõuete tasumise üle. Hageja nõuab kostjalt lepingutest tuleneva intressi tasumist summas 1 792,01 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 2 565,64 krooni, lisaks nõuab hageja kostjalt viivise tasumist hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Lepinguid sõlmides oli kostjale teada, et lepingute alusel tuleb tasuda hagejale intressi, kostjale oli teada nii tasutava intressi määr kui ka intressisummad. Samuti pidi hageja teadma, et jättes oma kohustused täitmata tekib tal kohustus tasuda hagejale viivist. Lähtudes VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei ole viidanud asjaoludele, mis vabandaksid lepingu rikkumist VÕS § 103 lg-te 1-2 järgi. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus, intress ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 28 050,41 krooni ja TsMS § 367 alusel viivis hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et arvestades põhinõude ja nõutava viivise suurust ning kohustuse täitmisega viivitatud aega, ei ole põhjendatud viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja küll võtnud õigeks hageja põhinõude summas 23 692,76 krooni, kuid on eelnevalt pika aja vältel jätnud oma kohustused hageja ees täitmata. Jättes lepingust tulenevad kohustused täitmata, pidi kostja ette nägema, et

see võib kaasa tuua kohtumenetluse ning vastavad hageja kulutused. Lähtudes eeltoodust ning TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 sätestab, et lihtmenetluses võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 5 670 krooni. Summa kujuneb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 5 000 krooni ja kohtutäituri tasust 420 krooni. Kohus peab kulusid põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 5 670 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt hüvitatavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jaanus Saaremõts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.