Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2010.a Pärnu
Tsiviilasja number
2-10-51705
Tsiviilasi
I.P. hagi Eesti Vabariigi (Põllumajandusministeeriumi kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I.P., lepinguline esindaja Deivi Vaht Kostja Eesti Vabariik (Põllumajandusministeeriumi kaudu)
Keelduda menetlusse võtmast I.P. hagi Eesti Vabariigi (Põllumajandusministeeriumi kaudu) vastu ning tagastada avaldus selle esitajale.
Menetluskulude jaotus
Jätta kõik menetluskulud hageja I.P. kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud I.P. on 20.10.2010.a esitanud Harju Maakohtule Kentmanni kohtumajale hagi Eesti Vabariigi (Põllumajandusministeeriumi kaudu) vastu. Harju Maakohus 21.10.2010.a määrusega keeldus I.P. hagiavaldust menetlusse võtmast ja edastas asja kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Hageja nõudeks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täiteasjas nr 172/2010/284, hagiavalduse sisust ning selle lõpus esitatud nõuetest lähtuvalt palub aga hageja: 1) tuvastada asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg 1 põhiseadudse vastaseks kuni sunniraha tasumise korra määramiseni seadusandja poolt; 2) tuvastada Veterinaar- ja Toiduameti Pärnumaa Veterinaarkeskuse haldusakti nr 090010070 tühisus; 3) nimetatud haldusakti tühisuse tuvastamisel tunnistada ülalmärgitud täitemenetlus lubamatuks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et käesoleva määrusega tuleb keelduda esitatud avalduse menetlusse võtmisest.
Tsiviilasi 2-10-51705 Nimelt ei ole täitedokumendina haldusakti puudumise tuvastamise/tühistamise nõude lahendamine, mida hageja sisuliselt käesoleva avaldusega soovib, antud seadusega maakohtute pädevusse. Haldusakte saab tühistada ja neid vaidlustada vastavat akti reguleerivates eriseadustes sätestatud korras ja lõppastmes halduskohtumenetluses vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 6 sätetele. Selles küsimuses ei ole tsiviilasju lahendav kohus pädev ning menetlusse võtmisest keeldumine tugineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 sätetele. Hageja on õigesti viidanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sisu osas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08. Nimetatud lahendis on öeldud, et sellise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatakse üksnes väide täitedokumendi puudumise tõttu täitmisele esitatud dokumendi täitmisele võtmise vastu, toomata nõude vastu materiaalõiguslikke põhjendusi, siis tuleb see hagi jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Antud juhul on hageja aga seisukohal, et täitmisele võetud täitedokument ei vasta haldusaktina seaduse nõuetele ja selle andmise aluseks olev seadusesäte on vastuolus Põhiseadusega. Hageja soovib just ja ainult täitedokumendi kõrvaldamist. Tegemist ei ole materiaalõiguslike põhjendustega ega tekkinud vaidlusega sissenõudja ja hagi esitanud võlgniku vahel. Hageja saanuks või saab oma õiguste kaitset läbi haldusakti vaidlustamise menetluse, milleks aga tsiviilasju lahendav kohus juba eelnevalt viidatuna pädev ei ole. Seega ei ole käesoleva hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning menetlusse võtmisest keeldumise alusena viitab kohus ka TsMS § 371 lg 2 punktile 2. Sama punkti alusel võib hagi menetlusse võtmisest keelduda ka seetõttu, et esitatud faktilistel asjaoludel on selgelt tegemist jõustunud ja kehtiva haldusaktiga, mis on haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 kohaselt kohustuslik igaühele, seega ka täitemenetluse algatanud kohtutäiturile. Selles valguses puudub hagi korras sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudel perspektiiv. Kohtu hinnangul soovib hageja käesolevalt, tõenäoliselt haldusakti vaidlustamise tähtaja mööda laskmise järgselt, vaidlustada haldusakti tsiviilhagi korras läbi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude maakohtule esitamise. Selliselt ei ole hageja nõue esitatud aga eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset läbi tsiviilkohtumenetluse vahendite. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.