lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-50987/3

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 22.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-50987/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

lk 1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

22. november 2010.a. Kuressaare

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-10-50987

Hagi ese

Swedbank AS hagi H K vastu 27 672.07 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Menetlusosalised

Hageja AS Swedbank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Silva Kark e-post [email protected] Kostja H K ( )

Asja läbivaatamise kuupäev

õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus

Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista H K’ilt ( Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks laenulepingust nr. 05-260129-VL tulenev võlg summas 27 672(kakskümmend seitse tuhat kuussada seitsekümmend kaks) krooni ja 07 senti. Välja mõista kostjalt H K Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudest (20 453,90 EEK) alates 30. 09. 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress+7 % aastas) Menetluskulud Hageja menetluskulud- riigilõiv summas 5750 krooni jätta kostja H K kanda. Välja mõista H K’ilt Swedbank AS kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 5750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

lk 2

29.09. 2010 esitas hageja Swedbank AS kohtule hagi kostja H K vastu võla, intressi ja viivise nõudes. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis hageja kostjaga 21. 12. 2005 laenulepingu nr. 05260129-VL(leping), millega hageja andis kostjale laenu 50 000 krooni, intressimääraga 18 % aastas, tähtajaga 12. 01. 2010. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja tasuma intressid iga kuu 12. kuupäevaks. Kostja oma kohustust ei täitnud ja 29. 09. 2010.a. seisuga on tema võlg hagejale kokku 27 672, 07 krooni, sellest põhiosa 20 453, 90 krooni, intress 5024, 42 krooni ja viivis 2193, 75 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 8 lg.2, 76 lg. 1, 101 lg. 1, 102, 113 lg. 1 ja TSMS § 367, 407, 440 lg. 1 ja 3, 174’ lg. 3, 177 lg. 2, 138 lg. 2, 144 p. 7, 483 lg. 6 taotleb hageja võlgnevuse 27 672,07 krooni, s.h. tagastamata laen 20 453, 90 krooni, intressid 5024,42 krooni ja viivis 2193,75 krooni, väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest, alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hageja taotleb kostjalt ka menetluskuludena riigilõivu summas 5750 krooni väljamõistmist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 21. 12. 2005 sõlminud lepingu /t.l. 5/, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 50 000 krooni. Kostja kohustus laenu tagastama ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikule , kuu 12. kuupäevaks. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud ja seetõttu on hageja nõue võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

lk 3 VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine kostjalt seadusejärgses määras on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral Kromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 5750 krooni /tl 19/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5750 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 430 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada Kromissiga. Kohus kinnitab Kromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kromissi kinnitamise määruses märgitakse Kromissi tingimused.

lk 4

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja