Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

04.11.2010. a toimunud kohtuistungil võttis kostja õigeks hageja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku nõuded. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et kuni jaanuarini 2010. a tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsust tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Alates jaanuarist 2010. a tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest menetluse venimise tingis hageja tegevus. Juba jaanuaris 2010. a võis hageja loobuda iseseisva nõudega kolmandale isikule kuuluva nõude osas. Seega on hageja tekitanud

menetluskulusid alates jaanuarist 2010. a nii kostjale kui ka iseseisva nõudega kolmandale isikule. Järelikult tuleb kuni jaanuarini 2010. a tekkinud menetluskulud jätta kostja kanda ja alates jaanuarist 2010. a tekkinud menetluskulud (sh kostja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud) jätta hageja kanda. Hageja oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 201 887,29 krooni, sh riigilõiv hagi esitamisel 145 000 krooni ja tagamisel 450 krooni ning õigusabikulud 56 437,29 krooni. Kostja kanda tuleb jätta kuni jaanuarini 2010. a tekkinud menetluskulud, s.o õigusabikulud 21.01.2009 – 04.11.2009 vastavalt esitatud nimekirjale 30 819,91 krooni. Hageja poolt tasutud riigilõivust peab kohus mõistlikuks jätta kostja kanda 50 %, s.o 145 450 x 50 % = 72 725 krooni. Järelikult tuleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud kokku summas 103 544,91 krooni. Ülejäänud osas (s.o menetluskulud alates jaanuarist 2010. a, sh ülejäänud 50 % riigilõivust) tuleb menetluskulud jätta hageja enda kanda. Iseseisva nõudega kolmas isik oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub määrata kindlaks oma menetluskulud summas 97 105,81 krooni, sh õigusabile 26 918,11 krooni, riigilõivu tasumiseks 60 000 krooni, dokumentide tõlkimise kulud 10 187,70 krooni. Kohus loeb sellised menetluskulud põhjendatuks ja vajalikeks. Kuna iseseisva nõudega kolmas isik on astunud menetlusse augustis 2010. a, tuleb iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud kokku summas 97 105,81 krooni jätta hageja kanda. Kostja oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 34 925,76 krooni. Kohus loeb sellised menetluskulud põhjendatuks ja vajalikeks. Kostja enda kanda tuleb jätta enne jaanuari 2010. a tekkinud menetluskulud, s.o vastavalt arvele nr 16 A (18.11.2009) ja arvele nr 6 A (02.06.2009) kokku 7 650 krooni. Hageja kanda tuleb jätta alates jaanuarist 2010. a tekkinud kostja menetluskulud, s.o 34 925,76 - 7 650 = 27 275,76 krooni. Hageja on palunud kohtul tagastada hagi tagamise avalduselt tasutud tagatis. TsMS § 195 lg 1 järgi kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. TsMS § 383 lg 1 mõtte kohaselt on tagatise eesmärgiks kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamine. Kuna antud juhul ei ole hagi tagamine tühistatud, ei ole tagatise andmise alus ära langenud. Seega tuleb hageja taotlus tagatise tagastamiseks jätta rahuldamata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.