Aris Polska SP. Zo. O hagi OÜ Veldt-Driel (endine ärinimi OÜ Aatomik-Transport) vastu 3 195 085.31 krooni väljamõistmiseks 25 000 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. novembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aris Polska SP. Zo. O apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. mai 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Aris Polska SP. Zo. O (Poola registrikood 634422842, XXX), esindaja advokaat Mati Maksing Vastustaja (kostja): OÜ Veldt-Driel (RK: 10163944), esindaja advokaat Anne Nurmi; Iseseisva nõudega kolmas isik: Coface Austria Kreditversicherung AG, esindaja advokaat Aare-Heino Raig Rahuldada apellatsioonkaebus.
esindajad
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 22. novembri 2010 otsuse resolutsiooni p-d 7-13 ning teha menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse osas uus otsus. Jätta Aris Polska SP. Zo. O hagis OÜ Veldt-Driel vastu menetluskulud 55.43% ulatuses OÜ Veldt-Driel kanda ja mõista OÜ-lt Veldt-Driel Aris Polska SP. Zo. O
kasuks välja 96 339.72 krooni, s.o 6157.23 eurot (kuus tuhat ükssada viiskümmend seitse eurot ja 23 senti). Välja mõista OÜ-lt Veldt-Driel viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras Aris Polska SP. Zo. O kasuks. Jätta Coface Austria Kreditversicherung AG hagis OÜ Veldt-Driel vastu menetluskulud 100% OÜ Veldt-Driel kanda ja mõista OÜ-lt Veldt-Driel Coface Austria Kreditversicherung AG kasuks välja 97 105.81 krooni, s.o 6206.19 eurot (kuus tuhat kakssada kuus eurot ja 19 senti). Jätta rahuldamata Aris Polska SP. Zo. O nõue tagatise tagastamiseks.
Muus osas (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 1-5) jätta maakohtu otsus muutmata. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud OÜ Veldt-Driel kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aris Polska SP. Zo. O esitas kohtule hagi OÜ Aatomik-Transport vastu 3 195 085.31 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.06.2006 lepingu. Lepingu kohaselt kohustus hageja väljastama kostjale krediidil põhinevad elektroonilised maksevahendid „ARIS CARD“ (ARIS kaart), mis andsid kostjale õiguse oma sõidukite autokütusega tankimiseks ja teenuste saamiseks ARIS-e kaarti teenindavates tanklates. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma ostetud kütuse ja saadud teenuste eest eest vastavalt lepingule ja lepingu lisa 1 järgi esitatavatele arvetele. Hageja on lepingust tulenevad kohustused täitnud ja kostja on talle üleantud ARIS-e kaarte kasutanud. Kostja on jätnud tasumata lepingu alusel ostetud diislikütuse eest vastavalt väljastatud arvetele kokku summas 204 203.17 eurot (3 195 085.32 krooni). Lepingus oli kokku lepitud ka viivise tasumine 0,2% tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja saatis kostjale 22.07.2008 pretensiooni ja pankrotihoiatuse, milles taotles võla tasumist. Kostja tunnistas võlga. Pooltevahelise läbirääkimise tulemusena tasus kostja hagejale kokku 20 000 eurot (312 932 krooni). Ülejäänud võlga ei ole kostja siiani tasunud. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 072 447.60 krooni (põhivõlg 3 195 085.32 krooni ja sissenõutavaks
muutunud viivis 877 362.28 krooni), hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis määraga 0,2% päevas põhinõude tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulude panemist kostja kanda.
2.OÜ Aatomik-Transport ei tunnistanud hagi ja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja poolt esitatud võlanõude suurus ei vasta tegelikkusele. Kostja soovis kompromisslepingu sõlmimist, juhul kui pooltevahelised läbirääkimiste käigus jõutakse võlanõude suuruse osas kokkuleppele.
3.Iseseisva nõudega kolmas isik Coface Austria Kreditversicherung AG palus OÜ-lt Aatomik Transport Coface Austria Kreditversicherung AG Leedu filiaali kasuks välja mõista 39 435.60 eurot, s.o Aris Polska Sp Zo. O-le kindlustushüvitisena tasutud OÜ Aatomik-Transport osaline võlgnevus Aris Polska Sp Zo. O faktuurarvete alusel ja jätta rahuldamata Aris Polska Sp Zo. O nõue OÜ Aatomik Transport vastu 39 435.60 euro väljamõistmiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohtu 22. novembri 2010 õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldati Aris Polska SP. Zo. O hagi OÜ Aatomik-Transport vastu, mõisteti OÜ-lt Aatomik-Transport Aris Polska SP. Zo. O kasuks välja põhinõue 1 770 906.74 krooni, viivis 2 387 939.80 krooni, viivis protsendina põhinõudest alates hagiavalduse esitamise päevast (22.01.2009) kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni 0,2% päevas ning Coface Austria Kreditversicherung AG kasuks 617 033.06 krooni. Kohus jättis kuni jaanuarini 2010. a tekkinud menetluskulud OÜ AatomikTransport kanda ning alates jaanuarist 2010. a tekkinud menetluskulud Aris Polska SP. Zo. O kanda. Kohus mõistis OÜ-lt Aatomik-Transport Aris Polska SP. Zo. O kasuks välja hageja menetluskulud summas 103 544.91 krooni ning viivise protsendina menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus mõistis Aris Polska SP. Zo. O-lt Coface Austria Kreditversicherung AG kasuks iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud summas 97 105.81 krooni ning OÜ Aatomik-Transport kasuks kostja menetluskulud summas 27 275.76 krooni ning jättis rahuldamata Aris Polska SP. Zo. O nõude tagatise tagastamiseks. Otsuse kohaselt 04.11.2010 toimunud kohtuistungil võttis kostja õigeks hageja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku nõuded. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast, mistõttu kohus jättis kirjeldava ja põhjendava osa kohtuotsusest välja. TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus asus seisukohale, et kuni jaanuarini 2010. a tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Alates jaanuarist 2010. a tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest menetluse venimise tingis hageja tegevus. Juba jaanuaris 2010. a võis hageja loobuda hagist iseseisva nõudega kolmandale isikule kuuluva nõude osas. Seega on hageja tekitanud menetluskulusid alates jaanuarist 2010. a nii kostjale kui ka iseseisva nõudega kolmandale isikule. Järelikult tuleb kuni jaanuarini 2010. a tekkinud menetluskulud jätta kostja kanda ja alates jaanuarist 2010. a tekkinud menetluskulud (sh kostja ja iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud) jätta hageja kanda. Hageja palub oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 201 887.29 krooni, sh riigilõiv hagi esitamisel 145 000 krooni ja
tagamisel 450 krooni ning õigusabikulud 56 437.29 krooni. Kostja kanda tuleb jätta kuni jaanuarini 2010. a tekkinud menetluskulud, s.o õigusabikulud 21.01.2009 – 04.11.2009 vastavalt esitatud nimekirjale 30 819.91 krooni. Hageja poolt tasutud riigilõivust peab kohus mõistlikuks jätta kostja kanda 50%, s.o 145 450 x 50% = 72 725 krooni. Järelikult tuleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud kokku summas 103 544.91 krooni. Ülejäänud osas (s.o menetluskulud alates jaanuarist 2010. a, sh ülejäänud 50% riigilõivust) tuleb menetluskulud jätta hageja enda kanda. Iseseisva nõudega kolmas isik palus oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses määrata kindlaks oma menetluskulud summas 97 105.81 krooni, sh õigusabile 26 918.11 krooni, riigilõivu tasumiseks 60 000 krooni, dokumentide tõlkimise kulud 10 187.70 krooni. Kohus luges sellised menetluskulud põhjendatuks ja vajalikeks. Kuna iseseisva nõudega kolmas isik on astunud menetlusse augustis 2010. a, tuleb iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud kokku summas 97 105.81 krooni jätta hageja kanda. Kostja palub oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 34 925.76 krooni. Kohus luges sellised menetluskulud põhjendatuks ja vajalikeks. Kostja enda kanda tuleb jätta enne jaanuari 2010. a tekkinud menetluskulud, s.o vastavalt arvele nr 16 A (18.11.2009) ja arvele nr 6 A (02.06.2009) kokku 7650 krooni. Hageja kanda tuleb jätta alates jaanuarist 2010. a tekkinud kostja menetluskulud, s.o 34 925.76 - 7650 = 27 275.76 krooni. Hageja on palunud kohtul tagastada hagi tagamise avalduselt tasutud tagatis. TsMS § 195 lg 1 järgi kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. TsMS § 383 lg 1 mõtte kohaselt on tagatise eesmärgiks kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamine. Kuna antud juhul ei ole hagi tagamine tühistatud, ei ole tagatise andmise alus ära langenud. Seega tuleb hageja taotlus tagatise tagastamiseks jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Aris Polska SP. Zo. O esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. novembri 2010 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas, millega jäid menetluskulud osaliselt hageja kanda (resolutsiooni p 7 teine lausepool) ning millega mõisteti hagejalt välja kolmanda isiku (resolutsiooni p 10) ja kostja (p 11) menetluskulud. Apellant taotles tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega panna nii kostja kui ka kolmanda isiku menetluskulud maakohtus kostja kanda; teise võimalusena jätta kostja ja kolmanda isiku taotlused menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ning panna apellatsioonimenetluse kuludest 22% kostja ja 78% kolmanda isiku kanda; kolmanda võimalusena panna kõik apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oleks TsMS § 162 lg 1 kohaselt käesolevas asjas põhjendatud panna kõik menetluskulud kostja kanda, sest nii hageja kui ka kolmanda isiku hagid kostja vastu rahuldati. Kostja võttis hagid õigeks, seega ei olnud võimalust teistsugust sisulist otsust ka teha. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb kõik menetluskulud, sh vaidlustatava otsuse resolutsiooni p 7 teises lausepooles (alates sõnast „ning“ kuni lõpuni) ja p-des 10 ja 11 märgitud kulud panna kostja kanda; 2) ei sisaldu TsMS § 162 lg-s 4 normi, mille alusel saaks ühe menetlusosalise kulusid teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Järelikult ei saa ka TsMS § 162 lg 4 olla vaidlustatava otsuse resolutsiooni p-de 10 ja 11 menetlusõiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vaidlustatavas otsuses viide õigusnormile, mille alusel oleks saanud hagejalt kostja ja kolmanda isiku kasuks menetluskulusid välja mõista; 3) ei ole TsMS § 162 lg 4 käesoleval juhul ka sisuliselt kohaldatav. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sellist olukorda praeguses asjas ei esine. Kohtuvaidluse nii hageja kui ka kolmanda isikuga põhjustas kostja, kes jättis hagejalt ostetud
kütuse eest hagejale tasumata. Hageja pidas kostjaga kohtuväliseid läbirääkimisi alates 2008. a keskpaigast ca poole aasta vältel ja esitas hagi kohtule alles siis, kui kostja hakkas hageja esindaja kontakte teadlikult vältima. Samuti on kolmas isik pöördunud kostja poole kohtuväliselt, kuid ka seda nõuet ei ole kostja vabatahtlikult rahuldanud; 4) ei ole hageja käitumine mingil viisil suurendanud ühegi menetlusosalise kulusid, vaid menetluse venimist on kogu aeg põhjustanud kostja. Kolmanda isiku menetlusse astumine oli kolmanda isiku enda otsus – ta oleks võinud sama nõudega hagi esitada ka eraldi menetluses. Praegusel juhul kasutas kolmas isik enda kasuks olukorda, et hageja oli oma põhinõude käesolevas asjas tõendanud. On ebaõiglane ja ebaõige „karistada“ hagejat kolmanda isiku positsiooni hõlbustamise eest sel viisil, et kostja asemel peab hageja kandma kolmanda isiku menetluskulud; 5) puudus hageja ja kolmanda isiku vahel käesolevas asjas vaidlus. TsMS ei võimalda panna ühe menetlusosalise kulusid teise menetlusosalise kanda, kes esimesega ei vaidle. Seda kinnitab ka tõsiasi, et TsMS § 167 käsitleb iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulusid, kuid sarnast normi ei ole iseseisva nõudega kolmanda isiku kohta. Seega on koosmõjus TsMS § 212 lg-ga 2 käesoleval juhul kolmanda isiku menetluskulude jaotuse üle otsustamisel aluseks TsMS § 162 lg 1. Kui kolmas isik astub menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna, siis lahendab kohus vaidluse tema ja kostja vahel, st ka menetluskulude jaotus vaidluse selle osa kohta tuleb lahendada samade menetlusosaliste vahel. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-57-10, millega Riigikohus kinnitas põhimõtet, et menetluskulude jaotus sõltub kindlate menetlusosaliste vahelise vaidluse lahendamise tulemusest. Kuna hagi ja kolmanda isiku nõue mõlemad rahuldati, siis peab kostja kandma kõik menetluskulud; 6) kui ka käsitleda vaidlustatavat otsust sel viisil, et hagi rahuldati osaliselt, siis annab TsMS § 163 lg 2 aluse panna samuti kõik kulud kostja kanda; 7) kui lugeda hageja ja kolmanda isiku menetluslik olukord sarnaseks kaashagejate menetlusliku olukorraga, siis tuleneb TsMS § 165 lg-st 2, et kaashageja ei kanna menetluses teise kaashageja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. Seega ei saa hageja kanda kolmanda isiku hagiavaldusest tulenevaid menetluskulusid. Hageja ei ole selliseid kulutusi ka põhjustanud, samuti ei ole hageja muul viisil või alusel põhjustanud menetluskulusid alates käesoleva aasta jaanuarist. Hageja ei teinud takistusi vaidluse lahendamiseks ka juba enne käesolevat aastat.
6.OÜ Aatomik – Transport palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tartu Maakohtu
22.novembri 2010 otsus muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) nõustub vastustaja iseseisva nõudega kolmanda isiku vastuses apellatsioonkaebusele nimetatud seisukohtade ja põhjendustega; 2) on maakohtu otsus, millega maakohus jättis osaliselt menetluskulud apellandi kanda, põhjendatud ja seaduslik. Tsiviilasjas tõendite, avalduste ja taotluste esitamise tähtaeg oli 11.01.2010. Maakohus teatas, et otsus avaldatakse 28.01.2010. 18.01.2010 saabus kiri - Coface Austria Kreditversicherung AG Leedu filiaali „Coface Lithuania“ võlanõue, milles kolmas isik nõudis kostjalt haginõudega kattuvas osas võlga. Kostja esitas nimetatud tõendi maakohtule, paludes see menetlusse võtta menetlusliku olukorra muutumise tõttu. Edasi vaidlesid pooled asjaolu üle, kas nõue on üle läinud kolmandale isikule või ei. Hageja kinnitas jätkuvalt, et nõue ei ole üle läinud, kuigi teadis, et nõue oli osaliselt üle läinud. Kostja uuris samal ajal asjaolusid kolmandalt isikult. Märtsis 2010. a sai kostja uue kirja kolmandalt isikult, mille esitas maakohtule 31.03.2010. Selles dokumendis oli nõude osa, millises kolmas isik kinnitas nõude üleminekut 39 435.60 EUR-i. Hageja kinnitas endiselt, et nõue ei ole mitte mingis osas üle läinud. Kostja suhtles samal ajal kolmanda isikuga ning pidevalt teavitas kolmandat isikut asjaolust, et hageja ei võta omaks nõude üleminemise fakti, mitte mingis summas. Eeltoodud hagejast tingitud põhjusel astus isik menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna ja esitas hagi, mis tõi menetlusse selgust.
Kolmas isik avaldas oma nõude põhjendustes ja täiendavalt selgitas kohtuistungil, et hageja pidi teadma nõude üleminemisest ning selle suurusest hiljemalt 31.12.2010, mil allkirjastati kokkulepe kostja nõude osalise üleminemise kohta kolmandale isikule. Hageja poolt asjas olulist tähtsust omavate asjaolude varjamine tingis menetluse venimise. Nimetatud ajavahemiku osas on maakohus jätnud menetluskulud õigustatult hageja kanda. Juhul, kui hageja tunnistanuks nõude üleminemist 39 435.60 EUR-i osas ja esitanuks tõendavad dokumendid ning selgitused, võinuks maakohus teha otsuse juba 28.01.2010 ja edasine menetlus ei oleks olnud vajalik. Seega on maakohus õieti ja põhjendatult leidnud, et arvates jaanuarist 2010. a tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, kes oli menetluskulude põhjustaja; 3) maakohus, kohaldades TsMS § 174 lg 2, ei ole valesti kohaldanud menetlusnormi, kuivõrd menetluse venimisest hageja tegevuse tulemusel ei ole õiglane menetluskulude, sh iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulude välja mõistmine kostjalt. TsMS § 169 on võimalik kohada koosmõjus TsMS § 174 lg-ga 2. Iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks vastuolus TsMS § 168 lg-ga 6, kuivõrd kostja ei olnud põhjustanud hagi esitamist iseseisva nõudega kolmanda isiku poolt. Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitamise põhjustas hageja, millest tulenevalt on põhjendatud ka nimetatud sätte alusel iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine hagejalt.
7.Coface Austria Kreditversicherung AG palub jätta Tartu Maakohtu 22. novembri 2010 otsuse vaidlustatud osas tühistamata, hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kolmanda isiku menetluskulud vaadeldavas kohtuasjas otseses seoses hageja käitumisega. Kohus järeldas õigesti, et iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta hageja kanda; 2) on kohus õigesti ja õigetel põhjendustel jätnud kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Kohus, tuues välja sisuliselt õiged põhjendused, on jätnud täiendavalt viitamata käesolevas vaidluses tähtsust omavatele TsMS sätetele. Menetluskulude hageja kanda jätmise õiguslik alus tuleneb ennekõike TsMS § 169 lg-st 1, aga samuti TsMS § 200 lg-st 1; 3) maksis kolmas isik hagejale 12.01.2010 lõplikult välja kindlustushüvitise. Hageja võttis selle asjaolu omaks oma 07.09.2010 kirjas kohtule, kinnitades, et kolmas isik on talle välja maksnud kindlustushüvitise summas 39 435.60 eurot (617 033.06 krooni). Seega pidi hageja alates 12.01.2010 olema teadlik, et tal ei ole õigust taotleda kohtult kolmanda isiku poolt hüvitatu väljamõistmist kostjalt. Vastavalt Leedu tsiviilseadustiku artiklile 6.1015 läks hageja nõue kostja vastu summas 39 435.60 eurot kolmandale isikule üle seaduse alusel, st automaatselt. Nõude üleminekuks ei pidanud hageja ja kolmas isik sõlmima mingeid täiendavaid kokkuleppeid. Hageja sellekohased väited 07.09.2010 kirjas kohtule on õiguslikult alusetud ega vasta tegelikule olukorrale. Hageja pidi seda teadma. Muu hulgas pidi hageja seda asjaolu teadma kindlustuslepingu põhjal. Sellest hoolimata ei teavitanud hageja kohut oma nõude osalisest üleminekust kolmandale isikule ega vähendanud kostja vastu esitatud nõuet. Hageja vähendas oma nõuet alles 31.08.2010, st siis, kui kolmas isik astus iseseisva nõudega käesolevasse menetlusse. Hageja on eelnevast tulenevalt rikkunud TsMS § 200 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kolmanda isiku astumise käesolevasse menetlusse tingis üksnes asjaolu, et hageja, vaatamata sellele, et ta oli teadlik kostja vastu oma nõudeõiguse puudumisest kolmanda isiku poolt talle hüvitatu ulatuses, oma nõuet ei vähendanud. Kui hageja oleks oma nõuet vähendanud, poleks kolmas isik pidanud käesolevasse menetlusse astuma ja menetluskulutusi kandma. Kolmas isik sai teada asjaolust, et hageja taotleb kohtus kolmandale isikule üle läinud hüvitise väljamõistmist kostjalt, kui kolmas isik ja kostja pidasid läbirääkimisi kompromisskokkuleppe sõlmimiseks; 4) sätestab TsMS § 169 lg 1, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad
täiendavad menetluskulud. Nimetatud sätte mõte on ka selles, et distsiplineerida poolte käitumist kohtumenetluses ning tagada protsessiõiguste heauskse kasutamine menetlusosaliste poolt. Ühtlasi on eeltoodu kooskõlas TsMS § 200 lg 1 väljendatud põhimõttega, mille kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Tulenevalt TsMS § 169 lg-st 1 koostoimes TsMS § 200 lg-ga 1 oli kohus käesoleval juhul õigustatud jätma menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on hageja esitanud apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et alates 2010. a jaanaurist tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest menetluse venimise tingis hageja tegevus. Ringkonnakohus maakohtu selle järeldusega ei nõustu. 12.01.2010 esitas hageja maakohtule taotluse (I kd, t.l 154) nõude vähendamiseks ja palus mõista kostjalt välja põhivõlg 2 387 939.80 krooni ja viivised 2 387 939.80 krooni. 20.01.2010 esitas kostja maakohtule taotluse (I kd, t.l 170-174), milles taotles asja läbivaatamist kohtuistungil seoses menetlusliku olukorra muutumisega. Taotlust põhjendas kostja sellega, et kolmas isik on väidetavalt tasunud hagejale 2 368 733.45 krooni ning nimetatud summa ulatuses ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu. Kostja taotlusest tingitult tühistas maakohus kirjaliku menetluse ning määras eelistungi. 07.04.2010 eelistungi protokollist nähtuvalt (I kd, t.l 189-191) jäi kostja selle juurde, et hageja nõue summas 151 389.66 eurot (s.o 2 368 733.45 krooni) on üle läinud kolmandale isikule (kindlustusfirmale). Hageja kinnitas, et talle on makstud kindlustushüvitist 39 435.60 eurot (s.o 617 033.06 krooni). Kohtuistungi protokollist nähtub veel, et kohus kohustas kostjat esitama täiendavaid tõendeid. Kohus märkis muu hulgas, et kostja käitumine on pahatahtlik, kostja on venitanud menetlust ning kohtul on õigus arvestada kostja käitumist menetluskulude jaotamisel. 20.05.2010 esitas kostja maakohtule täiendavad vastuväited (I kd, t.l 192-193), milles kinnitas, et hageja põhivõlg 2 387 939.80 krooni on üle läinud kolmandale isikult ning ta vaidles vastu ka hageja viivisnõudele. Seetõttu palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 25.05.2010 esitas kolmas isik hagi kostjalt 617 033.06 krooni väljamõistmiseks (II kd, t.l 2-5). Hagiavaldusest nähtuvalt on kolmas isik maksnud hagejale kindlustuslepingu alusel 617 033.06 krooni. Maakohus kaasas 30.08.2010 määrusega menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna Cofase Austria Kreditversicherung AG (II kd, t.l 66-67) ning hageja teatas 31.08.2010 maakohtule (II kd, t.l 131-132), et ta vähendab nõuet 617 033.06 krooni võrra. Eeltoodu kinnitab, et hageja ei ole menetlust alates 2010. a jaanuarist venitanud ning seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et alates 2010. a jaanuarist kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluse venimise tingis kostja käitumine, kes veel 20.05.2010 kinnitas, et hageja nõue on täies ulatuses läinud üle kolmandale isikule ning seetõttu tuleb hageja nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Seetõttu ei oleks maakohus saanud teha kohtuotsust 2010. a jaanuaris ka siis, kui hageja oleks hagist loobunud 2010. a jaanuaris 617 033.06 krooni ulatuses. Kolmanda isiku vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et kostja ja kolmas isik pidasid läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ning seega oli kostjal võimalus esitada maakohtule tõend (või taotleda tõendi väljanõudmist), millest nähtuks kolmanda isiku nõude suurus. Asja materjalidest nähtuvalt kostja sellist tõendit oma vastuväite kinnitamiseks ei esitanud ning kohus sai asja lõplikult lahendada alles pärast kolmanda isiku menetlusse kaasamist.
10.Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja nõude kostjalt 3 195 085.31 krooni väljamõistmiseks ja hagi rahuldati 1 770 906.74 krooni ulatuses, s.o 55.43%. Seega kuulub menetluskulude jaotusele kohaldamisele TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv, mille kohaselt menetluskulud jaotatakse võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja tasus riigilõivu 145 450 krooni ja 55.43% sellest on 80 622.94 krooni. Hageja õigusabikulud on 56 437.29 krooni ning 55.43% sellest on 31 283.19 krooni. Kokku moodustavad hageja menetluskulud, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest 55.43%, 111 906.13 krooni ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja on kulutanud õigusabile 34 925.76 krooni. Hageja nõue kostja vastu jäeti rahuldamata 44.57% ulatuses ning seetõttu peab hageja tasuma kostjale õigusabikulude katteks 15 566.41 krooni. Tehes menetluskulude osas tasaarvestuse (111 906.13-15 566.41), peab kostja tasuma hagejale menetluskulude katteks 96 339.72 krooni. Iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud olid 97 105.81 krooni ning kuna hagi rahuldati täielikult, siis TsMS § 162 lg 1 alusel peab kolmanda isiku menetluskulud täielikult hüvitama kostja. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista iseseisva nõudega kolmanda isiku menetluskulud 97 105.81 krooni. Ringkonnakohus märgib, et õigusabikulude suurusele menetlusosalised vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu tuginemine menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS § 162 lg-le 4 on ebaõige. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-d 7-13 ning teeb menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse osas uue otsuse.
11.Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.