Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
22. november 2010. a kell 16:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-89881
Tsiviilasi
osaühing P hagi EM vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Hagi hind
70 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja osaühing P (registrikood xxx, asukoht xxx); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige KK; hageja lepinguline esindaja: KT(asukoht XXX); kostja EM(registrikood XXX, asukoht XXX); kostja lepinguline esindaja Jaan T .
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja EM’lt osaühingu P kasuks põhinõue 70 000 (seitsekümmend tuhat) krooni ja viivis 70 000 (seitsekümmend tuhat) krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord
2-08-89881 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Hagejate nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.01.2007 töövõtulepingu nr 15/01/2007, millega hageja osutas kostjale infotehnoloogia alaseid teenuseid. 17.07.2007 saatis kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja ei nõustunud ülesütlemisega kuna leidis, et see on õigusvastane ja jätkas lepinguliste kohustuste täitmist. Tsiviilasjas nr 2-07-4133 tehtud lahendiga tunnustas Tallinna Ringkonnakohus samade poolte vahel peetud kostja ülesütlemisavalduse tühisust ja töövõtulepingu nr 15/01/2007 kehtivust. Seega kehtis töövõtuleping kuni juunini 2008. a ja hageja oli õigustatud osutatud teenuse eest saama 7 000 krooni kuus. Vaatamata sellele pole kostja hagejale tasunud septembrist 2007. a kuni juunini 2008. a osutatud teenuse eest. Kostja võlgnevus on kokku 70 000 krooni. Lepingu punkti 3.4. kohaselt on hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingu tasu maksmisega viivitamise korral viivist 0,1 % tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivisevõlgnevus 39 354 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 70 000 krooni ja lepingust tulenevad viivised 0,1 % päevas iga põhinõude tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja ei nõustu oma 06.11.2009 kirjalikus seisukohas kostja seisukohtadega ja vaidleb nendele täies ulatuses vastu. Hageja ja kostja on töövõtulepinguga nr 15.01.2007 kokku leppinud vastastikused õigused ja kohustused. Hageja lepinguliseks kohustusteks olid p. 1.2 kohaselt anda kostjale kasutada server, mis vastab järgmistele tingimustele: 1.2.1 on töökorras ja kasutatav 24 h; 1.2.2 sisaldab Linux operatsioonisüsteemi; 1.2.3 on installeeritud e-õppe keskkond Moodle; 1.2.4 peab olema operatsioonisüsteemi kasutaja kontod kahele kostja töötajale; 1.2.5 peab olema määratud kodukataloogid kahele kostja töötajale; 1.2.6 objekti kasutamise perioodiks on 01.2007 – 06.2008; 1.2.7 objekti tõrgete töö aeg ei ületa 98% igakuisest kasutusajast; 1.2.8 üleandmise hetkel on objekt kasutusvalmis. Lepingu p. 2.1 kohaselt kohustus hageja võimaldama kostjal kasutada serverit vastavalt lepingu p. 1.2 tingimustele. Kostja kohustus p. 3.2 kohaselt maksma serveri kasutamise eest igakuiselt 7000.- krooni. Hageja soovib märkida, et ta on kõik oma lepingust tulenevad kohustused kostja ees täitnud, mistõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingu p 3.2 alusel osutatud teenuste eest tasu kuni juuni lõpuni 2008. Hageja esitab omapoolsete kohustuste täitmise tõendamiseks serveri ligipääsu aadressi, kust on võimalik veenduda, et hageja serveris asuv eõppe keskkond on töökorras siiamaani. Keskkonnale pääseb ligi aadressil xxx , kasutajanimi: xxxparool: xxx. Seda, kas kostja ka reaalselt serverit pärast lepingu ebaseadusliku ülesütlemise avalduse saatmist kasutanud on, ei oska hageja kommenteerida ja see pole käesoleval juhul ka oluline. Hageja pidi lepingu järgi tagama oma kohustuste täitmise kuni juuni lõpuni 2008. a ja seda hageja ka tegi. Oleks absurdne, kui näiteks mõni Starmani klient keelduks tasuma Starmanile kaabel TV teenuse eest põhjendusel, et ta pole eelmine kuu televiisorit vaadanud. See ei oleks õiguslikult oluline asjaolu. Hageja on seisukohal, et kostja on teenuste eest tasumata jättes rikkunud lepingut ja vastutab selle eest. VÕS § 103 lg 1 kohaselt ei vastutaks kostja lepingu rikkumise eest üksnes juhul, kui rikkumine oleks vabandatav. Käesoleval juhul aga selliseid asjaolusid ei esine. Hageja kandis seoses serveri tööshoidmise ja lepingutingimustele vastava keskkonna tagamisega kulutusi, mistõttu oleks ebaõiglane, kui kostja oleks õigustatud osutatud teenuste eest mitte tasuma.