2-10-34726/9 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2.Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb aegumise kohaldamist TsÜS § 143 ja § 150 alusel ning palub kohtul teha TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsus. Kostja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 17.06.2010.a., mille üle poolte vahel vaidlus puudub ja TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, oli hagejal hagi esitamise viimaseks päevaks 19.07.2010.a.. Kuivõrd kohtutoimikus olevatest materjalidest nähtuvalt esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse 20.07.2010.a. on hageja nõue kostja vastu aegunud. TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00. TsMS § 362 lg 3 kohaselt loetakse hagiavalduse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg. Kuna hageja ei esitanud oma nõudeid kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on hageja nõuded on aegunud. Kuivõrd TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel ja TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, palub kostja kohaldada aegumist ja teha tsiviilvaidluses vaheotsuse, kohaldada hagiavalduse nõuetele aegumist ja menetlus tsiviilasjas lõpetada, menetluskulud jätta hageja kanda ja kostja kantud menetluskulud mõista välja hagejalt. Hageja seisukoht kostja taotluse osas aegumise kohaldamiseks tsiviilvaidluses.

ühtaegu lahkus büroost, mistõttu osutus kohtult samal päeval laekunud vastusega tutvumine võimatuks. Hageja leiab, et käesoleval juhul väärib hindamist küsimus, kas tavaline mõistlik isik oleks samas situatsioonis kirjeldatud asjaolu ette näinud ning sellega arvestanud. Samuti tuleks hinnata, kas ülalkirjeldatud juhtumi näol on tegemist sedavõrd olulise menetlusõiguse rikkumisega, et oleks mõistlik ja põhjendatud jätta tagamata hageja kohtukaebeõigus. Seejuures tuleks püstitada küsimus aegumise regulatsiooni eesmärgist. Teiste sõnadega, tuleks kaaluda, kas pelgalt kostja õigus esitada aegumise vastuväide on küllaldane alus jätmaks avalduse esitaja ilma võimalusest realiseerida oma põhiõigust. Riigikohtu Üldkogu on oma 16.05.2008 otsuses nr 3-1-1-88-07 leidnud, et põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. Põhiõigusega on hõlmatud kõik isiku õigusi tagavad menetlusõiguse aspektid, sh kohtu diskretsiooniõigus võtta hagiavaldus menetlusse või jätkata menetlust sõltumata menetlusosalise taotlusest menetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Põhiseaduse § 11 kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, mis tähendab, et piirangut põhjustavad vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Aegumise regulatsiooni eesmärgiks on sundida võlausaldajat oma nõuet mõistliku aja jooksul maksma panema. Samas ei vabasta aegumine võlgnikku kohustuse täitmisest, vaid määrab kindlaks aja, mille jooksul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite. Seega, kui hagiavalduse esitamiseks loetakse mõistlikuks 30 päevast tähtaega, tõusetub küsimus, kas 31. päev muudab selle tähtaja ebamõistlikult pikaks. Hageja leiab, et käesoleval juhul tähendaks menetluse lõpetamine aegumise tõttu hageja põhiõiguse ebaproportsionaalset riivet, kuna inimlikust eksimusest tekkinud ühepäevane hilinemine on aegumise regulatsiooni mõttes käsitatav hagiavalduse esitamisena mõistliku aja jooksul. Samuti ei põhjusta hagiavalduse menetlusse võtmine menetluse lahendamise viibimist. Eeltoodu põhjal ja tuginedes TsMS § 331 lg-s 1 sätestatule palub hageja jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ja menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused.