T. U. hagi AS-i P. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja saamata jäänud töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmiseks või alternatiivselt hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 3296,82 euro hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3296,82 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T. U. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja T. U. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX
XXXXX
X,
XXXXXX
XXXX,
XXXXXXXX), esindaja T. T.; Kostja AS P. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXXX XXX XXXX, XXXXX), esindaja K. V..
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.11.2010 otsus T. U. hagis AS-i P. vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja saamata jäänud töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmiseks või alternatiivselt hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 3296,82 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.20.07.2010 esitas T. U. (hageja) Harju Maakohtule hagi AS-i P. (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise väljamõistmiseks saamata jäänud töötasu ulatuses või alternatiivselt juhul, kui kohus ei pea hageja tööle ennistamist põhjendatuks, hüvitise väljamõistmiseks hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 51 584 krooni.
2.Hageja palub jätta kostja taotluse tsiviilasjas aegumise kohaldamiseks ja menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Hagiavalduse menetlusse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist ja hagejal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Hagi esitamise tähtpäev saabus 19.07.2010. Samal päeval kell 14:25 edastas hageja kohtule aadressil [email protected] e-kirja, millele lisas endale teadaolevalt ka hagiavalduse. Asjaolu, et hagiavaldus kohtule tegelikult ei laekunud, selgus järgmise päeva, s.o 20.07.2010 hommikul, kui hageja esindaja luges kohtult 19.07.2010 kell 14.37 saabunud vastust, milles paluti lisada puuduv dokument ja see uuesti saata. Täiendava ekirja koos lisatud hagiavaldusega edastas hageja esindaja kohtule viivitamata, s.o 20.07.2010 kell 09.36, kui oli tutvunud kohtu vastusega. Hagiavaldus laekus kohtule päev pärast hagi esitamise tähtaja saabumist, kuid hilinemise põhjuseks ei olnud pahatahtlik viivitamine, vaid hageja esindaja töökoormusest tulenev kiirustamine. Kohtule 19.07.2010 e-kirja koostades oli hageja esindaja veendunud, et hagiavalduse lisamiseks vajalik operatsioon on tehtud ning andis arvutile käskluse kirja edastamiseks. Seejärel väljus hageja esindaja arvutivõrgust ning ühtaegu lahkus büroost, mistõttu osutus kohtult samal päeval laekunud vastusega tutvumine võimatuks. Käesoleval juhul väärib hindamist küsimus, kas tavaline mõistlik isik oleks samas situatsioonis kirjeldatud asjaolu ette näinud ning sellega arvestanud. Samuti tuleks hinnata, kas ülalkirjeldatud juhtumi näol on tegemist sedavõrd olulise menetlusõiguse rikkumisega, et oleks mõistlik ja põhjendatud jätta tagamata hageja kohtukaebeõigus. Seejuures tuleks püstitada küsimus aegumise regulatsiooni eesmärgist. Kaaluda tuleks, kas pelgalt kostja õigus esitada aegumise vastuväide on küllaldane alus jätmaks avalduse esitaja ilma võimalusest realiseerida oma põhiõigust. Riigikohus on 16.05.2008 lahendis nr 3-1-1-88-07 leidnud, et PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. Põhiõigusega on hõlmatud kõik isiku õigusi tagavad menetlusõiguse aspektid, sh kohtu diskretsiooniõigus võtta hagiavaldus menetlusse või jätkata menetlust sõltumata menetlusosalise taotlusest menetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. PS § 11 kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, mis tähendab, et piirangut põhjustavad vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Aegumise regulatsiooni eesmärgiks on sundida võlausaldajat oma nõuet mõistliku aja jooksul maksma panema. Samas ei vabasta aegumine võlgnikku kohustuse täitmisest, vaid määrab kindlaks aja, mille jooksul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite. Seega, kui hagiavalduse esitamiseks loetakse mõistlikuks 30 päevast tähtaega, tõusetub küsimus, kas
31.päev muudab selle tähtaja ebamõistlikult pikaks. Käesoleval juhul tähendaks menetluse lõpetamine aegumise tõttu hageja põhiõiguse ebaproportsionaalset riivet, kuna inimlikust eksimusest tekkinud ühepäevane hilinemine on aegumise regulatsiooni mõttes käsitatav hagiavalduse esitamisena mõistliku aja jooksul. Samuti ei põhjusta hagiavalduse menetlusse võtmine menetluse lahendamise viibimist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles aegumise kohaldamist TsÜS § 143 ja § 150 alusel ning palus kohtul teha TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsus.
4.Tulenevalt asjaolust, et hageja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 17.06.2010, mille üle poolte vahel vaidlus puudub ja TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, oli hagejal hagi esitamise viimaseks päevaks 19.07.2010. Kuivõrd kohtutoimikus olevatest materjalidest nähtuvalt esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse 20.07.2010 on hageja nõue kostja vastu aegunud. TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00. TsMS § 362 lg 3 kohaselt loetakse hagiavalduse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg. Kuna hageja ei esitanud oma nõudeid kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on hageja nõuded on aegunud. Kuivõrd TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel ja TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, palus kostja teha tsiviilvaidluses vaheotsuse, kohaldada hagiavalduse nõuetele aegumist, menetlus tsiviilasjas lõpetada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 22.11.2010 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja taotles TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise kohta. Kohus asus seisukohal, et taotlus vaheotsuse tegemiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
7.TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
8.TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti. TsMS § 62 lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00. TsMS § 362 lg 3 kohaselt loetakse hagiavalduse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg.
9.Tulenevalt asjaolust, et hageja sai kostja 17.06.2010 vormistatud töölepingu ülesütlemiseavalduse kätte 17.06.2010, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, oli hagi esitamise viimaseks päevaks kohtuotsuse eelmises lõigus osundatud seadusesätete kohaselt 19.07.2010 kell 24:00. Kuivõrd kohtutoimikus olevast hagiavalduse saatmise kaaskirjast nähtuvalt esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse 20.07.2010, on hagi esitatud kohtule pärast hagi esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja möödumist ja hageja nõuded kostja vastu on aegunud. Tulenevalt TsÜS § 143 sätestatust võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.
10.Hageja esindaja põhjendused miks ta esitas hagi kohtule pärast aegumistähtaja möödumist, ei mõjuta hagi esitamise aegumistähtaja kulgemist ega selle lõppemist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11.Hageja palus tühistada Harju Maakohtu 22.11.2010 otsuse ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
12.Otsusest ei nähtu kohtu põhjendusi selle kohta, miks kohus ei nõustu hageja 04.10.2010 esitatud väidetega aegumise kohaldamise ja menetluse lõpetamise kohta. Samuti ei nähtu otsusest kohtu hinnangut hageja esitatud tõendile (19.07.2010 e-kiri kohtkantseleile), mille hageja oma väidete kinnitamiseks esitas. Otsuses ei ole ka põhjendatud, miks ei pidanud kohus vajalikuks hageja esitatud tõendit arvestada.
13.Kaevatav otsus on formaalne, tuginedes vaid kirjutatud õigusele ning jättes kaalumata põhiseaduslikud väärtused. Selline otsus ei ole kooskõlas PS §-de 14 ja 15 koostoimest tuleneva nõudega tagada isikute tõhus õiguskaitse ja aus ning õiglane õigusemõistmine. Õige ja õiglase kohtumenetluse põhiseaduslik nõue eeldab konkureerivate põhiõiguste kaalumist. Seejuures tuleks alati eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ning hageja esitatud tõendit hinnates tulnuks lahendada küsimus, kas kostja eeldus, et kohus rahuldab tema taotluse aegumise kohaldamiseks lähtuvalt tema õigusest tugineda õiguskindluse põhimõttele kaalub üles hageja kohtukaebeõiguse. Kohus seda ei teinud, tekitades sellega lünga hageja õigushüve kohtulikus kaitses. Sedavõrd formaalse lähenemise näol on tegemist ebakohase menetlusega.
14.Menetluse üks eesmärke on aidata kaasa õige tulemuse saavutamisele. Vaevalt saab kohtumenetluse õigeks tulemuseks lugeda olukorda, kus vaidlus jäetakse sisuliselt lahendamata üksnes seetõttu, et hageja on inimlikust eksimusest nõude esitamisega ühe päeva hilinenud.
15.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused (3-4-1-20-07, p 21). Riivet õigustavate põhjuste kaalukust hinnates tuleb võtta arvesse ka eesmärkide mittetäitmise tagajärgi. Kui tulemuseks on, et riive on intensiivsem kui seda õigustavate põhjuste kaalukus kogumis, siis on riive ebaproportsionaalne ning vastuolus põhiseadusega. Nii ei saa tähtaega kui sellist pidada absoluutseks või ainumääravaks ning ohverdada sellest kinnipidamise ja kiiruse nimel õigusemõistmise muid olulisi väärtusi. Hinnata tuleb kohtuasjas sisalduvate faktiliste ja õiguslike asjaolude keerukust, asjaosaliste käitumist ning otsustamisel oleva probleemi kaalukust.
16.Vaadeldavas tsiviilasjas ei ole kohus ülalosundatud õigusemõistmise üldpõhimõtteid arvesse võtnud, mistõttu on hageja kohtukaebeõiguse riive ebaproportsionaalne – hageja õigushüve jäi kaitsmata pelgalt formaaljuriidilisel kaalutlusel. Kohtu selline tegevus oleks õigustatud seadusriigis, kuid õigusriiklik õigusemõistmine eeldab seadusest kõrgemalseisvate väärtuste hindamist ja kaalumist. Inimlikust eksimusest põhjustatud ühepäevane hilinemine hagiavalduse esitamisega kohtusse kaalub üles kostja õigushüve
eeldada, et tema vastu esitatud nõue jäetakse aegumise tõttu rahuldamata. Seadusandja on andnud kohtule aegumise kohaldamise otsustamisel diskretsiooniõiguse eeskätt just seetõttu, et kohtukaebeõigus on põhiseaduslike väärtuste skaalal üks olulisemaid, mille piirangud peavad olema mõistlikud ehk proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Aegumise küsimuses avavad menetlusõiguse legitiimse eesmärgi kaks normatiivset printsiipi: a) aegumise kohaldamine eeldab teise poole vastavat taotlust (TsÜS § 143, ITLS § 8 lg 2); b) kohtu õigus jätta aegumine kohaldamata sõltumata taotlusest (TsMS § 331 lg 1). Need on põhimõtted, mis peaksid tagama õige ja õiglase menetluse.
17.Käesolevas asjas tekitab kohtuotsuse negatiivne mõju suuremat kahju, kui see on menetlusõiguse legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Kohus, olles asja menetlusse võtnud, oli teadlik hageja nõudest ning selle aluseks olnud asjaoludest – tegemist oli töölepingu seaduse tõlgendamisest tekkinud vaidlusega, mille lahendamine oleks kokkuvõttes olnud oluline seaduse ühetaolise tõlgendamise huvides tulevikus. Ometi otsustas kohus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et formaalselt oli nõue ühepäevase hilinemise tõttu aegunud. Ühe poole õigus esitada kohtumenetluses taotlus aegumise kohaldamiseks ning sellest tulenev õiguspärane ootus, et tema vastu esitatud nõue jääb kohtus arutamata, ei kaalu automaatselt üles teise poole kohtukaebeõigust. Nagu eelpool osundatud, on sellele seisukohale asunud ka seadusandja TsÜS § 143, ITLS § 8 lg 2 ja TsMS § 331 lg 1 kaudu. Kohus peab menetluse raames järgima poolte põhiõigusi ning kohaldama seadusi põhiõigustega ühtivalt. TsMS § 331 lg 1 järgi pidanuks kohus otsuse tegemisel kaaluma põhiõiguslikke väärtusi, hindama kohtuasjas sisalduvate faktiliste ja õiguslike asjaolude keerukust, sealhulgas probleemi kaalukust, kuid ei teinud seda. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõuded on aegunud ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Maakohtu hinnang aegumist puudutavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust asuda nende pinnalt hagi aegumise osas maakohtu järeldusega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
21.Apellatsioonkaebuses taotleb hageja kohtult sisuliselt nõude aegumise tähtaja ennistamist (TsMS 67). Seadus sellist võimalust ette ei näe ning aegumisele ei ole kohaldatav TsMS-s tähtaegade kohta sätestatu ka isegi mitte analoogia korras (RKTK 3-2-1-86-98, 3-2-1-8698). Aegumistähtaega saab „korrigeerida“ üksnes aegumise katkemisele (TsÜS §-d 158 ja 159) ja peatumisele (TsÜS §-d 160-169) ning väga harvadel juhtudel hea usu põhimõttele tuginedes (TsÜS § 138 ja VÕS § 6). Viimatinimetatud võimalus on äärmiselt erandlik ning mõeldav üksnes neil juhtudel, kui aegumise vastuväitele tuginemist saab pidada kostja poolt oma õiguste kuritarvitamiseks. Hageja poolt kõnealusel juhul esile toodud põhjus, mille kohaselt esindaja unustas hagiavalduse kohtule saadetud e-kirjale lisada, hea usu põhimõtet riivavaks erandiks ei ole. Hageja õigusele, panna kohtu kaudu maksma oma nõuded, vastab kostja samaväärne õigus taotleda kohtult aegumise kohaldamist ehk
kaitset aegunud nõuete vastu. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 regulatsioon, mille kohaselt kohaldab kohus aegumist üksnes kostja taotlusel, tähendab ühtlasi seda, et kui kostja aegumist taotleb ja kohus nõude aegumise tuvastab, ei saa kohus (v.a TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alla paigutuvatel juhtudel) keelduda aegumise kohaldamisest.
22.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.