Tsiviilasi nr.
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-73376
Tsiviilasi
I Ž hagi Korteriühistu vastu varalise ja mittevaralise kahju nõudes
Tsiviilasja hind
192 916,50 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: I Ž (ik: XXX; elukohtXXX) Hageja esindaja Valentina Kostja: Korteriühistu (rkXXX; asukoht: XXX)
esindajad
Kostja esindaja Vassili K Kohtuistungi toimumise aeg 27.10.2010
Lõpetada menetlus I Ž hagis KÜ vastu mittevaralise kahju 36 000 krooni nõudes loobumise tõttu. Jätta I Ž hagi KÜ vastu varalise kahju 156 916,50 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas kostja vastu hagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Hageja on korteriomandi XXXomanik, maja haldab kostja. Hageja renoveeris oma korteri täielikult 2002.aastal ja tasus selle eest 280 000 krooni. Kostja lasi 2003.aastal renoveerida maja paneelide vahelised vuugid. Täiendavad tööd vuukide remontimiselt toimusid veel 2004. ja 2005 aastal. Pärast esimest vuukide remonti hakkas hageja korterisse lekkima sademevesi, kahe toa õhuniiskus muutus ebatavaliselt kõrgeks ja korteri seintele tekkis ulatuslik hallitus. Hageja remontis oma korteris niiskusest kahjustatud toad uuesti 2006.aastal, kuid seintele hakkas uuesti hallitus tekkima, vihmavesi imbus endiselt korterisse ja õhuniiskus oli kõrge. Hageja leiab, et vuukide remonttööd teostati ebakvaliteetselt ja kostja ei jälginud piisava hoolsusega remonttööde kvaliteeti ega nõudnud ehitajalt töö parandamist. Niiskuskahjustuste likvideerimiseks oleks vaja AF_ AS hinnangul avada katuslae tuulutusavade kohale pandud katted, paigaldada vuukidesse tuulutustorud ja vuugid tihendada. Eriteadmistega isiku A.P arvamuse järgi tuleks lahti teha vuukide ventilatsiooniavad, paigaldada sinna kondensaadi eraldajad ja kuivatada paneelid. Tööde teostamine on kostja kohustus, sest kostja vastutav kaasomandi eseme korrashoiu, õigeaegse ja korrapärase remondi eest. Hageja peab vuukide ebakvaliteetse remondi tõttu tegema oma korteris uuesti remonti, mille maksumuseks on ME OÜ hinnapakkumise järgi 56 916,50 krooni. Hagejale on tekkinud ka mittevaraline kahju. Hageja neljatoalises korteris elab viis inimest, kuid kaks tuba ei ole kasutuskõlblikud. Korteri õhus on väga kõrge hallitusseente kontsentratsioon, mis kahjustab hageja pereliikmete tervist. Hageja ja temaperekond on pidanud taluma ka pidevaid remonditöid oma kodus. Mittevaralise kahju suuruseks hindab hageja 36 000 krooni.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt Pöördus hageja endine abikaasa V Ž samasuguse hagiga, kahju 70 000 krooni hüvitamiseks, kohtusse ja kohus jättis tema nõude oma 27.02.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-2118 rahuldamata. Tallinna ringkonnakohus jättis oma 21.06.2006 otsusega maakohtu otsuse jõusse. Kostja leiab, et tema tegevuses puudub õigusvastasus. Elamu renoveerimine toimus töövõtulepingu alusel, töid teostas BE OÜ. Vuukide remont teostati vastavalt ehitusnormidel ja kvaliteetselt. Pärast hageja pöördumist kostja juhatuse poole 19.03.2003, kutsus kostja kohale ehitaja esindajad, kes kontrollisid olukorda ja tesotasid lisatöid veeläbijooksu kõrvaldamiseks. Kostja leiab, et hageja korteris tekkinud niiskusprobleemid on tekkinud korteri plastakendest, mis ei võimalda korralikku tuulutamist. AF-E AS aruandest nähtub, et probleemide põhjuseks on muuhulgas ka ruumi välispiirde liiga madal soojustaksitus, mis tähendab, et probleem on maja üldises konstruktsioonis. Paneelmajade viimase korruse soojapidavus on üldine probleem, kuid maja soojustamise otsustamine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Kostja üldkoosolek ei ole nõud maja soojustamisega, sest see on kallis.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõudes. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas ja millises ulatuses on hagejale kahju tekkinud, millist kohustust on kostja
rikkunud ja kas on olemas põhjuslik seos kostja väideteava õigusrikkumise ja kahju tekkimise vahel. Kõiki neid asjaolusid peab tõendama hageja. Kostjal on kohustus tõendada, et ta ei ole süüdi kahju tekkimises. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja korteris on tekkinud liigniiskusest tulenevad kahjustused, korteri seinad hallitavad, seintel on liigniiskusest tekkinud kondensaatvesi ja seinu kattev kipsplaat on pude. Hageja on korteriühistu liige ning korteriühistu moodustamist ja korteriühistu ja selle liikmete vahel tekkivaid õigussuhteid tuleb pidada lepinguliseks suhteks mitte lepinguväliseks õigussuhteks. Hageja peab järelikult tõendama, et kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Kostja kohustused hageja ees on määratletud ära KÜS ja kostja põhikirjaga. KÜS § 2 lg 1 sätestab, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Sama põhimõte on sätestatud ka kostja põhikirja p 2. Kostja üldkoosoleku pädevusse kuulub põhikirja p 32 .4 järgi majandustegevuse aastakava kinnitamine ja p 32. 9 järgi sihtotstarbeliste maksete suuruse määramine. Juhatuse pädevusse kuulub elamu haldamine ja majandamine põhikirja p 40.6 alusel. Majandamise aastakava peab p 40.5 järgi sisaldama majandamise tööde ja tegevuste loetelu ja kulusid. Kohus leiab, et kostja põhikirja eelnimetatud punktide koosmõjust võib järeldada, et remonditööde teostamine ja elamu korraline hooldamine on kostja kohustus, kuid remonditööde teostamine saab toimuda vaid üldkoosolekul heaks kiidetud majandamise aastakava alusel. Seega ei sõltu kostja ülesandeks olev kaasomandi eseme korrashoid ja remont üksnes kostja juhatuse tegevusest vaid ka ühistu liikmete üldkoosolekul vastu võetud otsusest midagi remontida või korras hoida. Selleks, et välja selgitada, kas kostja rikkus maja korrashoidmise kohustust, tuleb välja selgitada, kas ta lasi teostada vuukide renoveerimistööd vastavalt tavalisele kvaliteedile e kas vuukide renoveerimine vastas ehitusnormidele või jättis kostja teostamata üldkoosoleku poolt temale pandud korrashoiu kohustuse. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja teostas vastavalt üldkoosoleku otsusele elamu paneelidevaheliste vuukide remonti kahel korral. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust elamu seinte soojustamiseks või muude lisatööde, mille käigus renoveeritakse vuuke, teostamiseks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja kontrollis hageja kaebuste põhjal tööde kvaliteeti. Remonttööde ja maja konstruktsioonide olukorra kirjeldamiseks on kohtule esitatud hageja poolt AF-E AS, E OÜ ja AP arvamus ning kohtu poolt määratud eksperdi arvamus. Kõik arvamused nimetavad kahjustuste tekkimise põhjusteks liigniiskust/ seintele tekkivat kondensaati, kahjustuste edasise tekkimise vältimiseks tuleks kõikide arvamuste järgi paigaldada korterisse korralik ventilatsioon ja soojustada maja välisseinad. Lisaks mainivad AF-E AS ja A.P arvamus, et vuukidesse tuleb paigaldada kondensaadi eraldajad/tuulutustorud, eemaldada katuslae tuulutusavade kohalt katted ja E OÜ arvamus märgib tuulutustorude paigaldamist ning vuukide uut renoveerimist. AF-E AS, E OÜ ja AP arvamusest ei nähtu, millise kvalifikatsiooniga on arvamuse koostajad. Kohus leiab, et AF- E AS arvamus on osaliselt vastuoluline. Arvamuse 5.leheküljel (tl 22) on sedastatud, et korterisse on paigaldatud õhutihedad uues aknad, vanad aknad olid hoone ehitamisel arvestatud hoone ventilatsioonisüsteemi loomuliku osana. Samas kokkuvõttes
(arvamuse p 3, tl 24) leitakse, et projektiga ette nähtud ventilatsioonisüsteemi ei ole omanik omaalgatuslikult muutnud. Kohus leiab, et selline järeldus on vastuoluline. Kui nö vanad e tavalise klaasiga paarisaknad olid oluline osa ventilatsioonisüsteemist (loomulikust ventilatsioonist) siis õhutihedate plastakende paigaldamine on ventilatsioonisüsteemi muutmine. A.P arvamus on äärmiselt napisõnaline, puudub info selle kohta, kuidas toimus võimalike hallituse põhjuste tuvastamine, millised andmed oli arvamuse andmise alusel teada. E OÜ arvamusest ei ole samuti näha, kas arvamuse andmisele eelnes korteri ja maja ülevaatus, milliseid meetodeid kasutades jõudis arvamuse koostaja tehtud järeldusele. Arvamuses on peatutud üksnes vuukide renoveerimise kvaliteedil, kuid pole analüüsitud hallituse tekkimise põhjuseid. Kohtu poolt määratud ekspert TS teostas vuukide renoveerimise kvaliteet ja niiskusprobleemide põhjuse tuvastamiseks ekspertiisi. Ekspert tugines nii tema enda poolt teostatud vaatlusele kui ka eelnevalt menetluse käigus teostatud ja fikseeritud asjaoludele. Ekspert leidis, et vuukide remont on toimunud vastavalt ehitusnormidele ning hallituse põhjuseks on ebapiisav õhuvahetus. Ventilatsiooni puudumine ja maja kandekonstruktsioonide halb kvaliteet on hallituse tekkimise põhjusteks. Nii AF-E AS arvamuse kui ka eksperdi arvamuse järgi kondenseerub ruumiõhu niiskus seintele ning hallitus on põhjustatud ruumiõhu liigsest niiskustasemest. Kohus leiab, et kõige usaldusväärsemaks tõendiks tuleb lugeda eksperdi poolt esitatud arvamust, sest sellest on võimalik välja lugeda milliste meetoditega on ehituskvaliteet tuvastatud ning põhjalikult analüüsitud nii ehituse kvaliteeti kui ka hallituse tekkimise põhjuseid. Kohus asub seisukohale, et kostja kontrollis töövõtulepingu täitmist täitis, sest vuukide renoveerimine toimus vastavalt ehitusnormidele. Kohus asub seisukohale, et kostja on oma elamu majandamise kohustuse piisava hoolsusega korraldanud, sest ei saa elamus remonttöid teostada ilma üldkoosoleku vastava otsuseta. Kohus järeldab sellest, et kostja ei ole rikkunud hageja ja kostja vahelisest liikmelisusest tulenevat kohustust hoida maja korras, sest korrashoidu saab kostja teostada vaid üldkoosoleku poolt antud volituste piires. Kuna üldkoosolek ei ole volitanud kostjat rohkem remonti teostama, siis ei saa kostja seda ka teha. Õigusrikkumise puudumisel ei ole kostja ka vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pea kohus analüüsima teisi kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid nagu kahju suurus, põhjuslik seos ja süü. Hageja esitas kohtuistungil taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudest loobumiseks. Kohus leiab, et menetlus tuleb selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.