Võlaõigus › Töövõtulepingud

Asjaolud Hekami OÜ esitas 09.10.2009 Harju Maakohtule hagi AS Hansa Candle vastu põhivõla 89 166,85 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja ja kostja allkirjastasid 04.05.2009 töövõtulepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale nõustamisteenust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele taotluse koostamisel tehnoloogiainvesteeringu toetamise programmist finantsvahendite taotlemiseks. Lepingus sätestati kostja kohustus maksta hagejale tulemustasu (p 5.1), sõltuvalt toetussumma suurusest kas 4% väljamakstud toetussummast (toetussumma ületab 5 000 000 krooni) või 6% (toetussumma alla 5 000 000 krooni). Tulemustasu maksimaalseks suuruseks sätestati 450 000 krooni (p 5.2, summale lisandub käibemaks). Tulemustasust 25% kuulus väljamaksmisele ettemaksena enne toetuse väljamaksmist ja peale positiivse rahastamisotsuse saamist EAS-ist (p 5.3.1). Tulemustasust 75% tuli tasuda pärast finantseeringu kostja kontole laekumist (5.3.2). EAS 20.07.2009 otsusega nr 1.1-5.1/09/1477 rahuldati kostja taotlus Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise programmist finantsvahendite saamiseks ning määrati kostjale makstava toetuse suuruseks 4 953 713,56 krooni. Kooskõlas lepingu p-dega 5.1.1, 5.3.1 ja 5.5 edastas hageja kostjale 04.08.2009 arve nr 36 summas 89 166,85 krooni. Vastavalt lepingu p-le 5.6 oli arve maksmise tähtpäevaks 19.08.2009. Hoolimata korduvatest suulistest ja kirjalikest meeldetuletustest ja nõudmistest ei ole kostja käesoleva ajani hagejale arvet tasunud. Hageja taotles kostjalt välja mõista põhivõlg 89 166,85 krooni, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 22 737,33 krooni ning alates 10.10.2009 viivis 0,5% tasumata põhivõlalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja ja Foronte OÜ sõlmisid 09.10.2008 töövõtulepingu nr 7108. Lepingu p 1.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu täitmise käigus valmistavad ette ja esitavad pooled tellija (kostja) nimel taotluse või taotlusi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele finantsvahendite kaasamiseks Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise programmist. Lepingus sätestati maksetingimustena, et kostja tasub Foronte OÜ-le ühekordse tasu 50 000 krooni lepingu sõlmimise järgselt (p 5.1) ja lisaks ühekordsele tasule tulemustasu (p 5.2), sõltuvalt toetussumma suurusest kas 4% väljamakstud toetussummast (toetussumma ületab 5 000 000 krooni) või 6% (toetussumma alla 5 000 000 krooni). Tulemustasu maksimaalseks suuruseks sätestati 450 000 krooni (p 5.3, summale lisandub käibemaks). Tulemustasust 25% kuulus väljamaksmisele ettemaksena enne toetuse väljamaksmist ja peale positiivse rahastamisotsuse saamist EAS-ist (p 5.4.1). Tulemustasust 75% tuli tasuda pärast finantseeringu kostja kontole laekumist (5.4.2). Kostja on tasunud Foronte OÜ-le 09.10.2008 sõlmitud töövõtulepingu alusel, kuna esimeses taotlusvoorus otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetada kostja 20082(10)

2010 investeerimisstrateegia elluviimist 40% ulatuses, so 12 344 604 krooniga, mille alusel tekkis Foronte OÜ-l õigus tulemustasule. Enne teist taotlusvooru 06.04.2009 tegi Foronte OÜ ja hageja juhataja M. Rytberg ettepaneku sõlmida uue äriühinguga uus töövõtuleping, mis sõlmiti kostja ja hageja vahel 04.05.2009 pärast teises taotlusvoorus esitamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamist Foronte OÜ poolt. Kostja keeldus 04.08.2009 esitatud arve tasumisest, kuna kostjal ei ole 04.05.2009 sõlmitud lepingu alusel tasu maksmise kohustust, ning tunnistas tasu maksmise kohustust Foronte OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel. M. Rytberg keeldus arve esitamisest Foronte OÜ nimel ning esitas hagi kohtusse. Kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu üksnes pettuse tõttu, mistõttu on alus tehingu tühistamiseks. Kostja esitab TsÜS § 94 lg 1 ja § 94 lg 2 alusel tehingu tühistamise avalduse, sest hageja ja Foronte OÜ juhatuse liige M. Rytberg jättis kostja uue lepingu sõlmimisega seotud olulistest asjaoludest teavitamata. M. Rytberg varjas lepingu sõlmimisel kostja eest, et sisuliselt sõlmitakse samadel tingimustel uus töövõtuleping, millega kaasneb kostjale täiendava tasu maksmise kohustus. M. Rytberg ei teavitanud kostjat tulemustasu maksmise kohustuse suurenemisest. 06.04.2009 kostjale saadetud lepinguprojekti sisaldanud e-kirjas on viidatud muutunud lepingupoolele ja välja jäetud ühekordsele lepingu sõlmimise tasu maksmise kohustus. Nimetatud e-kirjas puudus igasugune viide kostja maksekohustuse suurenemisele. Kuna lepinguprojekti esitas Foronte OÜ ja hageja juhatuse liige M. Rytberg, kellel oli ilmne huvi uue lepingu sõlmimise vastu ning tasu suurenemisele ei viidatud ka allakirjutamisel 04.05.2009, siis on tegemist tahtliku käitumisega. Kuna kostja seaduslik esindaja T. Moss ei oma juriidilisi teadmisi ning ta ei olnud seotud lepinguprojekti ettevalmistamisega, siis allkirjastas ta töövõtulepingu teadmisega, et lepingu allkirjastamisel muutub üksnes makse adressaat ning allakirjastamine ei suurenda tulemustasu maksmise kohustust. Veelgi enam, Foronte OÜ oli juba koostanud teises taotlusvoorus esitamiseks vajaliku dokumentatsiooni ja täitnud oma lepingulise kohustuse, mistõttu ei olnud kostjal sisulist vahet, kellele ta teises voorus dokumentatsiooni koostamise eest maksab. Kuna tasu maksmise kohustus on kostja põhikohustus, siis hageja ja OÜ Foronte juhatuse liikme poolt kostja teavitamata jätmine tema maksekohustuse suurenemisest rikub hea usu põhimõtet TsÜS § 94 lg 2 tähenduses. Alternatiivselt asus kostja seisukohale, et 04.05.2009 sõlmitud lepingu alusel ei ole teenust osutatud ning teises taotlusvoorus esitatud dokumentatsiooni koostas Foronte OÜ. Leping Foronte OÜ-ga oli sõlmitud kõikide taotlusvoorude tarbeks. Programmi teise taotlusvooru kuupäevaks oli 04.05.2009 ning Foronte OÜ jätkas oma lepinguliste kohustuste täitmist teise taotlusvooru tarbeks vajaliku informatsiooni kogumisega 06.04.2009, 14.04.2009, 15.04.2009 ja 25.05.2009 e-kirjades, kusjuures Foronte OÜ vastas ka pärast taotluse esitamist EAS-il tekkinud küsimustele. Uue lepingu allkirjastamisega ei saa muuta isikut, kes tegelikult on tööd teostanud. 04.05.2009 sõlmitud lepingu punkti 8.2 kohaselt jõustub leping ja seega tekib pooltel ka täitmise kohustus alles lepingu allakirjutamise hetkest. Alusetu on ka hageja viivisenõue. Lisaks on lepingus toodud viivisemäär 0,5% tasumata põhivõlalt päevas ebamõistlikult suur. Juhuks, kui kohus hagi rahuldab, palus kostja vähendada väljamõistmisele kuuluvaid viiviseid VÕS § 113 lg 8 alusel mõistliku suuruseni, s.o maksimaalselt 19,54 krooni päevas (8% aastas). Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 3(10)

Pooled vaidlevad selle üle, kas 04.05.2009 lepingu kostja sõlmis pettuse mõjul ja kas kostjapoolne lepingu tühistamine on kehtiv, kes koostas kostja projekti „Hansa Candle AS investeerimisstrateegia 2010–2012 elluviimine“ dokumentatsiooni, kas dokumentatsioon koostati 04.05.2009 töövõtulepingu täitmisena, ning kas eeltoodust tulenevalt kostjal on kohustus tasuda hageja poolt 04.08.2009 esitatud arve. Kohus leidis, et kostja tühistamisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud ning 04.05.2009 töövõtulepingust tulenev võlasuhe on poolte vahel algusest peale kehtetu. Tühistamisavaldust sisaldav kostja kirjalik vastus on esitatud pettusest teadasaamisest 6 kuu jooksul ning hageja on selle kätte saanud. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja seisukohale, et pettusest sai kostja teada hageja arve esitamisel 04.08.2009. Avalduse tehingu tühistamiseks esitas kostja kirjalikus vastuses 05.11.2009. Hageja on seisukohal, et pettust ei esinenud, kuna 06.04.2009 e-kirjaga hageja saatis kostjale lepinguprojekti, milles on tasumise kord ja tingimused selgelt kirjas, kostjal oli võimalk lepingu tekstiga tutvuda ja teha oma parandusettepanekuid. Viidatud 06.04.2009 e-kirja on hageja esindaja M. -L. Rytberg saatnud Foronte Konsultatsioonid juhatajana, kirja teemaks on märgitud „lepingu täiendus“. Kirjas M.-L. Rytberg teatab kostja esindajale T. Mossile: „Teen selle lepingu oma teise firma alt. Siin siis kirjas vaid tulemustasu positiivse otsuse korral.“ Kohtu hinnangul ei pidanud kostja sellest järeldama, et talle on saadetud uue lepingu projekt ja selle tingimustega tuleb väga täpselt tutvuda. Kostja seletas kohtuistungil, et jättis selle lepinguprojekti tähelepanuta, sest tal puudus huvi uue lepingu sõlmimiseks. Kostja soovis, et talle vormistataks dokumentatsioon teise taotlusvooru jaoks. Hageja seaduslik esindaja vande all ütlusi andes kinnitas, et kostja soovis teises taotlusvoorus osaleda, kuid ei soovinud maksta Foronte lepingus sätestatud 50 000 krooni. M.-L. Rytberg kinnitas samuti, et sisuliselt tegi nii Foronte kui Hekami nimel vaidlusalust tööd tema isiklikult, olles ka mõlema äriühingu juhatuse liige; 2008.a lõpuks Forontes peale tema teisi töötajaid enam ei olnud. Rytbergi 06.04.2009 e-kirjast järeldub, et ta ühepoolselt teatas kostjale, et teeb selle lepingu teise firma alt. Kostja on selgitanud, et tema jaoks ei olnud sisulist vahet, kellele ta tehtud töö eest maksab, kostja ei saanud aru, et teise äriühinguga lepingu sõlmimine muudaks seniseid tingimusi. Foronte lepingu p-de 1.2, 3.1, 3.2 ja 3.3 kohaselt hõlmas töövõtuleping Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise programmist toetuse saamiseks taotluste esitamist erinevates taotlusvoorudes. Lepingu p-s 3.3 on otsesõnu nimetatud, et Foronte on kohustatud ilma täiendava tasuta ajakohastama kliendi äri-, investeeringu- ja ekspordiplaani, et esitada taotlus järgmisse taotlusvooru. Kui ettevõtte äriplaan või investeerimisstrateegia on oluliselt muutunud, pidid pooled kokku leppima dokumentatsiooni ajakohastamise tasustamises. Lepingu p-s 8.2 on seotud lepingu kehtivus p-s 1.2 nimetatud toetuse toetusvoorude avatusega ja/või kostja neis osalemiseks klassifitseerumisega. Seega ei ole õige hageja tõlgendus, et lepingu p-s 1.2 mitmuses nimetatud „taotlused“ tähendas ühes taotlusvoorus toetuse saamiseks põhitaotluse esitamist ja pärast positiivset toetusotsust toetuse väljamaksmise taotluste esitamist. Toetusprogrammidest toetuse saamiseks taotlusdokumentatsiooni vormistamise teenust oma majandus- ja kutsetegevusena osutavale M.-L. Rytbergile pidi olema teada, et ühe programmi raames võidakse avada mitmeid taotlusvoore. Seetõttu on ebaveenev hageja 4(10)

väide, et lepingu sõlmimise aegse poolte tegeliku tahte tõlgendamisel ei saa lähtuda pärast lepingu sõlmimist avatud taotlusvoorudest. Hageja väited, et Foronte leping ei katnud teist taotlusvooru, on ilmselgelt põhjendamatud. Eeltoodu alusel oli kostjal Foronte OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel õigus nõuda teises taotlusvoorus dokumentide vormistamise teenust ning kostjal puudus vajadus uue lepingu sõlmimiseks teise äriühinguga. Hageja esindaja selgitas 28.01.2010 istungil, et hagejaga lepingu sõlmimine oli vastutulek kostja seaduslikule esindajale, kes ei olnud nõus maksma teise taotlusvooru dokumentide eest 50 000 krooni. Seega hageja esindaja ise tõlgendas ühekordse tasu maksmise nõuet selliselt, et seda tuleb tasuda igakordselt taotluse esitamisel, mitte ühekordselt lepingu sõlmimisel. Seega on hageja seisukohad vastuolulised: ühelt poolt hageja väidab, et Foronte leping oli sõlmitud ainult üheks taotlusvooruks, samal ajal hageja peab kostjale vastutulekuks seda, et sõlmib uue lepingu, et kostja ei peaks korduvate taotluste eest seda tasu maksma). Forontega sõlmitud lepingust järelduvalt oli lepingu p-s 5.1 nimetatud ühekordne tasu 50 000 krooni nn lepingu sõlmimise tasu, mis tuli tasuda lepingu sõlmimise järel. Lepingust ei ole võimalik järeldada, et ühekordne tasu 50 000 krooni on taotluse esitamise tasu ja seda tulnuks tasuda igas taotlusevoorus taotluse esitamisel. Kostja on menetluse käigus seda lepingu punkti tõlgendanud kohtuga sarnaselt, mistõttu võib eeldada, et kostja esitas uue taotluse vormistamiseks tellimuse esitamisel M.-L. Rytbergile vastuväited uue taotluse eest ühekordse tasu maksmise nõudele, mitte ei soovinud seda lepingu punkti muuta või teistel tingimustel uut lepingut sõlmida. Seda kinnitab ka hageja seadusliku esindaja 28.01.2010 istungil antud selgitus, et uue taotlusvooru avanedes T. Moss soovis edasi minna, aga ei soovinud 50 000 krooni maksta. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kostja veenvalt põhjendanud, et tal endal puudus vajadus uue lepingu sõlmimiseks hagejaga. Hageja on kinnitanud, et teise taotlusvooru dokumentides nimetati Forontet, sest EAS-is on M.-L. Rytberg tunnustatud spetsialist just Foronte all tegutsejana ja Foronte nimetamine oli kostja huvides. Puudub mõistlik põhjendus, miks sellisel juhul oleks kostjal olnud vajalik töö teostamiseks leping sõlmida hagejaga. Esimeses taotlusvoorus rahuldati kostja taotlus maksimaalmääras ning sellelt toetussummalt arvutatav tulemustasu ületab Foronte lepingus sätestatud tulemustasu piirmäära. M.-L. Rytberg ise kandis riski, et määras Foronte lepingus oma tasumäära liiga väikese. Pooltevahelise suhtluse ja hagejaga lepingu sõlmimises asjaolusid arvesse võttes on ilmne, et M.-L. Rytberg soovis teise äriühinguga uue lepingu sõlmida üksnes eesmärgiga tagada endale võimalus saada tulemustasu ka teises taotlusvoorus esitatavate dokumentide vormistamise eest. Liiati oli teise taotlusvooru positiivne tulemus enam kui tõenäoline, sest vaevalt pool aastat varem oli kostja taotlus edukas sama toetusprogrammi esimeses taotlusvoorus. Pettusena tuleb käsitada seda, et hageja ja OÜ Foronte seaduslik esindaja M.-L. Rytberg jättis uue lepingu projekti saatmisel ja lepingu allkirjastamisel hageja tähelepanu juhtimata sellele, et lepingu sõlmimisega kaasneb kostja jaoks kohustus maksta teise taotlusvooru positiivse tulemuse korral samas piirmääras tulemustasu nii Forontele kui hagejale. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja põhjendatult eeldas, et töö tehakse Foronte poolt. Kostjaga suhtles ainult M.-L. Rytberg, teise taotlusvooru dokumendid olid valmis ja kostjale saadetud juba 30.05.2009, so enne hagejaga lepingu allkirjastamist. Võttes arvesse M.-L. Rytbergi vande all antud kinnitusi, et nii hageja kui Foronte all täitis ülesandeid tema ainuisikuliselt, samuti seda, et Rytberg oli nii hageja kui Foronte juhatuse liige, 5(10)

kostjaga suhtles M.- L. Rytberg Foronte nimel ja teise taotlusvooru dokumentides oli dokumentide koostamise konsultandiks märgitud M.-L. Rytberg firmast Foronte, on hageja hea usu põhimõtte vastaselt jätnud kostja teavitamata uue lepingu sõlmimisel täiendavalt avanevast tulemustasu piirmäärast. Hageja väiteis, et uus leping sõlmiti vastutulekuna kostjale, kes ei soovinud maksta lepingus sätestatud ühekordset tasu 50 000 krooni. Samal ajal kaasnes uue lepingu sõlmimisega kostjale kohustus maksta hagejale tulemustasu kuni 450 000 krooni. Hageja vastutulelikkuse rõhutamine olukorras, kus senisele lepingupartnerile Forontele 50 000 krooni maksmise asemel tuleb kostjal uue lepingu sõlmimise järel tasuda teisele äriühingule sama inimese poolt tehtava samasisulise töö eest 9 korda suurem summa ning samal ajal säilib kohustus tasuda maksimaalmääras tulemustasu ka senisele lepingupartnerile, näitab, et hageja seaduslik esindaja teadlikult hoidus uue lepingu sõlmimise tegelikke tagajärgi kostjale selgitamast, et tagada Hekami lepingu allkirjastamine kostja poolt. Hageja väidetel 30.04.2009 kostjale üle antud töö tegi hageja, kuigi lepingut ei olnud sõlmitud, samas on pooltevahelises suhtluses ja taotlusvooru dokumentides ainus seos hageja ja Foronte vahel T.-L. Rytbergi isik. Sellest järeldub, et kostjale jäeti mulje, et reaalselt midagi ei muutu ning leping hagejaga on üksnes formaalsus, et kostja maksekohustust vähendada. Seega esinevad käesolevas asjas TsÜS § 94 lg-tes 1 ja 2 sätestatud pettuse alused ning kostja tühistamisavaldus on materiaalõiguslikult põhjendatud. Kuna kohus tuvastas, et kostja on kehtivalt lepingu tühistanud, on leping kehtetu algusest peale. Kehtetu lepingu alusel esitatud arve on samuti kehtetu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme, kohaldanud vääralt materiaalõigust ja hinnanud vääralt esitatud tõendeid. Maakohus ei ole põhjendanud, mille alusel on leidnud, et kostja tühistamisavalduse materiaalsed eeldused on täidetud ning lepingust tulenev võlasuhe on poolte vahel algusest peale kehtetu. Kohus jättis analüüsimata pettuse materiaalsed eeldused (eesmärk kallutada tehingut sõlmima, tahtlus ja põhjuslik seos) ning ei kontrollinud ei pettuse koosseisulisi tunnuseid ega faktilisi asjaolusid seoses koosseisu elementide realiseerimisega. Maakohus kohaldas vääralt TsÜS 94 lg 1, kui jättis analüüsimata pettuse materiaalsed eeldused. Kohus ei selgitanud, millistest tõenditest järelduvalt käitus hageja tahtlikult ja kuidas oli hageja käitumine põhjuslikus seoses lepingu sõlmimisega. Pettusena on käsitatav üksnes tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine. Pettuse koosseisu iseloomustab asjaolu, et eksimus kutsutakse tehingu teise poole poolt esile kas ebaõigete asjaolude avaldamise või hea usu põhimõtte kohaselt avaldamisele kuuluvatest asjaoludest teatamata jätmise teel. Kohus ei ole tuvastanud hageja tahtlust petta kostjat tulemustasu osas eesmärgiga kallutada kostjat tehingut tegema. Töö eest maksmisele kuuluva tasu arvestuslikud alused olid lepingus selgelt esitatud. Leping on vormistatud selges eesti keeles ja arusaadavalt. Liiati oli kostjal võimalik lepinguga tutvuda enne selle allkirjastamist ning tõusetunud küsimustele vastuste saamiseks pöörduda hageja või enda lepingulise esindaja poole. Muuhulgas oli kostjal võimalik teha ettepanekuid lepingu muutmiseks või täiendamiseks. Kostja ei esitanud mitte ühtegi ettepanekut lepingu muutmiseks. Maakohus ei ole ka analüüsinud, millistel asjaoludel on lepingu ühel poolel 6(10)

informatsiooni andmisega seotud kohustused teise poole suhtes. Kostjale oli tagatud ligipääs asjakohasele teabele. Kostja pidi lepinguga tutvuma ja seejärel otsustama, kas allkirjastada või mitte. Töö eest maksmisele kuuluva tasu arvestuslikud alused olid lepingus selgelt ja ühemõtteliselt esitatud. Seega on maakohus meeleavaldselt jõudnud järeldusele, et hageja seaduslik esindaja teadlikult hoidus uue lepingu sõlmimise tegelikke tagajärgi kostjale selgitamast, et tagada lepingu allkirjastamine kostja poolt. Asjaolu, et kostjal puudus väidetavalt huvi lepingu sõlmimiseks, ei ole pettuse koosseisu osa ega tõenda, et kostja allkirjastas lepingu pettuse mõjul või teadmata selle sisu, sh lepinguga eelnevalt tutvumata. Foronte ning kostja vahelise töövõtulepingu esemeks oli ühekordne sooritus ning poolte tahe ei saanud mitte olla teistsugune, kuna lepingu sõlmimise hetkel 09.10.2008 puudus pooltel info teise taotlusvooru kohta. Sellest tulenevalt on ainetu maakohtu seisukoht, et Foronte OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel kostjal oleks olnud õigus nõuda teises taotlusvoorus dokumentide vormistamise teenust ning kostjal puudus vajadus uue lepingu sõlmimiseks teise äriühinguga. TsÜS § 94 lg 3 kohaselt võib tehingu teinud isik pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Seega eeldab tehingu tühistamine pettuse tõttu TsÜS § 94 järgi põhjusliku seose (conditio sine qua non) olemasolu pettuse (st petetu eksimusse viimise või eksimuses hoidmise) ja tehingu tegemise vahel. See tähendab, et ekslike asjaolude avaldamine või mingite oluliste asjaolude avaldamata jätmine peab viima teise poole eksimusse (või hoidma teda eksimuses) ja seeläbi mõjutama teda sellist tehingut tegema. Maakohus ei ole tuvastanud, et hagejal oli tahtlus kostja eksimusse viimiseks või selles hoidmiseks, eesmärgiga kallutada kostjat lepingut sõlmima. Liiati ei selgitanud maakohus, millistest tõenditest järelduvalt käitus hageja tahtlikult ja kuidas oli hageja käitumine põhjuslikus seoses lepingu sõlmimisega. Lisaks on väär kohtu seisukoht, et asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja põhjendatult eeldas, et töö tehakse Foronte poolt. Tööd ei teostanud Foronte, vaid hageja, millest kostja oli teadlik. Hageja täitis lepingu kohaselt ning töö teostamiseks kasutatud e-posti aadress ega e-kirjades sisalduvad kontaktandmed ei tõenda, et töö teostas Foronte. Liiati on kostja ja T. Moss olnud kogu aeg teadlikud, et nii Foronte kui hageja juhatuse liikmeks on M.-L. Rytberg. Seega on tavapärane, et M. L. Rytberg kasutab nii Foronte kui hageja nimel tegutsedes talle endale kõige meelepärasemat e-kirja allkirja, milleks antud juhul on Foronte oma. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja tühistamisavalduse materiaalsed eeldused on täidetud, s.o. kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu pettuse mõjul. Maakohus on hinnanud ja tõlgendanud kostja ja OÜ Foronte vahel 09.10.2008 sõlmitud töövõtulepingut, leides, et selle lepinguga oli hõlmatud ka tööd teise taotlusvoorus 7(10)

esinemiseks, mistõttu kostjal puudus vajadus sõlmida teenuse osutamise leping teise äriühinguga, ning et hageja seaduslik esindaja ei selgitanud kostja seaduslikule esindajale, et uue lepingu sõlmimisega kaasneb kostjale kohustus maksta teise taotlusvooru positiivse tulemuse korral tulemustasu nii hagejale kui OÜ-le Foronte. Kohus leidis, et kostjale jäeti mulje, et uue lepinguga reaalselt midagi ei muutu ning leping Hekami OÜ-ga on üksnes formaalsus, et kostja maksekohustust vähendada. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse järeldused ei vasta asjas esitatud tõenditele ja on õiguslikult ekslikud. Asjas ei ole vaidlust selles, et reaalselt teostas kostjale taotluste ettevalmistamist mõlema taotlusvooru tarvis Martin Rytberg, kes oli üheaegselt nii OÜ Foronte kui ka OÜ Hekami seaduslik esindaja. Vaidlust ei ole ka selles, et esimese taotlusvooru tööde teostamiseks lepingu sõlmimisel ja nende teostamisel ei olnud teada, et avatakse ka teine taotlusvoor; vähemalt kinnitab seda hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus. TsÜS § 94 lg.1 ja 2 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksitusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millele vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Asjaolude all tuleb mõista eelkõige faktilisi asjaolusid. Kostja ei ole tühistamisavalduses ega vastuväidetes näidanud, millist ebaõiget faktilist asjaolu avaldas hageja seaduslik esindaja kostja esindajale lepingu sõlmimise eel. Kostjal oli olemas OÜ-ga Foronte sõlmitud leping ja hageja esindaja poolt 06.04.2009 saadetud Hekami OÜ-ga sõlmitava lepingu projekt ning tal oli vaba võimalus otsustada, kas sõlmida teise taotlusvooru tööde teostamiseks ja tasumiseks leping Hekami OÜ-ga, seda isegi vaatamata (või eeldades), et OÜ Forontega sõlmitud leping hõlmas ka võimalikke teise taotlusvooru töid. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et poolte vahel oli saavutatud kokkulepe teise taotlusvooru tööde eest tasumiseks OÜ-le Hekami. Hageja seadusliku esindaja Martin Rybergi vande all antud seletuse kohaselt oli ta kostjaga koostööd teinud alates 2005. aastast, kusjuures kõik tööd tehti tehingu „põhiselt“. Kui tuli info, et on võimalik esitada uus taotlus, oli see mõlema jaoks uus info. Kostja on ainus firma Eestis, kes on ühest programmist kaks korda raha saanud. Martin Rytbergi seletuse kohaselt „rääkisime läbi, Mossile tundus asi ahvatlev. Probleemiks oli see, et eelmises lepingus oli taotluse esitamise tasu 50 000 kr.... Selguse huvides sai tehtud ...leping eraldi firmaga. Telefoni teel rääkisime läbi, et leping on kostja poolt aktsepteeriv. See oli minu jaoks nõusolek lepingu sõlmimiseks, pärast seda tegin tööd. Nõusoleku andmine toimus pärast 06.04.2009 e- kirjaga lepingu saatmist. Füüsiline allakirjutamine toimus mais pärast töö teostamist, sest ei olnud võimalust kokku saada. Kostja soovis lisatõendit, et lepingu sõlmimine ei lähe vastuollu Foronte lepinguga“ (toimiku lk. 177). Toimiku lk. 153 on Martin Rytbergi e- kiri Tarvo Mossile tekstiga: „Teen selle lepingu oma teise firma alt. Siin kirjas on vaid tulemustasu positiivse otsuse korral“. Toimiku lk. 154-157 on kostja esindajale 06.04.2009 meilitud 06.04.2008 kuupäevaga 8(10)

dateeritud lepingutekst. Toimiku lk. 69 on Martin Rytbergi 30.04.2009 e- kirjaga saadetud kinnitus Tarvo Mossile, millega „annab Foronte nõusoleku töövõtulepingu nr. 7108 alapunktis 1.3 alusel Hansa Candlele sõlmida leping identsete või sarnaste teenuste tellimiseks Hekami OÜ-lt“. Nimetatud tõendid kinnitavad, et poolte vahel enne kirjaliku lepingu allakirjutamist oli läbi räägitud, et teise taotlusvooru töö tasustatakse eraldi ja et tasustamine toimub OÜ-le Hekami. Nimetatud tõendid kummutavad kostja paljasõnalised väited ja maakohtu järelduse hageja seadusliku esindaja poolt hea usu vastaselt kostja esindajale ebaõigete asjaolude avaldamisest, milliste mõjul see allkirjastas lepingu OÜ-ga Hekami, saamata aru, et see toob kaasa teise taotlusvooru tööde eest tasumise kohustuse lepingus kokkulepitud tingimuste saabumisel. Ülaltoodu alusel on ebaõige maakohtu järeldus, et OÜ-ga Hekami lepingu sõlmimine tõi kostjale kohustuse tasuda teise taotlusvooru töö eest tulemustasu nii OÜ-le Foronte kui ka OÜ-le Hekami, ning asjakohatud maakohtu seisukohad, mille kohaselt ei olnud kostjal vaja sõlmida lepingut teise äriühinguga, kostja esindaja ei saanud aru, et talle saadetakse uue lepingu projekt, et kostja ei saanud aru, et teise äriühinguga lepingu sõlmimine muudaks seniseid tingimusi, et kostja ei soovinud senist lepingut muuta või sõlmida teistel tingimustel uut lepingut ja et kostjale jäi mulje, et leping hagejaga on vaid formaalsus selleks, et maksekohustust vähendada. Seega vastupidiselt maakohtule leiab kolleegium, et kostjal puudus alus vaidlusalust lepingut tühistada motiivil, et leping sõlmiti pettuse mõjul, ning kostja tühistamisavaldus on tühistamise materiaalse aluse puudumise tõttu kehtetu. Põhjendamatu on ka kostja alternatiivne vastuväide, mille kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata seetõttu, et teiseks taotlusvooruks vajaliku töö tegi OÜ Foronte enne OÜ-ga Hekami kirjaliku lepingu allkirjastamist (nagu maakohus tuvastas, allkirjastati leping 04.05.2009). Seadus ei näe ette töövõtulepingu kirjalikku vormi, töö teostas Martin Rytberg isiklikult, kes oli ka hageja seaduslik esindaja, ja nagu ta oma seletusega tõendas, asus ta tööd teostama pärast seda, kui oli kostja esindajaga suusõnaliselt kokku leppinud teiseks taotlusvooruks vajamineva töö eest eraldi tasustamises ja selle tingimustes ning sellekohase lepingu sõlmimises Hekami OÜ-ga. Kuivõrd arve esitamisel oli lepingus kokkulepitud tasu saamise tingimused täidetud, tuleb hagi põhinõude 89 166,85 kr. osas lepingu ja VÕS § 101 lg.1 alusel rahuldada. Hageja taotleb ka kostjalt viivise väljamõistmist alates järgmisest päevast pärast arve tasumise tähtaega, s.o. alates 20.08.2009, kuni kohtuotsuse tegemise päevani ühekordse summana, lähtudes lepingu p.-is 5.6 kokkulepitud viivisemäärast 0,5% päevas (445,83 kr. põhinõudelt päevas) ja otsuse tegemisele järgnevast päevast 0,5% põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Vastuses hagile on kostja taotlenud hagi rahuldamise korral viivise vähendamist mõistliku suuruseni, s.o. lähtudes seadusjärgsest viivisemäärast. Kuivõrd väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ühekordsena väljamõistetav viivis mõistlik, kui see ei ületa põhinõuet, ning perioodi kohta 20.08.2009 kuni ringkonnakohtu 9(10)

tegemiseni arvestatud viivis ületab rohkem kui kahekordselt põhinõuet, siis vähendab kolleegium VÕS §-dest 113 lg. 8 ja 162 lg.1 alusel ühekordselt väljamõistetavat viivist perioodi eest 20. augustist 2009 kuni 19. november 2010 põhinõude suuruseni ning mõistab TsMS §-367 järgi kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,5% põhinõudelt päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Poolte menetluskulud jätab kolleegium seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega kostja kanda.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Mare Merimaa

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.