Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Emmeliine Sepp (endise nimega Krista Rätsep) ja Swedbank AS 12.10.2007 laenulepingu nr 07-186489 -VV. Hagi esitamise seisuga 21. 07 on tekkinud võlgnevus 54 532,63 krooni, millest 40 382,19 krooni on põhinõue, 12 388,24 krooni intressinõue ajavahemiku 11.11.2008 - 30.04.2010 eest ja põhiosa viivis 1762,20 krooni ajavahemiku 11.11. 2008 -20.07. 2010 eest. Hageja palub välja mõista Emmeliine Sepp ́alt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt 40 382,19 kroonilt alates 21.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Hageja on 24. 09. 2010 teatanud, et loobub enne otsuse teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamisest ja taotleb koos kostjaga poole riigilõivu tagastamist.

KOSTJA VASTUS

Kostja võttis 31.08.2009.a. kohtule edastatud vastusega hagi õigeks ja loobub apellatsioonkaebuse esitamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et VÕS § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt võib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks määrata lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud vastava taotluse viitega TsMS § 177 lg 2 mille kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni .

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled on loobunud enne otsuse teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamisest ja seoses sellega tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud maksekäsu menetluses riigilõivu 1241, 47 krooni ja 03.05.2010 Swedbank arvele 221023778606 ja 20.07. 2010 6258,53 krooni, seega kokku 7500 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.