Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-41866

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 30.08.2010 esitas võlgnik BSosaühing (likvideerimisel) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 03.09.2010 võttis kohus avalduse menetlusse ja määras BSOÜ (likvideerimisel) ajutiseks halduriks Svetlana P ’i. Svetlana P esitas kohtule 27.09.2010 ajutise halduri aruande. 28.09.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni, kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.10.2010. Seisuga 17.11.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on BSosaühing (likvideerimisel, registrikood XXX, XXX) kantud äriregistrisse 08.05.2003. Tegevuskoha aadressiks oli XXX . 08.07.2010 määras Harju Maakohus tema kooseisus oleva registriosakonna taotlusel sundlõpetada BSOÜ ning läbi viia likvideerimismenetlus. Likvideerijaks määrati Ene A . Alates 2003.a sügisest toimus kantseleitarvete müük ja klientide teenindamine läbi kaupluse, mis asus aadressil XXX. BSOÜ-s töötas kaks inimest (omanik ja klienditeenindaja) ja hiljem ainult omanik. Alates 31.01.2008 on kauplus suletud ja teenindamine toimus klientide külastamisega. Pakuti ainult kontoritehnika hooldust ja remonti. Osaühingu majandustegevus on alates 01.03.2009 lõppenud. Võlgnikul on esitamata 2009. majandusaasta aruanne, seega on tema aruandlus puudulik ning ei ole korraldatud vastavalt raamatupidamise seadusele. Võlgniku juhatus on seisukohal, et maksejõuetus oli tingitud majanduslangusest ning tihedast konkurentsist. Vahendite puudumise tõttu ei suutnud võlgnik esitada nõuetekohaselt koostatud pankrotiavaldust. Harju Maakohus keeldus 23.02.2010 endise juhatuse liikme poolt koostatud avaldust menetlusse võtmast selle ebakorrektsuse tõttu. Hoolimata varasemast pankrotiavaldusest, leiab ajutine haldur, et võlgniku endine juhatuse liige ei esitanud avaldust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Võlgniku viimased raha liikumised toimusid 06.03.2009 ning konto seis on jäänud käesoleva ajani muutmata – 28.66 krooni. Seega muutus võlgnik ajutise halduri seisukohalt täielikult varatuks, s.o tekkis pankrotiolukord hiljemalt 06.03.2009. Samas ei ole ajutise halduri poolt tuvastatud asjaolud, mis viitaksid maksejõuetuse tahtlikule põhjustamisele. Võlgniku vara Ajutise halduri aruande kohaselt on arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas 28.66 krooni. Maanteeameti andmetel oli OÜ BS(likvideerimisel) nimele registreeritud kuni 29.12.2008 sõiduauto Suzuki Baleno, registreerimismärgiga XXX , esmakanne 1999. 29.12.2008 toimus omaniku vahetus, sõiduauto uueks omanikuks sai endine juhatuse liige AJ kes on ühtlasi ka sõiduauto praegune omanik. Ajutine haldur ei pea tehingu tagasivõitmist perspektiivikaks.

2-10-41866 Andmed muu vara kohta puuduvad. Võlgniku võlad

OÜ BS(likvideerimisel) võlanimekiri Jrk nr

Võlausaldaja nimi Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse Tartu, kaudu Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti KT Kairi K A KHV OÜ, registrikood XXX, XXX KT Veiko K FPOÜ, registrikood, registrikood XXX, XXX S C SMS OÜ, registrikood XXX, XXX O E OÜ, registrikood XXX, XXX S OÜ, registrikood XXX, XXX Tallinna linn Pirita Linnaosavalitsuse kaudu Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu F OÜ, registrikood XXX, XXX Pikaajaline laen endise juhatuse liikme AJ ees

Summa, kroonides 5 000,00 5 413,62 2 699,40 1 860,00 27 704,75 6 570,70 6 000,00 2 000,87 9 217,40 155,20 472,00 800,00 1 180,00 192 200,00 261 273,94

Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile Ajutise halduri päringutele esitatud andmete kohaselt võib võlgniku ainsaks varaks olla kontojääk summas 28.66. Kohustused moodustavad aga 261 273.94 krooni. Ajutine haldur märgib, et tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad ning majandustegevuse jätkamine ei oleks sundlõpetamise määruse pinnalt õiguslikult põhjendatud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on lisaks võlgniku poolt osundatud majanduslangusele ka viimasel ajal turul valitsev tendents, kus suuremad firmad (näiteks poeketid) tõrjuvad väiksemaid firmasid välja ning vaadeldav juhtum on selle tendentsi väga tüüpiline näide. Ajutise halduri prognooside kohaselt võib pankroti väljakuulutamisel olla menetluskulu ca 52 000 krooni. Halduri aruande kohaselt on pankrotimenetluse jätkamine võimalik üksnes võlgniku, võlausaldajate või kolmandate isikute poolt vähemalt 50 000 krooni suuruse deposiidi tasumisel jooksvate kulude, s.o võimaliku kohtuvaidluse, halduri ja likvideerija tasu katteks. Svetlana P palub määrata ajutise pankrotihalduri tasu summas 10 000 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ning ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutuste katteks 600 krooni. Juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, palub ajutine haldur lõpetada BSOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

2-10-41866 kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning vabastada ajutine pankrotihaldur Svetlana P tema ülesannetest pankrotimenetluses. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Justiitsministri 09.07.1999 määrusega kehtestatud „Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra“ p 12 sätestab, et kui sundlõpetatud äriühingu likvideerimismenetlus kasvab üle pankrotimenetluseks, ei maksta likvideerijale käesoleva korra alusel tasu. Sel juhul on likvideerijal õigus tasule samadel alustel ja korras pankrotihalduriga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

2-10-41866 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt BSOÜ-l (likvideerimisel) sisuliselt puudub vara, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 261 274 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 28.09.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni, kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.10.2010. Seisuga 17.11.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et BSOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud BSOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. BSOÜ (likvideerimisel) tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 27.09.2010 on Svetlana P esitanud kohtule BSOÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h päringute koostamine krediidiasutustele ja registritele võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks, põhivara võõrandamistehingu analüüs, võlgniku varale võõrandamise ja koormamise keelumärke seadmise taotlemine, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine, osalemine pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil. Võlgniku esindaja Ene A ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 10 000 krooni tuleb võlgnikult välja mõista. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda Svetlana P ’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas. Ajutise pankrotihalduri kulutuste summa on aruande kohaselt 600 krooni (s.h. tasulised päringud ning bürookulud - sidevahendite, paberi ja muude kontoritarvete kulud). Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri kulutused on põhjendatud ja kulutuste nõuet 600 krooni tuleb võlgnikult välja mõista. Svetlana P esitanud kohtule taotluse määrata dokumentide hoidjaks AJ isikukood XXX, XXX. Kohus leiab, et BSOÜ (likvideerimisel) raamatupidamise dokumendid ja muu dokumentatsioon tuleb üle anda võlgniku endisele juhatuse liikmele AJ’ile, isikukood XXX, XXX.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.