Tsiviilasi nr 2-10-26258
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis Istungisekretär
Kohtunik Ülle Raag Margit Veike
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-26258
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Kxxx Lxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
34 987.72 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank; registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Kxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
21. oktoober 2010.a
Swedbank AS hagi Kxxx Lxxx vastu rahuldada. Mõista välja Kxxx Lxxxxxx (nom: Lxxx) Swedbank AS-i kasuks 38 878.63 (kolmkümmend kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa) krooni 63 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 34 987,72 krooni, põhiosa intress 2173,81 krooni, põhiosa viivis 1717.10 krooni. Mõista välja Kxxx Lxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (34 987.72 krooni) alates 03.06.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Kxxx Lxxxx kanda. Mõista välja Kxxx Lxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 8549.63 (kaheksa tuhat viissada nelikümmend üheksa) krooni 63 senti maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivude katteks.
1 (3)
Mõista välja Kxxx Lxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (8549,63 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Swedbank AS esitas 02.06.2010.a kohtule hagiavalduse Kxxx Lxxxx vastu võlgnevuse 38 878.63 krooni tasumise nõudes. Kohus avaldas hagiavalduse ja kohtukutse kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.09.2010.a. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega.
Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ilmunud ka kohtuistungile ja Kohtuistungile ilmumata jäänud kostja suhtes on lubatud tagaseljaotsuse tegemine TsMS § 413 lg.1 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 10.09.2008.a. sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-002034-RK, mille alusel andis hageja kostja käsutusse Visa Classic Rev (P) krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 35000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kasutuses oleva krediidilimiidi eest intressimakseid iga kuu 15.kuupäeval ja hoolitseb selle eest, et kontol on intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Lepingu p.5.8. kohaselt oli õigus arvestada viivist tähtpäevaks tasumata summalt. 15.07.2009 jäi kostja intressimaksete tasumisega võlgnevusse, perioodil 15.07.2009-15.10.2009 intressimakseid ei tasunud. 05.10.2009 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, 22.10.2009 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu 09-086945-KX alla. Kostja ei ole kohustusi täitnud ega teavitanud hagejat kohustuste täitmist takistavast asjaolust.
2 (3)
Seisuga 02.06.2010 moodustab kostja võlgnevus kokku 38 878.63 krooni, millest põhiosa võlg 34 987.72 krooni, intress perioodi 15.07.2009 kuni 21.10.2009 eest 2173.81 krooni ja põhiosa viivis perioodi 21.10.2009 kuni 02.06.2010 eest 1717.10 krooni. Tuginedes TsMS § 367, § 407, 1741 lg.3, § 177 lg.2, VÕS § 76 lg.1, § 101 lg.1 p.1 ja p.6, § 94, § 113 lg.1 palub hageja välja mõista kostjalt 38 878.63 krooni, mõista välja viivis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, mõista välja menetluskulud ja viivis menetluskuludelt. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping, millega oma majandustegevuses tegutsev hageja on andnud tarbijast kostjale krediiti. Kostja on jätnud krediidilepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.. Hageja on arvutanud perioodi 15.07.2009 kuni 21.10.2009 eest intressi 2173.81 krooni ja perioodi 21.10.2009 - 02.06.2010 eest viivist 1717.10 krooni. Intressiarvutus tl. 13-14, viivisearvutus tl.15. Kostjalt tuleb välja mõista krediidi põhiosa võlgnevus, lisandunud intressid ja viivis. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 8549.63 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.