Kirjalik menetlus Hageja ERGO Kindlustuse Aktsiaselts (registrikood 10017013, asukoht A.H. Tammsaare tee 118c, 12918, Tallinn), esindaja Kairi Koppel; Kostja Ljudmilla Maspanova (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX); Kolmas isik kostja poolel Nikolai Maspanov (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXX
XXXXXXX).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Aksiaseltsi hagi Ljudmilla 33 479 krooni ja viivise
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.05.2010 otsus ja teha uus otsus, millega jätta ERGO Kindlustuse AS hagi Ljudmilla Maspanova vastu 33 479 krooni suuruse varakahju ja viivise saamiseks rahuldamata.
Jätta esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud hageja ERGO Kindlustuse AS kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise
taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.26.10.2007 esitas ERGO Kindlustuse Aksiaselts (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Ljudmilla Maspanova (kostja) vastu võlgnevuse 33 479 krooni ja viivise saamiseks. Hageja palus välja mõista viivis 11 krooni 77 senti päevas alates 19.10.2007 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulu palus hageja jätta kostja kanda. 3.09.2009 kaasas maakohus menetlusse kostja poolel Nikolai Maspanovi kolmanda isikuna (t.lk 67). Hageja ja Deniss Rõndin sõlmisid kodukindlustuse kindlustuslepingu (kindlustuspoliis nr 40089513), millega kindlustati Tallinnas XXXXX X-XX asuv korter. 27.06.2007 avastas D.Rõndin, et korteris on toimunud veeuputus, millega seoses sai korter kahjustusi ja ta tegi hagejale avalduse kindlustushüvitise saamiseks, mille hageja rahuldas 33 479 krooni ulatuses. Hageja esindaja tuvastas sündmuskohal, et kahjustada on saanud kindlustusvõtja elutoa ja köögi lagi ning põrand. Vastavalt korteriühistu aktile põhjustas veekahjustuse kostja korteris asuva pesumasina kinnikeeramata kraan. Hageja on esitanud kostjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 492 lg 1 alusel kindlustushüvitise väljamaksmist tõendava kooskõlastuskirja, millega kostja ei ole nõustunud, väites, et kahju ei ole tekkinud tema korterist. Seejärel saatis hageja kostjale pretensiooni summas 33 479 krooni. Kostja sellega ei nõustunud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. D.Rõdini väide, et veeavarii põhjustas kostja korteris asuv pesumasin, on paljasõnaline, kuna D.Rõdin ei ole tema korteris käinud. Uputuse tekkimise ajal ei olnud korteris kedagi ja pesumasinal ei ole mingit kraani. Uputus sai alguse kõrgemalt korruselt, s.o vähemalt tema korteri kohal asuvast korterist. Samuti veendus kolmas isik, sisenedes kostja korterisse, et köögi lagi oli märg. Uputusi on varemgi olnud. Algselt leidis hageja, et uputuse põhjustas hoopis korteri nr XX omanik. Kolmanda isiku seisukoht
3.Kolmas isik hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Uputus ei saanud tekkida kostja korterist. Ta avaldas korteriühistu esimehele, et uputus tekkis kostja korterist, ilma, et oleks ise majja sisenenud. Hiljem korterisse jõudes, nägi ta, et ka tema köögi lagi oli märg. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 18.05.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 33 479 krooni, viivise 33 479 kroonilt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 19.10.2007 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 27.06.2007 toimus D.Rõndini korteris asukohaga XXXXX XXX veeuputus. Vaidlus puudub selles, et kostja korter nr XX paikneb D.Rõndini korteri nr XX kohal. Pooled vaidlevad selle üle, kas veeuputus sai alguse kostja korterist või mujalt, näiteks kostja korteri kohal asuvast korterist.
Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgiksid samuti KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatut. Hageja on tõendanud KÜ XXXXX X juhatuse esimehe ütlustega ja Deniss Rõndini poolt hagejale esitatud avalduses kindlustushüvitise saamiseks oleva seletusega, et uputuse põhjustas (kahju tekitas) kostja korteris katki läinud pesumasin. Sellist tegevust tuleb lugeda tavakasutusest tekkivat mõju ületavaks. Kohus ei arvesta kostja esitatud fotosid tõenditena, kuna neilt ei nähtu, et need oleksid tehtud kostja korteris ning antud veekahju tekkimisel ajal. Isegi kui eeldada, et need pärinevad samal ajal samas korteris toimunud uputusest, siis olukorras, kus kostja ei vaidlusta D.Rõndini kahju ulatust (köök: lagi, seinavärv nurgas veest rikutud, köögiuks veest pundunud; esik: kaks välisust veest pundunud, seinakapis veekahjutused; lastetuba: uks veest pundunud; elutuba: seinavärv veest kahjustunud; wc: ripplagi veest kahjustunud) ja suurust, ei ole usutav, et kostja korteris olid uputusjäljed ainult laes. Kostja on esitanud korteriühistu tõendi selle kohta, et kostjal ei ole kahju tekkimise kuul suurenenud veetarbimine. Ainuüksi osundatu ei tõenda, et välistatud on kostja korterist kahju tekkimine. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja/või tema perekonnaliikmed viibisid kogu 2007.a juunikuu korteris ja tarbides vett 7,0 m3. Üldteadaolevalt on juunikuu üks suvekuudest, mil korterielanikud võimalusel viibivad linnast väljas suvilas, maakodus vms. Seega võis kostja ja/või tema perekonnaliikmete juunikuine veetarbimine olla oluliselt väiksem varasematest kuudest ning uputuseks piisas mõõdiku järgi tarbitud veest. Kostja esitatud tõendite usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et ta on küll korduvalt hagejale ette heitnud, et too ei ole tema korterit üle vaatama tulnud, kuid ei oska selgitada, kust täpsemalt võis uputus alguse saada ning miks ta ei ole esitanud oma korteri veekahju nõuet väidetava kahju tekitaja vastu, seda olukorras, kus sarnaseid uputusi on varemgi esinenud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et on tõendatud kostja kohustuse rikkumise ja kahju tekke põhjuslik seos. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kahjuhüvitis hõlmab asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Puudub vaidlus kahju olemasolu ja suuruse üle. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Kostja osundatut tõendanud ei ole. Asjaolu, et hageja kirjades kostjale on algselt kahju tekitajana märgitud korter nr XX, tuleb lugeda kirjaveaks. Kõik osundatud kirjad on adresseeritud kostjale, s.o korteri nr XX omanikule, kuid teksti sisus on ekslikult viidatud korterile nr XX. Paljasõnaline on kostja väide, et sellega ongi hageja algselt leidnud, et uputus sai alguse korterist nr XX. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kolmandale isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja D.Rõndin olid sõlminud kodukindlustuse kindlustuslepingu, mille alusel hageja hüvitas D.Rõndinile kahjustada saanud korteri remondi maksumusest 33 479 krooni. VÕS § 113 lg 1 2. lause alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni, nõuda viivitusintressi VÕS §-s 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas. Kostja ei ole vaidlustanud viivise
arvestuskäiku. Apellatsioonkaebus
5.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 18.05.2010 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Puuduvad tõendeid selle kohta, et veeuputus toimus kostja korterist. Kohus viitab otsuses KÜ XXXXX X juhatuse esimehe ütlustele ja D.Rõndini selgitustele, kuid KÜ XXXXX X juhatuse esimees ega ka D.Rõndin pole käinud kostja korteris peale veeuputust ning järelikult ei saanud anda tõeseid ütlusi sellest, et kostja korteris toimus veeleke. Ilma kostja korteri vaatluseta on nende väited oletuslikud. Kuigi hageja teostas D.Rõndini korteri vaatluse kahju tekkimise osas, ei ole hageja soovinud tuvastada tegelikku veelekke põhjust, jättes vaatlemata kostja korteri. Kui hageja oleks täitnud oma kohustusi ja vaadelnud ka kostja korterit, siis oleks hageja tuvastanud, et veeleke pole tekkinud kostja korterist. Hageja ei esitanud mingeid põhjendusi, mis takistas tal teostada kostja korteri vaatlust, et tuvastada veelekke tegelik põhjus ja toimumise koht. Kohus pidas veelekke tekkimise kohaks kostja korterit üksnes KÜ XXXXX X juhatuse esimehe ja D.Rõndini oletuste alusel. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et veeuputus tekkis kostja korterist. Seega polnud kohtul piisavalt tõendeid, et tuvastada kostjapoolset korteriomaniku kohustuste rikkumist ning põhjuslikku seost kahju tekkimise ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus märkis lahendis, et uputuse põhjustas kostja korteris katkiläinud pesumasin, kuid kohtule pole esitatud ühtegi tõendit sellest, et veeuputuse tekkimise põhjuseks oli kostja korteris katkiläinud pesumasin. Hageja märkis hagis veelekke põhjuseks pesumasina kinnikeeramata kraani, samuti nagu D.Rõndin kahjuavalduses ja KÜ XXXXX X juhatuse esimees seletuskirjas. Järelikult tegi kohus oma järelduse veelekke põhjustest ilma mingisuguste põhjendusteta. Kostja esitas fotod, millistest nähtub, et pesumasinal puuduvad kraanid, mis nõuaks sulgemist või avamist. Kostjale teadaolevalt puuduvad pesumasina konstruktsioonis taolised kraanid. Kohus jättis esitatud fotod tähelepanuta. D.Rõndin on oma kirjelduses toimunud veeuputuse kohta märkinud, et vett oli väga palju. Kostja on esitatud korteriühistu tõendi selle kohta, et kostjal ei ole kahju tekkimise kuul suurenenud vee tarbimine. Kohus ei pööranud tõendile tähelepanu ja märkis, et osundatu ei tõenda, et välistatud on kostja korterist kahju tekkimine. Korteriühistu tõendis on näidatud veekulu mitte ainult juuni kuus, kuid ka mais ja juulis. Veetarbimine juunis ja juulis oli ühesugune, mis tõendab seda, et veetarbimine suvekuudel oli samal tasemel. Kohus ei toimetanud kostjale ega ka kolmandale isikule kätte kohtukutset. Kohtuistungist teatati telefoni teel kohtuistungi toimumise päeval. Seoses sellega ei teadnud kostja kohtuistungi läbiviimisest, mistõttu tal puudus võimalus valmistuda istungiks ja vajalikul moel kaitsta oma õigusi. Samuti ei saadetud kostjale kohtuistungi protokolli, mis samuti võttis temalt võimaluse kaitsta vajalikul moel oma õigusi. TsMS § 251 lg 1 kohaselt tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Kohus viitas oma otsuses juhatuse esimehe ütlustele, kuid juhatuse esimees pole mingeid ütlusi andnud. Järelikult tegi kohus oma kohtuotsuse olematute ütluste alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
7.Kolmas isik palub kaebus rahuldada ja kohtuotsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega
jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus
7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.05.2010 otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning teinud neile tuginedes ebaõige järelduse. Esitatud tõendite põhjal ei olnud kohtul alust järeldada, et D.Rõndini korteris olnud veekahjustuse põhjustas kostja ja sel põhjusel hagi rahuldada. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 27.06.2007 toimus Tallinnas, XXXXX X-XX korteris veeuputus ja hageja on korteriomanikule D.Rõndinile hüvitanud tekitatud kahju. Hageja esitas maakohtule regressinõude VÕS § 1043 alusel. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on D.Rõndinile kahju tekitanud. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja väidetel põhjustas kindlustusvõtjale, kellele hageja kahjuhüvitise välja maksis, kahju kostja, kelle korteris ei olnud kinni keeratud pesumasina kraan. Kuna kostja hageja väitega ei nõustunud, pidi hageja oma väiteid tõendama. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Maakohus on täitnud eelmenetluse ülesanded ja selgitanud pooltele tõendamiskoormust (t.lk 68-69). Kohus on selgitanud hagejale, et korteriühistu esimehe kirjalik seletus, mis tugineb kolmanda isiku seletusele, ei ole piisavaks ega asjakohaseks tõendiks. Hageja pidi tõendama muuhulgas, et kostja tegu oli õigusvastane ja põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kostja väidab, et veeuputust tema ei põhjustanud, kuna ka tema korteri lagi oli märg ja kahjustatud, sest vesi valgus kõrgemal korrusel asuvast korterist. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. 9.09.2009 esitas hageja maakohtule selgituse, mille kohaselt on ta nõude tõendamiseks esitanud D.Rõndini avalduse kindlustushüvitise saamiseks ja korteriühistu esimehe poolt koostatud akti. Hageja teatas, et tal puuduvad lisaks eelnimetatutele muud asjakohased tõendid, mis tõendaksid kostja õigusvastast tegu (t.lk 70). TsMS § 436 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kohtuotsus olema põhjendatud ja seaduslik ning rajanema asjas kogutud tõenditele. Maakohus on hagi rahuldava otsuse rajanud KÜ XXXXX X esimehe kirjaliku seletusele (t.lk 10) ja pidanud seda ekslikult isiku ütluseks. Tegemist ei ole asjakohase ja piisava tõendiga. Lisaks on ka tõendi sisust tehtud ebaõiged järeldused, sest ühistu esimees on hilisemas menetluses esitanud uue teatise, milles ta märgib, et veejooksu koht ja põhjus ei ole kindlaks tehtud ja mingit akti veeavarii kohta koostatud ei olnud. Kuivõrd maakohus on eelmenetluse ülesanded täitnud, selgitanud tõendamiskoormust, leiab ringkonnakohus, et asjas on võimalik teha kohtuotsuse tühistamisel uus otsus, asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Ringkonnakohus jätab kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 kohtuotsuse tühistamisel hagi uue otsusega rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 137 lg 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi, jätab hagi rahuldamata ja rahuldab apellatsioonkaebuse, tuleb jätta kõik siiani kantud menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Imbi Sidok
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.