Osaühing PDhagi OÜ HMvastu lepingu eseme hinna alandamiseks summas 433 709,92 krooni ning OÜ HM vastuhagi Osaühingu PD vastu 692 011 krooni ja viivise väljamõistmiseks hagihind 433 709,92 krooni; vastuhagi hind 692 011
Tsiviilasja hind
krooni -
Menetlusosalised ja nende
hageja: Osaühing PD(registrikood XXX; asukoht XXX)
esindajad -
hageja esindaja: advokaat Indrek Nuut (Malsco Advokaadibüroo; asukoht J. Vilmsi 5, Tallinn 10126; e-post [email protected])
1.Jätta Osaühing PD hagi OÜ HM vastu (põhihagi) rahuldamata.
2.Rahuldada OÜ HM vastuhagi osaliselt.
3.Mõista hagejalt Osaühing PD kostja OÜ HM kasuks välja põhinõudena 583 827,10
krooni
(viissada
kaheksakümmend
kolm
tuhat
kaheksasada 1(15)
2-09-6382 kakskümmend seitse krooni ja 10 senti) ning lisaks viivitusintress (viivis) põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest ajavahemikus 26.01.2009-16.11.2010 kogusummas 692 011 (kuussada üheksakümmend kaks tuhat üksteist) krooni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta Osaühing PD poolt OÜ HM vastu esitatud hagiga seonduvad menetluskulud hageja Osaühing PD kanda.
2.Jätta kostja OÜ HM poolt esitatud vastuhagiga seonduvad menetluskulud 92% ulatuses hageja Osaühing PD kanda ja 8% ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 16. novembril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.16. veebruaril 2009.a Harju Maakohtule OÜ HM(kostja) vastu esitatud hagiavalduses palub Osaühing PD(hageja) rahuldada lepingu eseme hinna alandamise nõude summas 433 709,92 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 23. detsembril 2008.a leping nr 2312 (edaspidi nimetatud ka töövõtuleping), mille kohaselt kohustus kostja valmistama tõstekonstruktsiooni Spreader Beam vastupidavusega 350 tonni (edaspidi nimetatud tõstekonstruktsioon), teostama selle katsetused ning saama heakskiidu klassifikatsiooniühingu BVnõuetele vastavuse kohta. Hageja kohustus töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt tasuma valmistamise eest 2,75 eurot konstruktsiooni ühe kilogrammi kohta, lisaks eraldi värvimise eest ja katsetuste eest 11000 eurot. Seejuures kohustus 2(15)
2-09-6382 hageja punkti 4.1 alusel tasuma 30% ettemaksuna, 30% pärast tõstekonstruktsiooni valmimist ja 40% pärast katsetuste lõppemist ja kogu klassifikatsiooniühingu BVpoolt heakskiidetud dokumentatsiooni esitamist. Kostja kohustus oma lepingulised kohustused täitma hiljemalt 18. jaanuariks 2009 (lepingu p 3.1). 8. jaanuaril 2009.a saatis hageja kostjale kirja, milles palus kinnitada lepingu täitmist hiljemalt 18. jaanuaril 2009.a, kuna tal olid tekkinud tõsised kahtlused lepingu täitmise osas. 13. jaanuaril 2009.a saatis hageja samasisulise kirja, milles palus kinnitada lepingu täitmist täies ulatuses hiljemalt
23.jaanuaril 2009.a.
15.jaanuaril 2009.a sai hageja kostjalt OÜ M hinnapakkumise tõstekonstruktsiooni vastupidavuskatsetuste läbiviimiseks summas 845 410 krooni, mis võrreldes kokkulepitud 11 000 euroga (s.o 171 600 Eesti krooni) oli ligikaudu neli korda suurem summa. Hageja vastas kostja edastatud hinnapakkumisele 16. jaanuaril 2009.a, osundades töövõtulepingu punktile 6, milles on kirjas, et kostja kohustuseks on katsetuste läbiviimine eeldusel, et katsetuste läbiviimise ajaks on tasutud 60% lepingutasust. Samuti märkis hageja, et pooled on juba kokku leppinud katsetuste orienteeruvas hinnas 11 000 eurot. Järgnenud läbirääkimiste käigus ei jõudnud pooled kokkuleppele katsetuste lõpliku hinna osas. Kuivõrd hagejal oli kohustus hiljemalt 2009.a jaanuari neljanda nädala lõpuks transportida valmis tõstekonstruktsioon peatellijale STCApS, oli ta sunnitud teostama vastupidavuskatsetused omal kulul (et tagada oma lepinguliste kohustuste täitmine). 19. jaanuaril 2009.a sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu lisa, milles lepiti kokku lepingu muutmises järgmiselt: hageja viib vastupidavuskatsetused läbi oma jõu ja vahenditega; hageja korraldab tõstekonstruktsiooni kokkupanemise katsetuste läbiviimiseks ning katsetuste läbiviimise hind 11 000 eurot arvatakse töövõtulepingu hinnast maha. Samuti lepiti sõlmitud lisas kokku, et kui katsetuste käigus ilmnevad puudused, siis peab kostja need oma vahenditega kõrvaldama ja samuti hüvitama kõik täiendavad kulutused ja kahjud, mis tekivad hagejale seoses viivitusega ja katsetuste perioodi võimaliku pikenemisega. Hageja leiab, et nimetatud lepingulisaga on fikseeritud poolte erimeelsused ning see, et kostja poolt on aset leidnud lepingu jäme rikkumine. Hageja arvates ei täitnud kostja kohaselt ka kõnealust töövõtulepingu lisa – faktilisel üleandmisel oli tõstekonstruktsioon lõplikult kokku monteerimata ning ligi pooles osas värvimata. Samas seadis kostja lepingu täitmise jätkamise tingimuseks tasumise garantiikirja saamise hagejalt. Suurema kahju ärahoidmiseks tõstekonstruktsiooni mittetarnimisega kaasneda võivate peatellija nõuete näol oli hageja sunnitud sellise kirja 21. jaanuaril 2009.a väljastama.
21.jaanuaril 2009.a allkirjastasid pooled üleandmise-vastuvõtuakti (nr 2101-9a), millega kostja andis hagejale üle tõstekonstruktsiooni (kaal 41 482 kg) katsetuste läbiviimiseks. Aktis märgiti, et keevisõmblustele teostati ultraheli ja magneetiline defektoskoopia, mille tulemused ei näidanud keevitamise kvaliteedis puudusi. Keskmine ja vasak sektsioon on värvitud, parem osa aga mitte. Tõstekonstruktsiooni vasaku ja parema osa otstes ei ole konstruktsioon valmis ja kinnitused ei ole kokku monteeritud. 22. jaanuaril 2009.a allkirjastasid pooled üleandmise-vastuvõtuakti (nr 2201-9a), millega kostja andis hagejale töövõtulepingu eseme üle (kaal 41 482 kg). Aktis märgiti, et tõstekonstruktsiooni parempoolne osa on värvimata ning kinnitati üle, et kokkumonteerimistööd katsetusteks pidi tegema tellija ise. 22. jaanuaril 2009.a allkirjastasid pooled akti (nr 2201-9b) selle kohta, et tõstekonstruktsiooni vastupidavuskatsetused teostati NISOÜ poolt IKOÜ territooriumil (testiti vastupidavust raskusele 350 t + 10%) ning katsetuste tulemused olid positiivsed. Ülaltoodud asjaolude põhjal leiab hageja, et kostja on töövõtulepingut rikkunud esiteks lepingu eseme (tõstekonstruktsiooni) üleandmisega hilinemisega – 18 jaanuari 2009.a asemel anti konstruktsioon üle 22. jaanuaril 2008.a. Seejuures on oluline märkida, et 3(15)
2-09-6382 hageja jaoks oli tähtaegadest kinnipidamine äärmiselt oluline, kuna sellest sõltus nõuetekohane kohustuste täitmine peatellija STCApS ees. Teiseks esinesid lepingu esemeks oleval konstruktsioonil selle kostjale üleandmise ajal järgmised puudused: vastupidavuskatsetused ja katsetuste ning tööprotsessi heakskiit klassiühingu poolt oli kostja poolt tegemata; oluline osa konstruktsioonist oli värvimata ning konstruktsiooni parema ja vasaku sektsiooni otsmised teljed olid külge monteerimata. Hageja märgib, et vastavalt sõlmitud töövõtulepingule kohustus kostja tegema ise omal jõul katsetused ja võis seda teha koostöös OÜ-ga M (lepingu p 9.1). Hagejale on arusaamatu, miks kostja seda tegema ei asunud, vaid esitas talle kalkulatsiooni selle kohta, millise hinna eest OÜ M katsetuse läbi viiks. Kuivõrd hagejal olid lepingulised kohustused tõstekonstruktsiooni peatellija ees ja ta leidis ennast sundolukorras, siis nõustus ta võtma vastu puudustega asja ning katsetused ise läbi viima oma kulul. Sel põhjusel muudeti ka lepinguliste kohustuste määra. Hageja on seisukohal, et lepingu lisa järgi endale võetud kohustus teostada ise katsetused ei tähenda seda, et hageja ja kostja leppisid kokku selles, et kostja kohustuste hulka ei kuulu katsetuste tegemine. Pooltevahelises kokkuleppes vaid fikseeriti asjaolu – kuna hinnas ei olnud võimalik kokkulepet saavutada ja kostja oma kohustuste täitmisest keeldus, siis korraldas hageja ise katsetuste teostamise, sh kontrollis, et need teostatakse tähtaegselt. Seoses poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu muutmisega 19. jaanuaril 2009.a on hagejal tekkinud lisakulud kogusummas 703 153 krooni, sh kulud NISOÜ poolt teostatud tõstetraaversi vastupidavuskatsetusele summas 646 025,93 krooni, kulud monteerimistöödeks vajaliku padrunite komplekti ostule 6555 krooni, OÜ-le M jooniste ja nõutava dokumentatsiooni vormistamise eest tagantjärele tasutud 11 328 krooni, kulud klassifikatsiooniühingu (BVEOÜ) teenustele (testimise juures viibimine ja heakskiitmine) 11 003,74 krooni, kulud transporditeenust osutanud AS A ooteajale tulenevalt viivitusest 17 440,40 krooni ning hageja enda poolt teostatud töödele (monteerimistööd ja asjaajamine), mida töövõtulepingu järgi oleks pidanud tegema kostja (mahus 36 tundi) 10 800 krooni. Nimetatud summast (703 153 kr) peab hageja põhjendatuks maha arvata esialgselt kokku lepitud eeldatava katsetuste maksumuse 11 000 eurot (172 112,60 Eesti krooni) ning 60% värvimise maksumusest, s.o 31 006,86 krooni. Kokku kuulub maha arvamisele seega 203 119,46 krooni. Kahjusumma kokku moodustab hageja arvestuste kohaselt järelikult 500 015,61 krooni. Hageja leiab, et on õigustatud arvama eelnimetatud summa maha kostjale makstavast tasust. Samas kostja lepingu rikkumist ning kahju põhjustamist ei tunnista. Samuti leiab hageja, et ei ole kohustatud hüvitama kostjale viimase poolt OÜ-le M teenuste eest tasutud 11 328 krooni, kuna hageja on selle OÜ-le M ise tasunud. Hageja on tasunud kostjale töövõtulepingu alusel kokku 1 574 974,50 krooni. Kostjaga sõlmitud lepingu alusel oli tõstekonstruktsiooni kokkulepitud maksumus koos käibemaksuga kokku 2 008 684,42 krooni, sh tõstetraaversi valmistamine 1784893,72 krooni (s.o 2,75 EUR*41 482 kg*15,6466); katsetused 172 112,6 krooni (11 000 eurot*15,6466) ning värvimise maksumus 51 678, 10 krooni (nagu arvel näidatud). Hageja hinnangul on kostja õigustamatult lisanud ülalnimetatud lepingulisele maksumusele (ühepoolselt) käibemaksu – pooled on kokku leppinud lepingu eseme lõplikus maksumuses. Hageja leiab, et tal on ülaltoodu alusel ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 lg-le 1 tuginedes õigus nõuda lepingule mittevastava asja saamise tõttu kokkulepitud hinna alandamist 500 015,61 krooni võrra. Seega peaks hageja kostjale tasuma tõstekonstruktsiooni eest 1 508 668,81 krooni. Hageja on seega juba faktiliselt tasunud 66 305,69 krooni enam. Nimetatud summat hageja siiski tagasi ei nõua ja vähendab oma 4(15)
2-09-6382 nõuet selles ulatuses. Hageja nõuab lepingu eseme hinna alandamist 433 709,92 krooni võrra ning leiab, et ta ei pea täiendavalt kostjale tasuma viimase poolt arvetel märgitud summasid. Hageja on viidanud hagiavalduses ka VÕS § 128 lg-le 4 ning leiab, et alternatiivselt on tema nõude puhul võimalik tugineda ka sellele sättele ning käsitleda nõutavat summat saamata jäänud tuluna, kuna selle summa võrra vähenes hageja tõstekonstruktsiooni müügist saadav tulu. Tegelikkuses oli saamata jäänud summa ligikaudu 500 000 krooni, kuid nagu märgitud, ei nõua hageja juba maksud summade tagastamist.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista. Töövõtulepingu punktis 2.1 märgitud tõstekonstruktsiooni valmistamise maksumus (2,75 EUR/ 1 kg eest) ei sisaldanud endas käibemaksu ning oli orienteeruv ehk ei olnud kokkulepitud, et selline summa kilogrammi eest jääb. Lepingu sõlmimisel oli hageja kostja väitel teadlik, et summa on käibemaksuta. Lepingu punkt 2.2 sätestab, et lõplik hind määratakse pärast metallkonstruktsiooni kontrollkaalumist ja katsetuse programmi kooskõlastamist BVklassiühingu esindajaga. Konstruktsiooni lõplik kaal on 41 482 kg, mis kujundas konstruktsiooni valmistamise hinnaks 1 784 825,20 kr (s.o 43,026 kr (=2,75 EUR)*41 482 kg). Sellele summale lisandub käibemaks 18%, s.o 321 268,51 krooni, kokku kujuneb hinnaks 2 106 093,71 krooni. Selline hind kajastub ka hagejale esitatud arve-saatelehes nr 5, mille hageja esindaja on vastu võtnud ning allkirjastanud.
23.detsembril 2008.a esitas kostja hagejale arve-saatelehe nr 149, mis sisaldas 30% ettemaksu kogusummast. Selle arve kohaselt moodustus ettemaksusumma 30% kogusummast 41 860,50 eurot (s.o 35475 EUR + käibemaks 6385, 50 EUR) Selle summa on hageja 29. detsembril 2008.a kahes osas tasunud. Eesti kroonidesse ümberarvutatuna moodustab 41 860,50 eurot 654 698,22 krooni. 654 698,22 krooni moodustab konstruktsiooni koguhinnast 2 106 093,71 krooni 31%. Ka see kinnitab, et konstruktsiooni valmistamise summa 1 784 825,20 krooni ei sisalda käibemaksu. Kuna kostja on käibemaksukohuslane ei saa hageja ühepoolselt mitte arvestada käibemaksu. Hageja on ülalviidatud arve-saatelehe nr 149 vastuväideteta tasunud. Ülaltoodu põhjal tuleb järeldada, et hageja on kostjale konstruktsiooni valmistamise eest käesoleva ajani veel võlgu 531 119, 21 krooni. Konstruktsiooni valmistamise tähtaega on kosta arvates poolte kokkuleppel muudetud. Vastavalt töövõtulepingu punktile 3.1 tuli lepingujärgsed tööd teostada (sh tõstekonstruktsiooni valmistamine, katsetamine ja hageja esindajale ning samuti klassifitseerimisühingule BV esitamine) ajavahemikus 23.12.2008-18.01.2009. Kostja valmistas tõstekonstruktsiooni kokkulepitud tähtajaks. 8. jaanuaril 2009.a saatis hageja kostjale kirja, milles palus kinnitada tellimuse täitmist 18. jaanuariks 2009.a. Seda kinnitust vajas hageja kostja väidete kohaselt aga seoses tõstekonstruktsiooni transpordi tellimisega. Hagejal ei saanud tekkida kahtlust konstruktsiooni tähtaegses valmimises. Tegelikult oli hagejal juba 13. jaanuariks 2009.a teada, et vastupidavuskatsetusi 18. jaanuaril 2009.a läbi viia ei saa ning seetõttu olid toote katsetused edasi lükatud 22. jaanuarile 2009.a. Katsetusi ei saanud läbi viia, kuna ei suudetud hankida vajalikke abivahendid. Kõnealuse konstruktsiooni näol on selle kaalu ning kandevõime osas tegemist ainulaadse konstruktsiooniga, mida Eestis kunagi varem polnud valmistatud. Seega oli katsetamiseks sobiva koha leidmine ning ettevalmistus väga raske. 13. jaanuaril 2009.a palus hageja kinnitada lepingu täitmist täies ulatuses 21. jaanuariks 2009.a. Seega muutsid pooled konstruktsiooni valmimise tähtaega. 21. jaanuariks 2009.a oli konstruktsioon valmis, mida tõendab üleandmise-vastuvõtu vaheakt (nr 2101-9a). 5(15)
2-09-6382 Kostja tegeles sel ajal konstruktsiooni värvimise lisatööga (värvis kollase värviga), mis ei olnud tema lepinguliseks kohustuseks. Kuivõrd hageja hiljemalt 13. jaanuaril 2009.a teadis, et konstruktsiooni ei saa 18. jaanuaril 2009.a katsetada, oli tal piisavalt aega ette teatamiseks transpordifirmale AS A, et vältida kulude tekkimist seoses veoki ooteajaga, mille eest hageja pidi täiendavalt maksma 17440,40 krooni. Samuti ei nähtu hagiavaldusele lisatud arvest, millest seisneb vaidlusalune seisuaeg – kas tegemist on seisuajaga, mil transport ootas konstruktsiooni katsetamise lõppu, või mingi muu seisuaeg. Seonduvalt konstruktsiooni värvimise kohustuse väidetava rikkumisega märgib kostja järgmist. Töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt pidi kostja konstruktsiooni puhastama ning katma selle kruntvärviga. Värvimise eest pidi hageja eraldi tasuma kostja poolt esitatud arve alusel. Kostja väidab, et värvis konstruktsiooni kruntvärviga (punane värv) lepingu kohaselt. Lõppkihi värvimisel (kollase värviga) sai 20. jaanuaril 2009.a värv otsa ning värvimata jäi ca 6 m2 konstruktsiooni parema külje osast ehk värvitud oli 98% konstruktsioonist. Uus värv õnnestus hankida 21. jaanuari 2009.a hommikul ning kostja kavatses värvitöö lõppuni teha, kuid hageja soovis kõik tööd ise teostada. Kostja andis hagejale kaasa kollast värvi, et hageja saaks värvida lõplikult konstruktsiooni üle enne või peale konstruktsiooni katsetamist nii nagu hageja soovis. Seega ei rikkunud kostja selles osas töövõtulepingut. Kostja esitas hagejale värvimise eest arve-saatelehe nr 7 summas 159 862 krooni. Arve on käesoleva hetkeni tasumata. Kostja pole kunagi keeldunud katsetuste läbiviimisest, kohustuse muutmise initsiatiiv tuli hageja poolt. Lepingus kokkulepitud katsetuse hind 11 000 eurot oli orienteeruv ning poolte kokkuleppel 20. jaanuaril 2009.a sõlmitud lisaga võttis hageja endale kohustuse viia läbi katsetused omal kulul ja oma jõuga. Samuti kohustus hageja korraldama konstruktsiooni kokkupanemise. Seetõttu on põhjendamatud hageja väited lepingu rikkumise kohta. Lepingu muudatused toimusid poolte kokkuleppel ning hageja oleks maksnud konstruktsiooni katsetamise eest olenemata sellest, kas ta oleks konstruktsiooni katsetamise ise läbiviinud või mitte. Samuti ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et lepingu lisa järgi endale võetud kohustus teostada ise katsetused ei tähenda seda, et kostja ja hageja leppisid kokku selles, et kostja kohustuste hulka ei kuulu katsetuse tegemine. Seejuures olid kostja töötajad katsetamisel juures ning aitasid konstruktsiooni monteerida. Kuigi kostja ei ole lepingut rikkunud, ei oleks praeguselt juhul täidetud ka VÕS § 112 lgst 1 tulenevad eeldused hinna alandamiseks. Nimelt peaks kohustuse rikkumine VÕS § 112 lg 1 kohaldumise puhul seisnema ebakvaliteetses täitmises. Hageja põhjendab samas oma nõuet täitmise viivitamisega. Täitmisega hilinemine ei saa VÕS § 112 lg-st 1 tulenevalt olla hinna alandamise põhjuseks. Teine hinna alandamise väidetav põhjus seisneb konstruktsiooni kvaliteedi puuduses – parem pool jäi värvimata. Kostja on arvamusel, et antud puudus ei saa olla samuti hinna alandamise põhjuseks, kuna tegemist on värvimise puudusega, mitte konstruktsiooni kvaliteedi puudusega. Värvimine oli eraldi töö ning konstruktsiooni valmistamise hind ei sisaldanud värvimist, vaid kuulus eraldi tasustamisele. Seega oleks hagejal õigus alandada hinda just värvimise arvelt, mitte konstruktsiooni valmistamise maksumusest. Samas ei või tellija VÕS §-st 648 tulenevalt vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut viia töö lepingutingimustega vastavusse. Samuti ei ole hageja järginud VÕS § 112 lg-s 2 sätestatud hinna alandamise korda. Hageja ei ole arvestanud hinna alandamise summat 433 709,92 krooni vastavalt 6(15)
2-09-6382 VÕS § 112 lg-le 1 (s.t alandatud hind = väärtus koos puudusega * kokkulepitud müügihind : väärtus ilma puuduseta) Hageja hinnangul võib ta alternatiivselt tugineda VÕS § 128 lg-le 4 (saamata jäänud tulu). Hageja ei ole samas põhjendanud, millist tulu täpsemalt ta ei ole saanud seoses kostja poolt konstruktsiooni parema poole värvimata jätmisega. Samas on kostjale teada, et konstruktsioon tarniti peatellijale värvitult ning peatellijal ei olnud töö osas pretensioone. Seega pole hageja kandnud mingit kahju seoses kõnesoleva puudusega. Samuti ei saa saamata jäänud tuluna arvestada konstruktsiooni katsetuse kulusid, kuna nad oleksid tekkinud hagejal niikuinii ning lepingu järgi katsetuste läbiviimine omal kulul oli hageja kohustuseks. Sama võib väita ka monteerimistööde padruni komplektide maksumuse ning 36 tunni monteerimistööde kohta, kuna monteerimistööd olid hageja kohustuseks ning ta pidi tegema seda enda kulul. Klassifikatsiooniühingu teenuste maksmise kulud pidi samuti lepingu kohaselt kandma hageja. AS A veokite ooteaeg on põhjendamatu kulu ning ei ole arusaadav, kuidas see on seotud viivitamisega. Veokid tulid 21. jaanuaril 2009.a konstruktsioonidele järgi ning need viidi katsetamise kohta. Kostja hinnangul ei ole veokite ooteaeg kuidagi põhjustatud tema kohutuse väidetavast rikkumisest. Ainuke lisakulu (kahju) võis hagejal tekkida seoses konstruktsiooni parema osa värvimisega (värvimise töö eest). Konstruktsiooni üleandmisel väitis hageja, et värvib oma tööjõuga konstruktsiooni lõpuni. Hagejal ei ole tekkinud kahju saamata tulu näol.
KOSTJA VASTUHAGI SISU
4.Kostja OÜ HM on 31. jaanuaril 2010.a esitanud hageja vastu vastuhagi, milles palub Osaühingult PD kostja kasuks välja mõista 692 011 krooni (põhinõue) ning viivise 692 011 krooni (põhinõude ulatuses).
5.Vastuhagi kohaselt kohustus kostja poolte vahel 23. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingu järgselt valmistama hagejale tõstekonstruktsiooni ning hageja kohustus maksma selle eest tasu. Lepingu punkti 2 kohaselt oli konstruktsiooni valmistamise eelnevalt kokkulepitud maksumuseks 2,75 EUR/kg (hinnale lisandub käibemaks) ning hinnale lisandus värvimise, pingitöö ja kinnitamise maksumus. 19. jaanuaril 2009.a allkirjastatud lepingu lisa kohaselt kannab konstruktsiooni katsetamise kulud (11 000 eurot) tellija. Vastavalt lepingu 4. punktile kohustus hageja tasuma töö eest kolmes osas. Esimene 30% kuulus tasumisele ettemaksuna, teine osamakse 30% tuli tasuda kostja arvelduskontole kolme päeva jooksul pärast konstruktsiooni valmimist ning ülejäänud 40% kohustus tellija tasuma kolme päeva jooksul pärast konstruktsiooni katsetamise läbiviimist. Lepingu punkti 7.2 kohaselt loeti töö tegemise lõpuks töö üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamise päeva. 22. jaanuaril 2009.a allkirjastati poolte vahel üleandmise-vastuvõtmise akt (nr 2201-9b), millest nähtuvalt oli konstruktsiooni edukalt katsetud.
6.Lisaks andis hageja kostjale 21. jaanuaril 2009.a garantiikirja, millega kohustus tasuma tõstekonstruktsiooni valmistamise eest vastavalt töövõtulepingus sätestatud graafikule ning summadele, välja arvatud katsetamise maksumus vastavalt lepingu lisale, mis oli sõlmitud 19. jaanuaril 2009.a. Tööde maksumus kogusummas on 2265956,56 krooni.
7.23. jaanuaril 2009.a esitas kostja konstruktsiooni valmistamise eest hagejale arvesaatelehe nr 6 summas 931 144,37 krooni ning arve saatelehe nr 7 summas 159 862,86 krooni, mõlemad maksetähtpäevaga 26. jaanuar 2009.a. Hageja on jätnud arve-saatelehe nr 6 tasumata 532 149 krooni ulatuses ning arve-saatelehe nr 7 täies ulatuses (159 862,86 kr). Sellega on hageja rikkunud lepingu punktist 4.1 tulenevaid kohustusi. 7(15)
2-09-6382
8.Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmist kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Töövõtulepingu punkti 4.3 kohaselt kohustub tellija tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,5% tasumata arve summast päevas. 30. aprilli 2010.a seisuga moodustab hageja viivisevõlg kostja arvestuste kohaselt 1 588 162 krooni. Kostja palub välja mõista viivise summa, mis võrdub põhinõude summaga, st 692 011 krooni. Kostja märgib, et VÕS § 635 tulenevalt ei sõltu töövõtja õigus nõuda tasu sellest, kas töö tegemisel rikuti lepingutähtaega või mitte. Käesoleval juhul vaatas hageja konstruktsiooni üle, pretensiooni kvaliteedi suhtes kostjale ei esitanud, võttis tööd aktidega vastu, samuti andis hageja kostjale garantiikirja välja, mille kohaselt kohustub töötasu maksma vastavalt töövõtulepingule, ning võttis konstruktsiooni kasutusele. Seega tunnistas hageja, et konstruktsioon on valmis ning et hagejal tekkis maksmise kohustus kostja ees. Kasutusele võtmisega tuleb lugeda tööd vastuvõetuks ning hageja on kohustatud kostjale tehtud tööde eest tasuma.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
9.Vastuväidetes vastuhagile tugineb hageja põhihagis esitatud seisukohtadele. Hageja leiab, et kostjal puudub õigus lisada lepingulisele tõstekonstruktsiooni maksumusele käibemaksu (hageja on esitanud hagis oma arvutuskäigu) ning hageja on arveid väiksemas ulatuses tasudes seda silmas pidanud, seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata esmajoones arvetele lisatud käibemaksusumma ulatuses, mis moodustab 345 658,23 krooni. Samuti on kostja töövõtulepingu mittekohase täitmisega tekitanud hagejale lisakulusid ning hageja arvab, et selles ulatuses on tal õigus jätta kostjale tasumata ning nõuda hinna alandamist nende lisakulude ulatuses – hinna alandamise summa hagejapoolse lepinguhinna käsitluse kohaselt oleks 433 709,92 krooni. Samuti on hageja esitanud vastuväiteid kostja nõuete menetlemisele ühes menetluses koos põhihagiga, kuna see võib viia hageja nõude ebaõige lahendamiseni.
MENETLUSE KÄIK
10.16. juunil 2010.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle EA’i (teine nimekuju JA). 23. augusti 2010.a määruse alusel on kohus kohustanud tunnistajat DB kohtu küsimustele kirjalikult vastama (vt toimik, II kd, lk 12-15).
11.11. oktoobril 2010.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja esindajad palusid rahuldada vastuhagi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et põhihagi tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. Hageja ja kostja vahel on 23. detsembril 2008.a sõlmitud hagis nimetatud töövõtuleping, milles kostja kohustus valmistama tõstekonstruktsiooni vastupidavusega 350 tonni koos konstruktsiooni katsetamisega. Algse kokkuleppe kohaselt pidi kostja tööd lõpetama ja 8(15)
2-09-6382 hagejale üle andma hiljemalt 18. jaanuariks 2009.a. 19. jaanuaril 2009.a sõlmisid pooled töövõtulepingu lisa, milles lepiti kokku, et tõstekonstruktsiooni vastupidavuskatsetused viib läbi hageja ning korraldab selleks vajaliku tõstekonstruktsiooni kokkupanemise, samuti lepiti kokku, et katsetuste läbiviimise eest ei pea hageja kostjale tasuma ning katsetuste läbiviimise hind (11 000 eurot) arvatakse töövõtulepingu hinnast maha. Samuti puudub vaidlus selles, et tõstekonstruktsioon anti hagejale tegelikult üle 22. jaanuaril 2009.a.
14.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kostja on oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud (jätnud kohustused osaliselt täitmata ja täitnud kohustusi viivitusega). Juhul kui kostja on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis on pooltel erimeelsus ka küsimustes, milliseid õiguskaitsevahendeid saab hageja kasutada ning kas hagejal on tekkinud väidetava lepingurikkumise tõttu kahju. Samuti vaidlevad pooled selle üle, milline on hageja töövõtulepingust tulenevate rahaliste kohustuste maht ning millises ulatuses saab lugeda kohustused täidetuks.
15.Alljärgnevalt käsitleb kohus esmalt põhihagis esitatud nõuet (I) ning otsustab seejärel vastuhagis esitatud nõuete põhjendatuse üle (II). Viimaks määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse (III). I
16.Hageja nõude sõnastusest tulenevalt palutakse põhihagis sisuliselt tuvastada, kas hagejal on õigus töövõtulepingust tulenevat hinda (st tasu töö eest) 433 709,92 krooni ulatuses alandada (kuna kostja on väidetavalt oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud). Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 otsustab kohus asja lahendamisel, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Vaatamata hageja nõude viidatud sõnastusele, tuleb kohtu hinnangul praegusel juhul hageja poolt esitatud asjaoludel tuvastada hoopis see, kas hagejal on tekkinud kostja võimaliku lepingurikkumise tõttu hüvitamisele kuuluv kahju (VÕS § 115 lg 1) ning kas hageja saab selle kahjunõude tasaarvestada (VÕS § 197 lg 1) kostja töövõtulepingust tuleneva tasunõudega. Vaidlusaluse suhte taolist võimaliku õigusliku kvalifitseerimist on kohus pooltele menetlus käigus ka korduvalt selgitanud (vt toimik, I kd, lk 155 ja 170). VÕS § 112 lg-s 1 sätestatud hinna alandamise õiguse tekkimise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole hageja käesolevas menetluses välja toonud. Kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhet kohase täitmise väärtusesse ei ole hageja hagiavalduses üldse käsitlenud. Samuti peaks kohustuse rikkumine hinna alandamise õiguskaitsevahendi kohaldumise eeldusena seisnema ebakvaliteetses täitmises, nagu on oma vastuväidetes märkinud ka kostja. Samas on hageja (põhjendamatult) leidnud, et tal on õigus alandada hinda muu hulgas kohustuse täitmisega väidetava viivitamise eest.
17.VÕS § 115 lg 1 võimaldab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega saab kahju kuuluda hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju. Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Nõude rahuldamine sõltub muu hulgas sellest, kas esineb kostja vastutus VÕS § 103 mõttes.
18.Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), 9(15)
2-09-6382 teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt 23. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingule (vt toimik, I kd, lk 14-17, tõlge lk 119-122) pidi kostja valmistama tõstekonstruktsiooni (kandevõimega 350 t) ning läbi viima selle katsetamise vastavalt klassifitseerimisühingu BV protseduurile. Tõstekonstruktsiooni valmistamise, katsetamise ja tellija (hageja) esindajale ning samuti klassifitseerimisühingule BV esitamise tähtaeg oli töövõtulepingu punkti 3.1 järgi 23.12.2008-18.01.2009. 19. jaanuaril 2009.a sõlmitud lepingu lisaga (vt toimik, I kd, lk 31, tõlge lk 123) on pooled kohtu hinnangul kokkuleppeliselt muutnud 23. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid töövõtja (st kostja) kohustusi (lisaga on muudetud ka hageja kohustusi). Lisaga on kostja vabastatud tõstekonstruktsiooni katsetuste läbiviimise kohustusest. Seetõttu ei saa katsetuste teostamata jätmist kostjale õiguslikult ette heita. Kostja ei ole selles osas lepingut rikkunud ning hageja poolt esitatud nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud.
19.Hageja on käsitluse kohaselt võttis ta lepingu lisaga küll kohustuse teostada katsetused ise, kuid see ei tähenda, et katsetused kostja kohustuste hulka ei kuuluks. Kõnesolevas lisas üksnes fikseeriti asjaolu, et kuna katsetuste hinnas ei olnud võimalik kokkulepet saavutada ja kostja oma kohustuste täitmisest keeldus, siis korraldas hageja ise katsetuste teostamise, sh kontrollis, et need teostatakse tähtaegselt. Kohus hageja seisukohti ei jaga.
19.jaanuaril 2009.a allkirjastatud lepingu lisa ei ole VÕS § 29 lg-s 4 sätestatust lähtuvalt võimalik hageja poolt soovitud viisil sisustada. Kohus märgib siinkohal, et vastavalt VÕS § 639 lg-s 1 sätestatule võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Praegusel juhul nähtub poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu 2. punkti alapunktidest, et töö eelarve oli kostjale mittesiduv. Nii on lepingu punktis 2.1 juttu eelnevalt hinnatud maksumusest, sh katsetuste hinnast 11 000 eurot. Punkti 2.2 kohaselt määratakse lõplik hind pärast tõstekonstruktsiooni kontrollimist ja katsetuste programmi kooskõlastamist BV klassiühingu esindajaga. Hageja esindaja 16. jaanuari 2009.a kirjast (vt toimik, I kd, lk 29, tõlge lk 28) nähtuvalt on tööde eelarvet mittesiduvana mõistnud ka hageja. Pooled ei vaidle iseenesest asjaolu üle, et katsetuste läbiviimine osutus algselt prognoositust (11 000 eurot) oluliselt kallimaks. Kostja alltöövõtja OÜ M nõudis katsetuste teostamise eest 845 410 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejat eelarve ületamisest ka mõistlikult teavitanud, saates 7. jaanuaril 2009.a hagejale katsetuste hinnapakkumise (vt toimik, I kd, lk 25-27, tõlge lk 22-24). Töövõtulepingu poolte õigused ja kohustused mittesiduva eelarve olulisel ületamisel on reguleeritud VÕS § 639 lg-tes 2 ja 3. Osundatud sätetest järelduvalt võinuks hageja kui tellija eelarve ületamise tõttu töövõtulepingu üles öelda ning sellisel juhul ei pidanuks ta maksma eelarvet ületavat tasu. Käesoleval juhul lepingut hageja poolt üles öeldud ei ole.
20.Hageja hinnangul on kostja töövõtulepingut rikkunud ka sellega, et andis tõstekonstruktsiooni 18. jaanuari 2009.a asemel hagejale üle 22. jaanuaril 2009.a, seega viivitas kohustuse täitmisega. Kohus leiab, et kostja on küll viivitanud tööde üleandmisega, kuid mitte hageja poolt väidetud ulatuses. Samuti ei ole tuvastamist leidnud see, et viivitusest konstruktsiooni üleandmisel oleks hagejal tekkinud kahju. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
21.Asja materjalide hulgas olevast üleandmise-vastuvõtmise aktist 2201-9a nähtuvalt anti tõstekonstruktsioon (st töövõtulepingu alusel teostatud töö) hagejale tõepoolest üle 22. jaanuaril 2009.a (vt toimik, I kd, lk 37, tõlge lk 36). Seda on kinnitanud oma ütlustes ka tunnistaja DB(vt toimik, II kd, lk 24-25, tõlge lk 31 pöördel). 21. jaanuaril 2009.a vormistatud akti (vt toimik, I kd, lk 35, tõlge lk 34) ei saa kohtu hinnangul lugeda tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiks. Selles aktis on pigem fikseeritud, millised tööd olid kõnealuse kuupäeva seisuga veel teostamata. Samas ei saa nõustuda hageja väitega, et 10(15)
2-09-6382 vaidlusalune tõstekonstruktsioon tuli hagejale üle anda 18. jaanuariks 2009.a. 23. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingus on pooled küll kokku leppinud tööde teostamise tähtajas 23.12.2008-18.01.2009. Samas toetavad asjas esitatud tõendid kostja väidet tähtaja pikendamise kohta kuni 21. jaanuarini 2009.a. Nii on hageja direktor AP13. jaanuaril 2009.a kostjale saadetud kirjas palunud kinnitada töövõtulepingu täitmist täies ulatuses 21. jaanuariks 2009.a (vt toimik, I kd, lk 21, tõlge lk 20). Ka 15. jaanuaril 2009.a saadetud e-kirjas on AP märkinud, et tõstekonstruktsiooni valmimise tähtaeg on kooskõlastatud 21. jaanuarile 2009.a (vt toimik, I kd, lk 107, tõlge lk 106). Töövõtulepingu punktist 9.3 tulenevalt võis lepingus muudatusi ja täiendusi teha ainult kirjalikus vormis ning mõlema poole volitatud esindajate poolt allkirjastatult. Arvestades AP’i ülalosundatud avaldusi, ei saa hageja tööde teostamise tähtaega puudutavalt siiski töövõtulepingu punktile 9.3 tugineda. Selle välistab VÕS § 13 lg-s 3 sätestatu, millest tuleneb, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus lisab, et 19. jaanuaril 2009.a sõlmitud töövõtulepingu lisas tööde teostamise tähtaja muutmise osas tõepoolest kokku lepitud ei ole. Samas ei välista see tähtaja muutmist suuliste kokkulepete alusel, mis olid sõlmitud enne 19. jaanuari 2009.a. Arvestades ülaltoodut, tuleb asuda seisukohale, et kostja viivitas tõstekonstruktsiooni üleandmisega ühe päeva, andes töö 21. jaanuari asemel üle
22.jaanuaril 2009.a.
22.Sõltumata sellest, kas tööde teostamise tähtaega poolte kokkuleppel muudeti või mitte, ei ole kohtu arvates tuvastamist leidnud põhjuslik seos kostja lepingurikkumise (täitmisega viivitamine) ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Nagu kohus on eelpool märkinud, kuulub kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Hageja väidete kohaselt on tal kostja viivituse tõttu tekkinud täiendavad kulud transporditeenust osutanud AS A veokite ooteajale summas 17 440,40 krooni. Nende kulude kandmise võib hageja esitatud dokumentide põhjal (vt toimik, I kd, lk 53 ja 54) lugeda tõendatuks. Samas ei ole kohus veendunud, et kostja poolt kohustuste õigeaegse täitmise korral (st tõstekonstruktsiooni üleandmisel 22. jaanuaril 2009.a) ei oleks vaidlusaluseid kulutusi hagejal tekkinud. Olemasolevate tõendite põhjal võisid need kulutused olla tingitud ka sellest, et vastupidavuskatsetuste läbiviimine ei olnud kostja käitumisest sõltumata enne
22.jaanuari 2009.a võimalik. Nii viibis katsetuste läbiviimine tunnistaja JA’i ütluste kohaselt muu hulgas selleks vajalike raskuste puudumise tõttu (vt toimik, I kd, lk 197).
23.Tõendatuks tuleb lugeda hageja väidet, et osa tõstekonstruktsioonist oli värvimata. Seda kinnitab eeskätt ülalmärgitud 22. jaanuari 2009.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 22019a (vt toimik, I kd, lk 37, tõlge lk 36). Samuti nähtub see tunnistajate JA ja DB ütlustest (vt toimik, I kd, lk 197; II kd, lk 24, tõlge lk 31) ning asja materjalide hulgas olevatelt fotodelt. Seega ei vastanud tõstekonstruktsioon selles osas lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes. Samas puuduvad asjas tõendid, et hagejal oleks seoses käsitletava lepingurikkumisega tekkinud kahju. DB’i ütlustest ilmneb, et konstruktsiooni värviti hiljem transpordi käigus (teel Tallinnast Barcelonasse) laeva pardal (vt toimik, II kd, lk 26, tõlge lk 32). Seega ei tegelenud konstruktsiooni täiendava värvimisega ilmselt hageja töötajad. Kohus lisab, et tõendamist ei ole leidnud kostja väited, mille kohaselt hageja keeldus kostja pakkumisest rikkumine heastada (VÕS § 107 lg 1) ning konstruktsiooni värvimine ise lõpuni viia. Asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei saa nõustuda kostja käsitlusega, et konstruktsiooni lõplik värvimine ei kuulunud kostja töövõtulepingust tulenevate kohustuste hulka. Selle väite vastu räägib asjaolu, et töövõtulepingu alusel 21. ja 22. jaanuari 2009.a allkirjastatud aktides (vt toimik, I kd, lk 35 ja 37) on värvimistöid puudutavad puudused välja toodud. Ka kostja poolt kohtumenetluses esitatud muudest 11(15)
2-09-6382 väidetest võib järeldada, et ta pidi sooritama kõik värvimistööd. Töövõtulepingu punkti 2.1 järgi pidi kostja tõepoolest katma konstruktsiooni ainul ühe kihi kruntvärviga. Samas võib ülalosundatud aktidest järeldada, et pooled on selles osas algseid kokkuleppeid lepingu täitmise käigus muutnud (sarnaselt tööde üleandmist kuupäeva muutmisele).
24.Hageja väidete kohaselt ei vastanud tööd lepingutingimustele ka selle tõttu, et konstruktsiooni parema ja vasaku sektsiooni otsmised teljed olid külge monteerimata. See hageja väide on kohtu hinnangul tõendamata. Võrreldes 21. ja 22. jaanuari 2009.a aktides sisalduvaid märkusi (vt toimik, I kd, lk 35 ja 37), võib järeldada, et see puudus oli 22. jaanuariks 2009.a kostja poolt kõrvaldatud. Samuti ei ole hageja tõendanud väiteid kostja lepingurikkumise tõttu saamata jäänud tulu kohta.
25.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hageja poolt esitatud nõude rahuldamata. II
26.Vastuhagis esitatud põhinõue 692 011 krooni saamiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
27.Kostja väidete kohaselt on hageja rikkunud enda töövõtulepingu punktist 4.1 tulenevaid kohustusi, jättes tasumata 23. jaanuaril 2009.a tõstekonstruktsiooni valmistamise eest esitatud arve-saatelehe nr 6 (vt toimik, I kd, lk 66) 532 149 krooni ulatuses ning arvesaatelehe nr 7 (vt toimik, I kd, lk 67) summas 159 862,86 krooni täies ulatuses. Kostja on eelnimetatud arve-saatelehtede esitamisel lähtunud alljärgnevast arvestusest. Tõstekonstruktsiooni lõplikuks kaaluks kujunes 41 482 kg, mis kujundas konstruktsiooni valmistamise hinnaks 1 784 825,20 krooni (s.o 43,026 kr (=2,75 EUR)*41 482 kg). Kostja on lisanud sellele summale käibemaksu 18%, s.o 321 268,51 krooni. Seega on tõstekonstruktsiooni valmistamise hind kokku 2106093,71 krooni. Viimatinimetatud summast oli hageja oli eelnevalt tasunud konstruktsiooni valmistamise eest (ettemaksetena) 1 174 949,34 krooni. Nimetatu nähtub muu hulgas arve-saatelehest nr 6. Arve-saatelehes nr 6 on kostja esitanud nõude tasuda tõstekonstruktsiooni valmistamise eest veel 931 144,37 krooni (s.o 2 106 093,71 kr – 1 174 949,34 kr). Arve-saatelehel nr 6 kajastatud summa on 532 149 krooni ulatuses hageja poolt käesoleva ajani tasumata. Arve-saatelehe nr 7 esitas kostja hagejale tõstekonstruktsiooni värvimise eest.
28.Kohus käsitleb esmalt vaidlusküsimust hageja töövõtulepingust tulenevate rahaliste kohustuste suurusest. Puudub vaidlus selles, et kostja poolt valmistatud tõstekonstruktsiooni lõplikuks kaaluks kujunes 41 482 kg ning et vastavalt töövõtulepingus märgitule tuli hagejal tasuda kostjale iga kilogrammi eest 2,75 eurot. Pooled vaidlevad, kas töövõtulepingu hinnakokkulepped sisaldavad endas käibemaksu (18%). Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele käesoleval juhul vastata eitavalt. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 3, millest tuleneb, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, peab lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendama nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt nt: Riigikohtu 11. mai 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4409, p 11). Vaidlusaluse hinnakokkuleppe osas ei ole käesoleval juhul võimalik töövõtulepingu (2. punkti) tõlgendamine VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, mistõttu tuleb 12(15)
2-09-6382 lähtuda VÕS § 29 lg-s 4 sätestatust. Lepingu VÕS § 29 lg 4 kohane tõlgendamine tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 4-6 märgitud asjaoludega (vt nt: Riigikohtu 18. juuni 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 12).
29.Vaidlusaluse töövõtulepingu on mõlemad pooled sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Kostja ettevõtjana on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse § 3 lg 1 mõttes ning seega kohustatud enda käibelt käibemaksu tasuma. Hagejal puudus mõistlik põhjus eeldada vastupidist. Teistsugusele seisukohale tuleks asuda juhul, kui hageja oleks sõlminud töövõtulepingu tarbijana (vastavalt tarbijakaitseseaduse § 8 lg-tele 1 ja 11 on tarbijale teenuse ostmisel teatavaks tehtud müügihind tarbija tasutav lõpphind). Lisaks võib tunnistaja JA’i ütlustest järeldada, et töövõtulepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimiste käigus oli poolte vahel juttu käibemaksuta ühikuhinnast 2,75 eurot kilogrammi eest (vt toimik, I kd, lk 196 ja 197). Seega on kostja kohtu hinnangul põhjendatult lisanud töövõtulepingus märgitud hinnale käibemaksu, millest johtuvalt kujuneb konstruktsiooni hinnaks 2106093,71 krooni. Kostja poolt välja toodud asjaolu, et hageja on 29. detsembril 2008.a tasunud kostja poolt esitatud arve-saatelehe nr 149 (vt toimik, I kd, lk 103), ei saa pidada hageja nõustumiseks käibemaksu lisamisega töövõtulepingus märgitud hinnale, kuna töö lõplik hind ei olnud selleks ajaks veel teada. Samas ei ole kohtule teada hageja poolt viidatud Eesti käibemaksu kohaldamise üldine praktika, et kui pooled ei ole eraldi lepingusse märkinud, et käibemaks ei sisaldu hinnas, siis tuleb eeldada, et käibemaks on hinna sisse arvatud.
30.Arve-saatelehes nr 7 on kostja esitanud kohtu hinnangul osaliselt põhjendamatuid nõudeid. Vastavalt töövõtulepingu punktile 2.1 ning 19. jaanuaril 2009.a sõlmitud lepingu lisale sai kostja nõuda (täiendavat) tasu ainult tõstekonstruktsiooni värvimise eest. Nimetatud tasu moodustab arve-saatelehe nr 7 kohaselt 51 678,10 krooni (sh käibemaks 18 %). Samas on kostja kõnesoleva arvega nõudnud tasu ka pingitöö ja kinnitusdetailide eest. Asja materjalide põhjal ei saa taolisi tasunõudeid pidada põhjendatuteks. Samuti ei saa hagejat lugeda kohustatuks tasuma kostjale OÜ M teenuste eest 11 328 (sh käibemaks 1728 kr). Nimetatud kulud seonduvad eeldatavalt tõstekonstruktsiooni katsetamisega ning BV poolt nõutava vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega. Samas vabastas hageja 19. jaanuaril 2009.a sõlmitud töövõtulepingu lisaga kostja katsetuste läbiviimise kohustusest. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt on hageja ise tasunud OÜ-le M 11 328 krooni (vt toimik, I kd, lk 49 ja 50).
31.Poolte esitatud asjaolude põhjal on kostja tasunõue muutunud ka sissenõutavaks. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi neljandast lõikest tuleneb, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Vastavalt 23. detsembril 2008.a sõlmitud töövõtulepingu punktile 4.1 kohustus hageja tasuma kostjale töö eest kolmes osas. Esimene 30% kuulus tasumisele ettemaksuna. Nimetatud ettemaksu on kostja vaidlustamata asjaolude kohaselt tasunud. Teine osamakse 30% tuli tasuda kostja arvelduskontole kolme päeva jooksul pärast konstruktsiooni valmimist ning ülejäänud 40% kohustus tellija tasuma kolme päeva jooksul pärast konstruktsiooni katsetamise läbiviimist ja kõigi vajalike ning klassiühingu BV poolt heakskiidetud dokumentide esitamist. Tulenevalt töövõtulepingu punktist 7.2 tuleb tööde lõpetamise kuupäevaks lugeda poolte esindajate poolt tõstekonstruktsiooni üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise kuupäeva. Sisuliselt on pooled töövõtulepingu punktis 7.2 seega kokku leppinud, et teise ja kolmanda osamakse suhtes muutub kostja tasunõue sissenõutavaks 13(15)
2-09-6382 pärast tööde vastuvõtmist tellija (st hageja) poolt. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja kostja poolt teostatud töö (valmistatud tõstekonstruktsiooni) vastu võtnud 22. jaanuaril 2009.a. Samuti on töö vastuvõtmine tõendatud 22. jaanuaril 2009.a allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktidega nr 2201-9a ja 2201-9b (vt toimik, I kd, lk 37 ja 39, tõlked lk 36 ja 38). Töö vastuvõtmise korral tuleb vastavalt VÕS § 76 lg-le 4 eeldada, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik. Vastupidist peaks vajadusel tõendama tellija. Asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal saab järeldada, et muid puudusi peale aktis nr 2201-9a nimetatud värvimist puudutavate vaegtööde üle antud tõstekonstruktsioonil ei esinenud. Ülalviidatud aktist nr 2201-9b nähtuvalt läbis konstruktsioon ka vastupidavuskatsetused edukalt.
32.Võttes aluseks eeltoodu, asub kohus seisukohale, et arve-saatelehel nr 6 kajastuv nõue on
26.jaanuaril 2009.a sissenõutavaks muutnud – hageja on kohustatud seni tasumata 532 149 krooni kostjale tasuma. Arve-saatelehel nr 7 kajastuv nõue on alates 26. jaanuarist 2009.a sissenõutav 51 678,10 krooni ulatuses. Hageja ei ole tõendanud nimetatud kohustuste täitmist, kohustused ei ole kohtu hinnangul tasaarvestusega lõppenud ning hinna alandamiseks puudub õiguslik alus (vt ka otsuse põhjenduste p-d 16-24). Hagile lisatud internetipanga väljatükis kajastatud 400 000 krooni (vt toimik, I kd, lk 62) ei ole kostja vastuväidete kohaselt tegelikult üle kantud (vt toimik I kd, lk 156). Kuivõrd hageja poolt väidetavalt 27. jaanuaril 2009.a tasutud summa 400 000 krooni ei kattu ka makse selgituses nimetatud arvel (arve-saatelehel) nr 7 märgitud summaga, ei ole hageja poolt esitatud tõend kohtu arvates usaldusväärne. Muid tõeneid kõnesoleva 400 000 krooni tasumise kohta asja materjalide hulgas ei ole. Seega rahuldab kohus vastuhagis esitatud põhinõude 583 827,10 krooni (s.o 532 149 kr + 51 678,10 kr) ulatuses.
33.Vastuhagis esitatud viivisenõue (692 011 kr) tuleb rahuldada täielikult. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu punkti 4.3 kohaselt kohustub tellija tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,5% tasumata arve summast päevas. Käesoleva otsuse hetkeks on hageja olnud põhinõude esemeks oleva rahalise kohustuse täitmisega viivituses 660 päeva (s.o 26.01.2009-16.11.2010). Viivise summa põhinõudelt 583 827,10 krooni nimetatud ajavahemiku eest moodustaks 1926629,43 krooni. Viivise vähendamist ei ole hageja menetluses taotlenud. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 lähtub kohus asja lahendamisel kostja (vastuhagis esitatud) nõudest ning mõistab viivise välja 692 011 krooni ulatuses.
34.Seonduvalt poolte väidetega lisab kohus, et 21. jaanuaril 2009.a hageja poolt kostjale esitatud garantiikiri (vt toimik, I kd, lk 33, tõlge lk 32) ei oma käesolevas asjas iseseisvat õiguslikku tähtsust. Lähtudes kostja esindaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetest, kinnitas hageja mainitud garantiikirjaga üksnes varasemalt võetud kohustusi (vt toimik, I kd, lk 155). Seega on olemuselt tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei välista hageja õigust esitada kohtumenetluses töövõtulepingu täitmisele tuginevaid vastuväiteid. Samuti ei ole garantiikirjas märgitud ühtegi konkreetset hageja poolt tasumisele kuulunud summat. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel iseseisvat tähtsust hageja kohustused peatellija ees, ega see, kas peatellija on hagejale tõstekonstruktsiooni eest tasunud või mitte. Hageja ja kostja omavahelised õigused ja kohustused tulenevad 23. detsembril 2009.a sõlmitud töövõtulepingust ja selle lisadest. III
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud 14(15)
2-09-6382 keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jätab põhihagi rahuldamata ning rahuldab vastuhagi (arvestades ka esitatud viivisenõuet) ligikaudu 92% ulatuses, jätab kohus põhihagiga seonduvad menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 hageja kanda ning vastuhagiga seonduvad menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes 92% ulatuses hageja kanda ning 8% ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.