lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-16001/12

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-16001/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1377
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2010, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

15. november 2010 Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-10-16001

Hagi ese

XXX korteriühistu hagi Marek Kerna vastu võla nõudes

Hagi hind

14429.60 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: XXX korteriühistu, reg nr 80248524, asuk XXX, 51005 Tartu hageja esindaja: juhatuse liige Margus Aunap, postiaadress XXX , 51005 Tartu, e-post: [email protected] hageja nõustaja: Agu Rillo, postiaadress: Tartu Korteriühistute Liit, Gildi 3, 51007 Tartu, e-post: [email protected] kostja: Marek Kerna, kostja esindaja: vandeadvokaat Indrek Västrik, OÜ Advokaadibüroo Valdma ja Partnerid, Majaka 26, Tallinn 11412, e-post:[email protected]

Menetlus

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON ,

1.Jätta rahuldamata XXX korteriühistu hagi Marek Kerna vastu nõude rahuldamise tõttu kostja poolt.
2.Selgitada hagejale, et tal tuleb perioodi juuni-juuli-august 2010 võlgnevuse osas esitada kostja vastu iseseisev hagi ja tasuda riigilõiv.
3.Jätta tasutud riigilõivust pool kostja Marek Kerna kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Välja mõista Marek Kerna ́lt riigilõivuna 1500 (üks tuhat viissada) krooni XXX korteriühistu kasuks. Jätta rahuldamata XXX korteriühistu taotlus menetluskuluna nõustaja tasu 1500 krooni väljamõistmiseks.
5.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD ja POOLTE SEISUKOHAD Pooltel ei ole vaidlust, et kostja on korteriühistu XXX korteriühistu liige ja talle kuulub kaasomandina korteriomand XXX. Korteriühistus on neli liiget. Hagi on esitatud 6. Aprillil 2010 ja hageja palub välja mõista kostjalt hageja poolt temale osutatud teenuste eest ja majandamiskuludena 14429.60 krooni ja viivisena 223.37 krooni seisuga 24. Märts 2010, viivised on arvestatud seisuga 22. Märts 2010.
24.mail 2010 esitas hageja kohtukulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista kohtukuluna riigilõiv 3000 krooni ja tasu nõustajale hagi koostamise eest 1500 krooni. Samuti taotleb kostja TsMS § 175 lõike 2 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ning kohaldamata jätmist. Nimetatud piirang- mitte hüvitada nõustaja kulusidon ebaproportsionaalne piirang, piirang riivab PS § 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust, kuna kohtusse pöördumisel on vajalikud õigusteadmised ning piirangu jõus olemisel saaks hageja kohtusse pöördumisel kasutada ainult lepingulise esindaja (advokaadi) abi. Kostja esitas 8. Juunil 2010 vastuväited hagile. Kostja väidab, et nõue on talle ebaselge. Hagile lisatud raamatupidamisarvestuses ei ole kajastatud kõiki kostja poolt tehtud makseid. Hagi on tõendamata. Kostjale ei ole võimaldatud tutvuda haldus- ja remondikulude suurust kajastavate hageja dokumentidega, mistõttu tekkis kostjal kahtlus nende põhjendatuse osas. Kostja palub hagejal nimetada aeg, millal kostja saab nimetatud dokumentidega tutvuda.
27.juulil 2010 esitas hageja oma seisukoha kostja vastusele. Hageja nõue on 12081.96 krooni (lk 45). Kostjal on õigus tutvuada ühistu majandustegevusega samadel alustel teiste ühistu liikmetaga, pöördudes ühistu juhatuse või raamatupidaja poole. Kostja väited, et talle on keeldutud informatsiooni andmast on põhjendamatud. Kostja ise on avaldanud, et ta ei soovi osaleda ühistu üldkoosolekutel. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-

2/4

07-49901 on tuvastatud kostja kohustus tasuda makseid ühistu remondifondi ning majandamiskulude eest.

17.augustil 2010 andis kohus pooltele lõpliku tähtaja kõigi tõendite ja viivisearvestuse esitamiseks 10. Septembrini 2010. Hageja taotles telefoni teel tähtaja pikendamist kuni 30. Septembrini 2010 (lk 54).
24.septembril 2010 muutis hageja haginõuet. Kostja on menetluse ajal teostanud hagejale makseid, kuid kostjal on tekkinud ka uusi nõudeid hageja vastu. 16. Septembri 2010 seisuga on hageja nõue kostja vastu 3402.97 krooni, viivisvõlgnevus on 35.43 krooni (lk 57). Vastavalt raamatupidamisarvestusele (lk 100) koosneb see nõue üksnes juuni – august 2010 perioodi eest tasumata maksetest.
12.oktoobril 2010 teatas kostja kohtule, et tema on tasunud kostjale 16. Augustil 2010 täpselt sellise summa 12081.96 krooni, mis oli hageja nõue tema vastu 27. Juuli 2010 menetlusdokumendis. Kostjal oli eelnevalt õigus mitte tasuda nimetatud summat, mis koosnes ramondi- ja halduskulu võlgnevusest. Antud situatsioonis kohaldus Korteriomandiseaduse § 13 lg 3, mille kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama korteriomandi esme korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei nõustunud ning TSÜS § 32, mille kohaselt juriidilise isiku liikmed peava domavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Käesoleva hetkeni ei võimaldata kostjal dokumentidega tutvuda. Üldkoosoleku otsuse kehtivus ei võta kostjalt õigust tutvuda nõuete aluseks olevate dokumentidega. Seega ei ole alust nõuet rahuldada ja välja mõista kostjalt TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulusid- kostja täitis hageja nõude, kuigi ei olnud selleks kohustatud. 16. Septembri 2010 seisuga nõuab hageja kostjalt 3402.97 krooni tasumist- kostja leiab, et tegemist ei ole enam hagi muutmisega, vaid uue nõudega (TsMS § 376 lg 1) ning see ei ole käsitletav põhinõude suurendamisena TsMS § 376 mõttes, seega ei ole põhjendatud antud nõuet käesolevas menetluses käsitleda. Kostjal ei ole menetluskulusid. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Kostja on 27. juuli 2010 seisuga hagetava nõude 12081.96 krooni täitnud 16. augustil 2010. Pärast seda ei ole hageja hagist loobunud, vaid on esitanud kohtule 24. septembril 2010 uue nõude perioodi juuni-august 2010 eest 3402.97 krooni ja viivise nõudes. Täiendavat riigilõivu ei ole hageja tasunud. TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja on oma vastuväited esitanud, et tegemist on täiesti uue nõudega. Kohus nõustub kostjaga- hageja on muutnud nii hagi alust kui eset, tegemist ei ole nõude vähendamisega, mistõttu uue nõude menetlemine käesoleva asja raames ei ole võimalik. Kuna kostja on täitnud hagetava nõude, kuid hageja ei ole hagist loobunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus on teinud pooltele ettepaneku menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 3000 krooni. Samuti peab hageja oma menetluskuluks nõustaja tasu 1500 krooni. TsMS § 175 lõige 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele ei kuulu, mistõttu kohus jätab selles osas hageja taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et nimetatud säte ei ole vastuolus põhiseadusega, sest ei piira ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks. Kohtusse pöördumine on tagatud ka ilma nõustaja abi kasutamata.

3/4

TsMS § 217 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus osaleda kohtus isiklikult või esindaja kaudu. TsMS § 218 sätestab, kes võib olla lepinguliseks esindajaks kohtus. Lisaks advokaadile ja muule seadusega kindlaksmääratud õigusteadmistega isikule võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla ka näiteks füüsilise isiku üleneja või alaneja sugulane või abikaasa. Tagatud on riigi menetlusabi advokaadist esindaja kulude katmiseks. Nõustaja ei ole poole esindajaga võrdsustatud isik, ta võib menetluses esineda üksnes koos poolega, nõustaja ei saa iseseisvalt teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja ei ole seaduse mõtte kohaselt ka õigusteadmistega isik. Seega on hageja taotlus ka vastuoluline. Hageja möönab, et kohtusse pöördumine nõuab õigusteadmisi, kuid nõustajal ju neid teadmisi eelduslikult ei ole, sest vastasel juhul saaks ta menetluses osaleda poole esindajana. Seega on hageja menetluskuluks üksnes tasutud riigilõiv 3000 krooni. Kostja on avaldanud, et temal menetluskulusid ei ole. Kui hageja oleks hagist seoses selle rahuldamisega loobunud, oleks hageja saanud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleda kohtult poole tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja sellist taotlust kohtule ei esitanud vaid esitas hagi muutmise nimel all samas asjas kohtule uue hagi, muutes nii hagi alust kui hagi eset. Kohus leiab, et sellises olukorras on õiglane jagada tasutud riigilõiv poolte vahel võrdselt. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõivuna 1500 krooni hageja kasuks. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et temal ei tuleks üldse kohtukulusid kanda, sest hageja ei ole täitnud oma kohustust nõuet põhjendavate dokumentide esitamisel. Vaatamata oma sellistele vastuväidetele täitis kostja ikkagi hagetava kohustuse täielikult

16.augustil 2010, enne veel, kui kohus andis hagejale 17. augustil 2010 täiendava tähtaja tõendite esitamiseks (lk 54), seega oli nõue ikkagi kostjale selge. Korteriomandiseaduse § 13 asjas kohaldamisele ei kuulu, kuna korteriomanikud on moodustanud korteriühistu.

Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja