Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kostja tellis 18.06.2008 hagejalt 23 tulekindlat klaasi. Tellimuse hinnaks kujunes 238 939, 15 krooni. Kaup oli kostjale üle antud ja seega tellimus nõuetekohaselt täidetud 30.07.2008 ja 13.08.2008. Kauba peal oli tootjapoolne märgistus, kuidas seda ladustada. Kostja näol on tegemist klaaside turul üle 10 aasta tegutseva ettevõttega, kauba vastuvõtmisel ja ülevaatamisel ei olnud kostjal märkusi. Peale kauba kättesaamist tasus kostja esimese tellimuse eest vastavalt kokkuleppele, kinnitades sellega veelkordselt tellimuse vastavust kokkulepitud tingimustele. 18.08.2008 tellis kostja hagejalt veel 17 klaasi. Kaup oli kostjale üle antud ja seega ka teine tellimus nõuetekohaselt täidetud 13.10.2008. Kostjale väljastati 18.08.2008 tellimuse eest arve nr 1410 summas 162 597, 50 krooni. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele on arve tasumata. Kostja avaldas kohtuvälistel läbirääkimistel soovimatust arvet tasuda, viidates üldsõnaliselt, et väidetavalt olid kaubal defektid. Samas võttis kostja kirjalikult omaks, et ta on mõlemal juhtul kauba kätte saanud, kauba kättesaamisel ei olnud ühtegi nõuetele mittevastavust tuvastatud ja kauba ladustamisega tegelesid kostja töötajad. Faktide kogumist tuleneb, et hageja tarnis kostjale nõuetekohase kauba ning sellel võisid defektid tekkida kas ebaõigetest ladustamistingimustest kostja juures ja/või siis kostja töötajate tegevusest. Nimetatud asjaolud ei õigusta aga arve nr 1410 tasumata jätmist. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja rikkus pooltevahelist lepingut, viivitas lepingu täitmisega ning tarnis kostjale puudustega kauba, millest tulenevalt ei olnud kostjal omakorda võimalik nõuetekohaselt täita kolmandate isikute ees võetud kohustusi. Kostja tellis 18.06.2008 hagejalt 23 tulekindlat klaasi vastavalt spetsifikatsioonile. Hageja pidi klaasid tarnima Kosel asuvasse kostja tehasesse ajavahemikus 18.-21.07.2008, mis nähtub hageja poolt 04.07.2008 edastatud tellimuse kinnitusest. Tegelikult andis hageja klaasid üle kahes osas: esimese osa 30.07.2008 ja teise osa 13.08.2008. Seega ületas hageja oluliselt kokkulepitud tarnetähtaega. Kostja tellis hagelt klaasid, täitmaks AS Metus-Est tellimust klaaspakettide tarnimiseks AS-i Skanska EMV poolt ehitatava Meriton hotelli laienduse tarbeks, kus AS Metus-Est oli Skanska alltöövõtjaks. See asjaolu oli teada ka hagejale, kuivõrd sellest oli korduvalt juttu hageja, kostja ja AS Metus-Est vahelises kirjavahetuses seoses hageja tarnetähtaja ületamisega. Kostja võttis hageja poolt 30.07.2008 tarnitud klaasid vastu ning paigutas need kostjale kuuluvatesse laoruumidesse. Klaasid tarniti A-kujulisel püramiidalusel, kus klaasid olid vahekorke kasutades laotud üksteise peale ja väljastpoolt oli alus koos klaasidega pakitud mitmekordsesse pakkekilesse, mis ei olnud visuaalselt läbi nähtav. Klaasid toimetas kohale hageja tellitud transpordiettevõte ja laadis maha kostja tõstukijuht, kes kumbki ei ole pädevad ega ka, arvestades eeltoodud pakendi kirjeldust, võimelised hindama klaaside kvaliteeti transportimise ja mahalaadimise käigus. Kostja ei pidanud otstarbekaks 30.07.2008 tarnitud klaaside pakendi avamist enne kõigi klaaside kättesaamist. Hageja tarnitud klaasid moodustasid AS Metus-Est poolt kostjalt tellitud klaaspakettidest ühe poole, klaaspakettide teise poole pidi kostja lõikama endal olemasolevast materjalist. AS Metus-Est sooviks oli saada kõik tellitud klaastooted kätte üheaegselt. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik asuda 30.07.2008 tarnitud klaase oma tootmises koheselt kasutama ja ta ei pidanud mõistlikuks pakendi kohest avamist, kuivõrd klaaside kvaliteedi säilitamine on avamata pakendis tagatud paremini. Peale teise osa klaaside tarnimist 13.08.2008 avasid kostja töötajad korraga nii 30.07.2008 kui 13.08.2008 tarnitud klaaside pakendid. Visuaalsel ülevaatusel selgus, et hageja oli ekslikult tarninud ühe klaasi mõõtudega 516 x 2396 rohkem ja ühe klaasi mõõtudega 1001 x 1566 vähem, millest kostja töötaja T. T. teavitas koheselt hageja esindajat Margus Kivi 14.08.2008 e-kirjaga.

18.08.2008 alustas kostja hageja tarnitud klaaside paigutamist tootmisliinile, mille käigus ilmnes, et hageja tarnitud 23-st klaasist 17 olid defektsed (klaasidel olid õhumullid sees). Klaasidel esinenud puuduste kohta tegi kostja 18.08.2008 e-kirjaga hagejale vastavasisulise pöördumise, kirjeldades lühidalt puuduste olemust. Defektid tarnitud klaasidel olid tekkinud tootmise käigus enne klaaside hagejale üleandmist või klaaside mittenõuetekohase pakendamise tagajärjel. Õhumullid klaasis viitavad sellele, et klaasid olid saanud liigniiskust. Sama kinnitab hageja oma 18.08.2008 e-kirjas. Klaasid tarnitakse teibitud servadega, teibi eesmärgiks on kaitsta klaaside vahel olevat geeli niiskuse eest. Klaaside kahjustumine võis olla tingitud sellest, et teibid ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt ning niiskus tungis teipide alla. Samuti ei olnud kostjale tarnitud klaasid kaetud transpordialusel veekindla kilega, mis peaks olema niiskustkartvate kaupade transportimise puhul kohustuslik. Vastupidiselt hageja väidetule ei olnud klaasidel (ka 13.08.2008 tarnitud klaasidel) ega nende pakendil märgistust klaaside ladustamise tingimuste kohta. Samuti ei teavitanud hageja kostjat muul viisil, et tema poolt tarnitud klaasid vajaksid mingeid erilisi ladustamistingimusi, võrreldes teiste tarnijate poolt tarnitavate klaasidega. Samas paigutas kostja klaasid spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud laoruumidesse, kus nende kahjustumine liigniiskuse vms tõttu on välistatud. Kõik hageja poolt tarnitud klaasid ladustati samades tingimustes, kuid osadel klaasidel defekte ei esinenud. Peale puuduste avastamist teatas kostja 18.08.2008 e-kirjas, et hagejal tuleb uuesti saata 17 klaasi. Nimetatud nõuet tuleb käsitleda müügilepingu alusel müüdud puudustega asja asendamise nõudena, mitte aga uue tellimusena. Hageja esindaja M. Kivi saabus kostja ettevõttesse klaaside pakendi avamisele järgneval päeval, s.o 19.08.2008, tuvastas kohapeal tarnitud klaaside defektsuse ning korraldas omal kulul defektsete klaaside transportimise tagasi Soome Vabariiki. Defektsete klaaside asemel tarnis hageja kostjale uued klaasid 13.10.2008 (ületades taas kokkulepitud tarnetähtaega), millega kostja luges 18.06.2008 lepingust tulenevad hageja kohustused hilinenult täidetuks. Sellest tulenevalt tasus kostja 16.10.2008 hagejale lepingu järgi tasumisele kuuluva hinna 238 939, 15 krooni. Kuni puudustega klaaside asendamiseni hageja poolt oli kostjal VÕS § 111 lg 1 järgi õigus keelduda klaaside ostuhinna tasumisest. Eeltoodu alusel on kostja hagejaga 18.06.2008 sõlmitud müügilepingu nõuetekohaselt täitnud. 16.10.2008 arve nr 1410 edastas hageja kostjale alles 03.12.2008 kirjaga, märkides arve tasumise tähtajaks 30.12.2008, ka viivist on hageja arvestanud alates 01.01.2009. See viitab sellele, et ka hageja ise oli esialgu seisukohal, et 13.10.2008 teostatud tarne näol oli tegemist 18.06.2008 lepingu järgi tarnitud puudustega klaaside asendamisega. Kostja teavitas hagejat koheselt 08.12.2008 kirjaga, et ei nõustu arve tasumisega, kuna tegemist ei olnud kostja poolt uute klaaside tellimisega, vaid 18.06.2008 lepingu alusel tarnitud puudustega klaaside asendamisega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas 13.10.2008 teostatud tarne näol on tegemist iseseisva ostu-müügitehinguga ja kostja uue tellimuse täitmisega või tarnis hageja 13.10.2008 klaasid 30.07.2008 ja 13.08.2008 tarnitud puudustega klaaside asendamiseks. Müüja vastutuse eeldusena peab kostja tõendama, et klaasid olid kahjustatud juba nende kostjale üleandmisel või tekkis kahjustus hiljem hageja süül. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et õhumullid klaasides võivad tekkida tootmisprotsessi käigus tehnoloogia rikkumise tõttu või klaaside hoidmisel mittesobivas (liigniiskes) keskkonnas. Klaaside kahjustumise selliseid põhjusi kinnitab 19.01.2010 esitatud Rakla Finalnd OY tõend ja vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja. Klaaside niiskuse tõttu kahjustumise puhul ei pruugi kahjustused avalduda koheselt. Alust ei ole kahelda kostja väidetes, et klaase ladustati kuni

pakendite avamiseni 18.08.2008 kostja kinnises laoruumis ning ilmastik sellel ajal klaase mõjutama ei pääsenud. Tõepärane ja veenev on kostja selgitus, et laos oli kahjustuste vaatamiseks ja fotode tegemiseks vähe valgust ning seepärast klaasid tõsteti varikatuse alla hageja esindajale näitamise ajaks. Samuti puudus vajadus pärast defektide avastamist 18.08.2008 ja klaaside kasutuskõlbmatuse kindlakstegemist järgida nende hoidmise ettekirjutusi. Hageja seadusliku esindaja M. Kivi vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostjale tarnitud klaaspaketid olid äärtest teibitud, klaasidel oli kleebis hoidmisjuhendiga ning klaasid olid kiletatud. Hageja seadusliku esindaja väidetel on kogu pakend omakorda pakitud kilesse ning pakendikilel on samuti kleebised hoidmise juhenditega, kuid kostja juures hageja pakendikilel kleepse ei näinud, sest kile olid eemaldatud. Kostja väidetel pakendikilel mingeid selliseid kleebiseid ei olnud. Fotolt ei ole samuti näha, et nimetatud kleebis oleks klaaspaketil või pakendil. M. Kivi ütlustest järeldub, et klaasile kleebitud juhendit tõenäoliselt läbi kilepakendi näha ei ole. Õige on hageja viide, et kostja kui klaasitootmise turul pikaajalist kogemust omav ettevõtja pidi olema teadlik klaaside hoiutingimustest. Kostja ei ole klaaside hoiutingimuste rikkumist omaks võtnud, vaid on väitnud, et klaase ladustati pakitult hoones asuvas (s.o seinte ja katusega) laoruumis, mistõttu ei oma tähtsust, kas hoiujuhendiga kleebised pakendil olid või mitte. Kostja ei ole klaaside puudustele viidates tuginenud sellele, et klaasid olid purunenud, vaid et klaasides olid õhumullid (mulliribad). Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta hageja väited, et klaasid võisid saada kahjustatud kostja töötajate poolt klaaside tõstukiga ladustamise/ümberpaigutamise käigus. Hageja tarnis klaasid kostjale 30.07.2008 ja 13.08.2008, kostja avas pakendid 18.08.2008. Seega hageja väidete õigsuse korral pidid klaasid riknema kostja valduses olnud vastavalt 18 ja 5 päeva jooksul. Ei ole tõenäoline, et nii lühikese ajaga kahjustuksid nõuetekohaselt toodetud ja pakitud klaasid ebaõigete hoiutingimuste tõttu. Klaasid olid pakendatud ja igal juhul kaitstud otsese päikese ja vee eest (hageja väidetel ladustati neid varikatuse all). Seejuures oli tarnitud 23 klaasist defektiga 17 klaasi, seega 6-le klaasile väidetavad ebaõiged hoiutingimused mõju ei avaldanud. Klaasid transporditi Soomest Eestisse meretranspordiga, kuid kostja väidetel ei olnud klaasid transpordialusel kaetud veekindla kilega. Hageja ei ole kostja sellisele väitele vastu vaielnud. Hageja on klaasid ära viinud Soome, väidetava ekspertiisi tegemise juurde kostjat ei kutsutud, seega ei ole kostjal võimalik täiendavalt tõendada klaaside kahjustumise põhjust ja aega. Samas ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et konkreetsete klaaside tootmistehnoloogilist protsessi ei rikutud ning seetõttu on välistatud klaaside kahjustumine hagejast tingitud põhjuste tõttu. Hageja vastavad väited on paljasõnalised. Väiteid kinnitavaks tõendiks ei saa lugeda klaaside tootja Rakla Finland OY tegevdirektori 2010.a jaanuaris koostatud kirjalikku selgitust, milles tõdetakse, et Rakla Finland OY toodab Pilkingtoni tulekindlaid klaase Pilkingtoni litsentsi alusel vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele; välisauditid, mille käigus tehakse kindlaks vastavus standarditele, toimuvad kaks korda aastas. Üksnes perioodiliselt toimuv üldaudit (seejuures auditi tulemuste ja Rakla Finland OY tootmise standarditele vastavuse kohta ei ole mingeid tõendeid) ei välista, et konkreetsete klaaside tootmisel esines tehnoloogiline rike. Rakla Finland OY viidatud selgitusest nähtub, et just Rakla Finalnd OY palus saata klaasid tagasi Helsingisse, sest klaase olevat võimalik kontrollida ainult seal. Rakla Finland OY kinnituse kohaselt 2008.a septembris tehtud kontroll näitas, et klaasid tarniti kostjale heas seisukorras. Seejuures ei ole põhjendatud, kuidas Rakla Finland OY-sse saabunud, väidetavalt tõsiselt kahjustatud ja kasutuskõlbmatute, klaaside põhjal jõuti järelduseni, et samad klaasid tarniti ja anti kostjale üle heas seisukorras. Väidetavalt 2008.a septembris teostatud kontrolli ja selle tulemuste dokumenteerimise kohta ühtegi tõendit ei ole. Eeltoodud asjaolude põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et klaasid riknesid kostja juures ebaõigete ladustamistingimuste tõttu. Hageja on klaaside äraviimisega ja kostja väidetava ekspertiisi juurde

kutsumata jätmisega teinud kostjale võimatuks tõendada, et klaaside kahjustused olid olemas juba kostjale üleandmise ajal või oli üleandmise ajal olemas kahjustuste tekkimise hagejast tingitud põhjus, kuigi kahjustused (õhumullid) võisid tekkida ja ilmneda pärast nende kostjale üleandmist. Seega tuleb klaasid lugeda kostjale üleantuks puudustega ning hageja kui müüja vastutuse eeldused VÕS § 218 lg 1 järgi on täidetud. Kostja selgitas, et tellitud klaasid olid mõeldud ühe ja sama ehitusobjekti jaoks klaaspakettide valmistamiseks, pakettide valmistamisel kostja pidi hageja tarnitud klaasidele lisama omalt poolt ühe poole (hageja tarnitud klaasid olid mõeldud paketi sisemiseks klaasiks). Materjali parema ärakasutamiseks ning vastavalt tellija soovile pakettide ehitusobjektile tarnimise võimaldamiseks kostja plaanis valmistada paketid ühe korraga. Seetõttu avati pakendid alles pärast hagejalt teise saadetise saabumist. Kostja selgitus on mõistlik. VÕS § 219 sätestatud asja viivitamata ülevaatamise kohustus iseenesest ei tähenda, et asi tuleb üle vaadata vahetult üleandmise ajal. Kostjal oli mõistlikult õigus eeldada, et klaasid on hageja poolt pakendatud nõuetekohaselt ning nende pakendis hoidmine tagab klaaside säilimise üleandmisel olnud seisukorras. Klaasid olid ladustatud üksteise peale püramiidalusele (A-alus). Selliselt pakendatud klaaside ülevaatamine tähendab eraldi pakendatud klaaside lahtipakkimist ja aluselt äratõstmist. Lisaks järeldub hageja seadusliku esindaja väidetest, et turvaklaaside puhul tuleb eriti hoolikalt järgida hoiutingimusi ning seega juhul, kui klaasid oleks üle vaadatud koheselt tarnimise päeval, tulnuks need ladustamiseks uuesti pakkida. Majanduslikult ebaotstarbekas on sellist pakkimist-lahtipakkimist teha mitu korda. Seejuures oli osaliselt asja ülevaatamise edasilükkumine põhjustatud hagejast, kes klaaside tarnega viivitas ning tõi klaasid kohale kahe eraldi tarnega. Kostja on käitunud heauskselt, on viivitamata (s.t esimesel mõistlikul võimalusel) kauba üle vaadanud ning koheselt hagejat teavitanud avastatud puudustest. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on kostja poolt kasutatud kuni 18 päevane tähtaeg VÕS § 220 lg 3 mõttes kauba puudustest hagejale teatamiseks mõistlik aeg. T. T. e-kirjast M. Kivile nähtub, et kostja teatas 18.08.2008, et tellimusest 17 klaasi olid praagid. Kirjeldus, et kõigil klaasidel on õhumullid sees, osadel lausa pikad silmatorkavad mullide ribad, on piisavalt täpne puuduse kirjeldus. Ka klaaside tootmisega mitte kursis oleva isiku jaoks on puuduse olemus selles kirjeldusest arusaadav. Eeltoodu alusel ei ole kostja kaotanud õigust asja lepingutingimustele mittevastavusele toetuda. Hageja käitumine probleemi ilmnemise ajal ja järel ei ole kooskõlas kohtumenetluses esitatud nõudega. 18.08.2008 kostja e-kirjast, kus selgesõnaliselt viidatakse praakklaasidele ja nende asendamise vajadusele, ei oleks hageja heas usus käitudes saanud tuletada uut tellimust. Asjaoludest nähtuvalt hageja aktsepteeris kostja pretensiooni, viis kahjustustega klaasid kostja juurest ära ning tarnis asemele uued klaasid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjat teavitati, et praakklaasid viidi ära ekspertiisiks. Väidetav ekspertiis on dokumenteerimata ning kostjale selle tulemustest ei teatatud. Asjaoludest nähtuvalt hageja aktsepteeris ka 30.07.2008 ja 13.08.2008 tarnitud klaaside eest esitatud arve tasumist alles pärast 16.10.2008 uute klaaside tarnet. Ka kohtumenetluses on hageja esitanud väidetava ekspertiisi tõestamiseks alles pärast hagi esitamist 2010.a jaanuaris koostatud kirja. Kirja koostaja on vaidlusaluste klaaside tootjana huvitatud kohtumenetluse lahendamisest hageja kasuks. Kirjast ei selgu, milliseid uurimistoiminguid läbi viidi, kirjas esitatud järeldusteni jõudmine ei ole jälgitav. Eeltoodu alusel ei ole Rakla Finland OY 19.01.2010 selgitus käsitatav ekspertiisi läbiviimist ja klaaside kahjustumise põhjusi tõendava usaldusväärse tõendina. 06.04.2009 hageja lepingulise esindaja poolt koostatud kohustuse täitmise nõudest selgub, et ka hagejal endal ei olnud tegelikult kindlat arusaamist klaaside kahjustumise põhjuste kohta: hageja esindaja märgib, et suure tõenäosusega tekkisid väidetavad defektid klaasi ebaõigetest ladustamistingimustest võlgniku juures. Sellest võib järeldada, et 2009.a kevadel

kohustuse täitmise nõude koostamise ajaks ei olnud mingit ekspertiisi klaaside kahjustumise põhjuste kindlakstegemiseks tegelikult teostatud. Lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega rikkus müüja oluliselt müügilepingut ning kostja 18.08.2008 e-kirjaga esitatud nõude näol on tegemist VÕS § 222 lg 1 kohase asja asendamise nõudega. Tulenevalt VÕS § 222 lg-st 4 müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö- reisi- ja materjalikulud. Seega kostjal ei ole kohustust tasuda müüjale 18.08.2008 pretensiooni alusel tarnitud klaaside eest. Põhikohustuse puudumise tõttu on alusetu ka hageja viivisenõue. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus jättis alusetult kohaldamata VÕS § 76 lg 4 ning jagas seeläbi tõendamiskoormuse ebaõigesti ning rikkus oluliselt menetlusõiguse norme asjaolude tuvastamisel, tõenditele ning väidetele hinnangu andmisel. Maakohus eksis, kui luges, et klaasid olid kostjale puudustega üle antud. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 4 pidi kohus hageja soorituse nõuetekohasust eeldama. Nimetatud eelduse ümberlükkamiseks pidi tõendeid esitama kostja. Kostja ühtegi VÕS § 76 lg-st 4 tuleneva eelduse ümberlükkavat tõendit ei esitanud. Seda vaatamata asjaolule, et hageja on kogu menetluse vältel VÕS § 76 lg-le 4 tuginenud ning kohus andis kostjale tõendite esitamiseks täiendavalt aega. Kostja selgitused ei ole hagimenetluses tõendiks ning maakohus ei saanud võtta neid aluseks asjaolude tuvastamisel. Kuna kostja ei pidanud tõendite esitamist või nende kogumise taotlemist vajalikuks, pidi maakohus eeldama hageja soorituse vastavust lepingutingimustele ning kohustama kostjat klaase kinni maksma. Maakohtu vastupidine järeldus põhineb VÕS § 76 lg 4 alusetul kohaldamata jätmisel ning tõendamiskoormuse ebaõigel jaotamisel. Seadusliku otsuse tegemiseks pidi maakohus tuvastama, et klaasidel ei olnud puudusi kostjale üleandmise ajal. Maakohus lähtus puuduste tekkimise aja tuvastamisel oletusest, hindas tõendeid valikuliselt ning ei andnud hinnangut hageja keskset tähendust omavatele seisukohtadele. Jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes jõudis kohus järeldusele, justkui ei olnud aeg, mille jooksul kostja klaase hoidis, piisavalt pikk kahjustuste tekkimiseks. Õhumullid klaasidel näitavad, et klaas on saanud vett ning naatriumsilikaltsiit on hakanud reageerima. Naatriumsilikaltsiidi reageerimise aja kindlaks tegemine eeldab mitteõiguslikke eriteadmisi, mille kohta saab küsida eksperdilt arvamust. Kostja ei taotlenud tõendama kohustatud isikuna ekspertiisi korraldamist. Ka muid tõendeid ei ole esitatud. Maakohus lähtus otsuse põhjendamisel oletusest. Samuti ei analüüsinud maakohus hageja väidet, et kostja rikkus VÕS § 219 lg-st 1 tulenevat kauba ülevaatamise kohustust ning võttis sellega endale VÕS § 218 lg 1 esimeses lauses sätestatud eelduste tõendamise riski. Hageja vastutab müüjana üksnes nende kauba defektide eest, mis olid kaubal olemas selle üleandmise ajal kostjale. Defektide tuvastamiseks pidi kostja ostetud kauba viivitamata üle vaatama. Maakohus pidi järeldama, et kostja ei täitnud seadusest tulenevat kauba viivitamata ülevaatamise kohustust ning tekitas tõenduslikke raskusi ise enda käitumisega. Maakohus jättis alusetult tähelepanuta hageja seadusliku esindaja vande all antud selgituse, et juba peale klaaside üleandmist kostjale olid need katki kukutatud. Maakohus pidi tuvastama, et kostja võttis klaasid pretensioonideta vastu ning kukutas seejärel osa neist katki. Maakohtu järeldus, klaasidel olid puudused juba enne üleandmist, ei tulene kohtule esitatud tõenditest. Vaagides klaaside ladustamise nõuetekohasust, hindas maakohus tõendeid valikuliselt. Maakohus ei arvestanud hageja seadusliku esindaja vande all antud selgitust, et kleebised hoiustamisjuhistega

olid mitte ainult klaasidel, vaid ka pakendikilel. Kohus ei andnud ühtlasi hinnangut kostja tootmisjuhi e-kirjale, milles ta kinnitas, et tarnitud klaasidel olid serva teibid korras. Tõendite nõuetekohasel hindamisel pidi maakohus järeldama, et hageja andis kostjale üle lepingutingimustele vastavad klaasid. Maakohus hindas hageja käitumist probleemi ilmnemise ajal ja järel, arvestamata olulisi asjaolusid. Kohus jättis tähelepanuta hageja seadusliku esindaja vande all antud selgituse, et kostja ei vaielnud klaaside ekspertiisiks äraviimisele vastu. Lisaks ei põhjendanud maakohus, millistest konkreetsetest asjaoludest peaks nähtuma, et hageja aktsepteeris kostja pretensiooni. Kohus asetas alusetult rõhu sellele, et hageja viitas kirjavahetuses võimalikele (mitte aga tuvastatud) defektide tekkepõhjustele. Defektid tekkisid, kui kaup oli kostja valduses. Just kostjale on teada, kuidas kukutati klaasid katki ning hoiti mittenõuetekohastes tingimustes. Maakohus rikkus TsMS § 169 lg-t 2, pannes hagi rahuldamata jätmisel kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud hageja kanda. Kohus oleks pidanud jätma need kulud kostja kanda, sõltumata asja lahendamisest. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vaidlus puudub selles, et koheselt pärast hageja puudustest teavitamist viis hageja klaasid kostja juurest ära, hageja selgituse kohaselt viidi need ekspertiisi teostamiseks Soome. Kostja ei olnud sellest teadlik, mistõttu leidis kohus põhjendatult, et hageja ei ole kostja teavitamist tõendanud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjat ei ole väidetava ekspertiisi tegemise juurde kutsutud, ekspertiis on dokumenteerimata ning selle tulemustest ei ole kostjale teatatud. Sellega on hageja teinud kostjale võimatuks tõendada, et klaaside kahjustused olid olemas juba nende üleandmise ajal või et oli olemas nende tekkimise hagejast tingitud põhjus. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid menetluskulude jaotust tuleb muuta. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teeb selles osas uue otsuse. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmise kohta, siis ei pea ta vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja esitas nõude aluseks oleva tellimuse hagejale e-kirjaga, milles oli viidatud eelmise saadetise osalisele defektsusele ja seostatud tellitud kogust defektsete toodete hulgaga (tl 7). Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega VÕS § 76 lg 4 väärast kohaldamisest. Maakohus on vaaginud piisava põhjalikkusega tarnitud toodete üleandmisega ja kvaliteedi kontrollimisega seotud asjaolusid, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid motiive korrata. Asjas on tuvastatud, et hageja viis vaidlusalused klaasid ära ja tõi asemele sama koguse uusi, millest nähtuvalt võttis ta endale kohustuse teha kindlaks klaaside vastavus kvaliteedinõuetele. Kohtule ei ole esitatud usutavaid tõendeid selle kohta, et toodete kvaliteeti on erapooletu eksperdi poolt kontrollitud ja et tegemist ei ole tootmispraagiga (või tootmisest tingitud kvaliteedi hilisema halvenemisega).

Maakohus ei rikkunud menetlusnorme ega hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohtu otsus põhineb vaid oletustel. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kusjuures reeglina ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Praegusel juhul ongi maakohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning kooskõlas oma siseveendumusega langetanud otsuse. Seejuures ei jätnud kohus analüüsimata hageja väidet selle kohta, et kostja rikkus VÕS § 219 lg-st 1 tulenevat kauba ülevaatamise kohustust. Maakohus on ka selles osas põhjendanud, miks ta ei pea hageja vastavaid väiteid piisavaiks, tuvastamaks, et vastutus toodete kvaliteedi eest on kostjale üle läinud. Kohtul ei olnud alust eelistada hageja seadusliku esindaja seletust teistele tõenditele. Kuna hageja võttis praaktooted tagasi (väidetavalt viis kontrollimiseks Soomes asuvasse tehasesse), tuli temal tõendada, et tegemist ei ole tootmispraagiga (et tooted olid kvaliteetsed). Hageja seda ei teinud. Neil asjaoludel ei saanud kohus järeldada, et kostjale hangitud tooted olid kvaliteetsed. Menetluskulude jaotus Kolleegium nõustub apellandiga, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, et kostja suhtes tehtud tagaseljaotsusega kantud menetluskulud jäetakse TsMS § 169 lg 2 kohaselt kostja kanda. Pealegi nähtub asja materjalist, et kostja jättis tegemata tagaseljaotsuseni viinud menetlustoimingu, kuigi menetlusdokument oli tema seaduslikule esindajale kätte toimetatud nõuetekohaselt (mis nähtub ka ringkonnakohtu 13.10.2009 määruse põhjendustest). Arvestades TsMS § 169 lg-t 2 ning § 162 lg-st 2 tulenevat menetluskulude jaotuse põhimõtet, peab kolleegium õiglaseks jätta poolte kantud menetluskuludest 80% hageja ja 20% kostja kanada.

Ü. Jänes

E. Liiv

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.