Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
11. mai 2010 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
162 597,50 krooni Hageja: RBOÜ (registrikood XXX; asukoht XX), seaduslik esindaja juhatuse liige MK Hageja lepinguline esindaja: advokaat Denis Piskunov (AB Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: aktsiaselts K(registrikood XXX; XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige HZ Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando (Aare Raigi AB , Ahtri 10a, Tallinn 10151, epost: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
RBOÜ hagi aktsiaseltsi väljamõistmiseks
K
vastu
võlgnevuse
Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
16.märts 2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindajad M. K ja D. Piskunov, kostja esindajad H. Z ja M. K
RESOLUTSIOON
1.Jätta RBOÜ hagi aktsiaseltsi K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad täies ulatuses RBOÜ (11212705) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
13.05.2009 RBOÜ esitas Harju Maakohtule hagi K AS-ilt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 18. juunil 2008.a tellis kostja hagejalt 23 tulekindlat klaasi. Tellimuse hinnaks kujunes 238 939,15 krooni. Kaup oli kostjale üle antud ja seega tellimus nõuetekohaselt täidetud 30. juulil ja 13. augustil 2008.a. Kauba peal oli tootjapoolne märgistus, kuidas seda ladustada. Kostja näol on tegemist klaaside turul üle 10 aasta tegutseva ettevõttega, kauba vastuvõtmisel ja ülevaatamisel ei olnud kostjal ühtegi märkust. Peale kauba kättesaamist tasus kostja esimese tellimuse eest vastavalt kokkuleppele, kinnitades sellega veelkordselt tellimuse vastavust kokkulepitud tingimustele.
18.augusti 2008.a tellis kostja hagejalt 17 klaasi juurde. Kaup oli kostjale üle antud ja seega ka teine tellimus nõuetekohaselt täidetud 13. oktoobril 2008.a. Kostjale väljastati 18. augusti 2008.a tellimuse eest arve nr 1410 summas 162 597,50 krooni. Arve on siiani tasumata ja seda vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Kostja avaldas kohtuvälistel läbirääkimistel soovimatust arvet tasuda, viidates üldsõnaliselt, et väidetavalt olid kaubal defektid. Samas võttis kostja kirjalikult omaks, et a) ta on mõlematel juhtudel kauba kätte saanud, b) kauba kättesaamisel ei olnud ühtegi nõuetele mittevastavust tuvastatud ja c) kauba ladustamisega tegelesid kostja töötajad. Faktide kogumist tuleneb, et hageja tarnis kostjale nõuetekohase kauba ning sellel võisid defektid tekkida kas ebaõigetest ladustamistingimustest kostja juures ja/või siis kostja töötajate tegevusest. Nimetatud asjaolud ei õigusta aga hageja arve nr 1410 tasumata jätmist. Kostja ei ole võlgnevust hageja eest siiani likvideerinud ega näidanud üles ka soovi vabatahtlikult seda tegema asuda. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõla summas 162 597,50 krooni ning lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4 325 krooni ulatuses kindla summana ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, määras 0,02 % päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 30.11.2009 menetlusdokumendis märgib, et kostja vastus on põhjendamatu ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja rikkus kauba ülevaatamise kohustust. Kauba vastuvõtmisel 30.07.2008 ja 13.08.2008 ei esitanud kostja ühtegi pretensiooni. Müüja vastutab üksnes nende kauba defektide eest, mis olid kaubal olemas selle üleandmise ajal ostjale. Kui ostja võtab kauba pretensioonideta vastu, siis eeldatakse, et üleandmise momendil vastas kaup kokkulepitud tingimustele. Õhumullid klaasides ei ole nn varjatud puudused ja oleks olnud koheselt klaaside vastuvõtmisel avastatavad. Kostjale tarnitud kaup oli sertifitseeritud ning hinnatud kõrge kvaliteedi poolest. Hageja välistab õhumullide või muude defektide tekkimise kostjale tarnitud klaasides. Eksitav on kostja väide, nagu oleksid serva teibid paigaldatud mittenõuetekohaselt. Kostja 18.08.2008 e-kirjas kostja tootmisjuht kinnitab ühemõtteliselt kõnealuste teipide olemasolu klaasidel. Ei ole vaidlust, et tuletõkestusklaas on ainult sisetingimustes ladustamiseks. Kostja kui professionaalne ettevõtja, kes on hagejalt taolisi klaase ka varem tellinud, oli või pidi olema ladustamisele esitatavatest tingimustest teadlik. Hageja kinnitab, et kostjale tarnitud klaasidel oli vajalik märgistus (nii tekst kui illustratsioonid) olemas. Klaasid vastasid kostjale üleandmise ajal kõikidele nõuetele, vastupidist ei ole tõendatud. Klaasid riknesid kostja valduses olemise ajal ja asjaoludel, mille tekkimise eest vastutab kostja. Kostjal ei olnud õigust nõuda hagejalt kauba
asendamist. Hageja jääb seisukohale, et 18.08.2008 kostja tellis hagejalt uusi klaase ja kohustus nende eest ka maksma. Hageja ei esitanud 18.08.2008 tellimuse alusel arvet kostjale hilinemisega, 03.12.2008 saadeti parandatud arve, 2008.a. oktoobris juba oli 18.08.2008 tellimuse alusel arve saadetud, kuid selles esineva ebatäpsuse tõttu (sisaldas ühte liigset klaasi) kuulus arve parandamisele. Vastavatest asjaoludest oli kostja teadlik. 26.01.2010 hageja selgitas täiendavalt, et kostja ei saa tugineda väitele, justkui oleks ostuhinna tasumine välistatud põhjusel, et hageja on klaasid tagasi saanud. Kaup oli kostjale üleandmise ajal korras ja riknes peale valduse ja omandiõiguse kostjale üleminekut. Ehitusprojekti lõpuleviimiseks vajas kostja uut kaupa, mistõttu esitas 18.08.2008 uue tellimuse, mille hageja täitis. Hageja kaup on hinnatud eriti kõrge kvaliteedi poolest. Soovides välistada igasugused kahtlused kauba nõuete vastavuses kauba kostjale üleandmise ajal, võttis hageja defektseid klaase täiendava ekspertiisi teostamise eesmärgil. Tehniliselt oli võimatu tuvastada defektide põhjuseid kostja laos kohapeal kiire ülevaatega. Seetõttu oli klaaside ajutine hageja valdusesse võtmine optimaalseim lahendus. Hageja emaettevõtte poolt kehtestatud korra järgi teostab ekspertiisi emaettevõtte tehniline nõustaja Soomes. Klaasid võeti kostjalt ajutiselt ekspertiisi tarbeks ning saadeti Soome. Täiendav ekspertiis kinnitas, et kostjale tarniti kvaliteetne kaup, defektid on tekkinus kostjast tulenevatel asjaoludel. Hageja on valmis klaasid kostjale tagastama. Kostja peab hüvitama klaaside transpordikulu. Hageja rahalisest nõudest ei saa maha arvata kostja omandis olevate klaasise väärtust. Lisaks ekspertiisi tulemused näitavad, et klaasid muutusid kostja tegevuse tõttu väärtusetuks: õhumullid klaasides, klaasid on lõhutud. Seega ei saa mingil juhul vähendada hageja nõuet klaaside väärtuse arvelt.
KOSTJA VASTUS
20.07.2009 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja väidetel hageja rikkus pooltevahelist lepingut, viivitas selle täitmisega ning tarnis kostjal puudustega kaubad, millest tulenevalt ei olnud kostjal omakorda võimalik nõuetekohaselt täita kolmandate isikute ees võetud kohustusi. Kostja tunnistab, et tellis hagejalt 18.06.2008 23 tulekindlat klaasi vastavalt kostja 18.06.08 e-kirjas näidatud spetsifikatsioonile. Vastavalt pooltevahelisele lepingule pidi hageja tarnima klaasid Kosel asuvasse kostja tehasesse ajavahemikus 18. – 21.juuli 2008, mis nähtub hageja poolt 04.07.2008 kostjale edastatud tellimuse kinnitusest. Tegelikult andis hageja klaasid üle kahes osas – esimese osa 30.07.2008 ja teise osa 13.08.2008. Hageja on selle asjaolu hagiavalduses omaks võtnud. Seega ületas hageja oluliselt kokkulepitud tarnetähtaega ning hageja väide, et ta on kostja tellimuse nõuetekohaselt täitnud, on meelevaldne. Klaasid kostja tellis, täitmaks AS-i ME poolt esitatud tellimust klaaspakettide tarnimiseks AS-i EMV poolt ehitatava Meriton hotelli laienduse tarbeks, kus AS ME oli alltöövõtjaks. See asjaolu oli teada ka hagejale, kuivõrd sellest oli korduvalt juttu hageja, kostja ja AS ME vahelises kirjavahetuses seoses tarnetähtaja ületamisega hageja poolt. Kostja võttis hageja poolt 30.07.2008 tarnitud klaasid vastu ning paigutas need kostjale kuuluvatesse laoruumidesse. Klaasid tarnigi A-kujulisel püramiidalusel, kus klaasid olid vahekorke kasutades laotud üksteise peale ja väljastpoolt oli allus koos klaasidega pakitud mitmekordsesse pakkekilesse, mis ei olnud visuaalselt läbi nähtav. Klaasid toimetas kohale hageja poolt tellitud transpordiettevõte ja laadis maha kostja tõstukijuht, kes kumbki ei ole pädevad ega ka, arvestades eeltoodud pakendi kirjeldust, võimelised hindama klaaside kvaliteeti transportimise ja mahalaadimise käigus. Kostja ei pidanud otstarbekaks hageja poolt 30.07.2008 tarnitud klaaside pakendi avamist enne kõigi klaaside kättesaamist. Hageja tarnitud klaasid moodustasid AS-i ME poolt kostjalt tellitud klaaspakettidest ühe poole, klaaspakettide teise poole pidi kostja lõikama endal olemasolevast materjalist. Kui kostja oleks hakanud klaaspakette valmistama kahes osas (esimese osa hageja
poolt 30.07.2008 tarnitud klaasidest ja teise osa hiljem tarnitud klaasidest), oleks kostjal tekkinud klaasi kadu olnud oluliselt suurem. Teiseks soovis AS ME korraga kätte saada kõiki nende poolt kostjalt tellitud klaastooteid kindlal ja lühikesel ajavahemikul, vältimaks täiendavaid kulutusi seoses klaaside paigaldamisega erinevatel aegadel. Kuna eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal võimalik asuda hageja poolt 30.07.2008 tarnitud klaase oma tootmises koheselt kasutama, ei pidanud kostja mõistlikuks pakendi kohest avamist, kuivõrd klaaside kvaliteedi säilitamine on avamata pakendis tagatud paremini. Pärast teise osa klaaside tarnimist hageja poolt 13.08.2008 avasid kostja töötajad korraga nii 30.07.2008 kui 13.07.2008 tarnitud klaaside pakendid. Koheselt selgus visuaalsel ülevaatusel, et hageja oli ekslikult tarninud ühe klaasi mõõtudega 516 x 2396 rohkem ja ühe klaasi mõõtudega 1001 x 1566 vähem, millest kostja töötaja TT teavitas koheselt hageja esindajat MK 14.08.2008 e-kirjaga. 18.08.2008 alustas kostja hageja tarnitud klaaside paigutamist tootmisliinile, mille käigus ilmnes, et hageja poolt tarnitud 23-st klaasist 17 olid defektsed (klaasidel olid õhumullid sees). Klaasidel esinenud puuduste kohta tegi kostja koheselt 18.08.2008 e-kirjaga hagejale vastavasisulise pöördumise, kirjeldades lühidalt puuduste olemust. Kostja on veendunud, et defektid hageja poolt tarnitud klaasidel olid tekkinud juba nende tootmise käigus enne klaaside hagejale üleandmist või hageja poolt klaaside mittenõuetekohase pakendamise tagajärjel, mitte nende klaaside ladustamise käigus kostja poolt. Õhumullid klaasis viitavad sellele, et klaasid olid saanud liigniiskust. Sama kinnitab hageja oma 18.08.2008 e-kirjas. Defektide iseloomust tulenevalt on need kostja hinnangul tekkinud juba tootmise käigus, kuid ei ole välistatud, et defektid tekkisid hageja poolt klaaside mittenõuetekohase pakendamise tõttu. Kostja seletab, et klaasid tarnitakse teibitud servadega, teibi eesmärgiks on kaitsta klaaside vahelolevate geeli niiskuse eest. Klaaside kahjustumine võis olla tingitud sellest, et teibid ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt ning niiskus tungis teipide alla. Samuti ei olnud kostjale tarnitud klaasid kaetud transpordialusel veekindla kilega, mis peaks kostja arvates olema niiskustkartvate kaupade transportimise juures kohustuslik. Vastupidiselt hageja väidetule ei olnud klaasidel (sh hiljem 13.08.2008 tarnitud klaasidel) ega nende pakendil märgistust klaaside ladustamise tingimuste kohta. Samuti ei teavitanud hageja kostjat muul viisil, et tema poolt tarnitud klaasid vajaksid mingeid erilisi ladustamistingimusi, võrreldes teiste tarnijate poolt tarnitavate klaasidega. Samas on kostja veendunud, et ladustas klaasid selliselt, et nende kahjustumine ladustamise käigus oli välistatud – klaasid paigutati spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud laoruumidesse, kus nende kahjustumine liigniiskuse vms tõttu on välistatud. Kõik hageja poolt tarnitud klaasid ladustati samades tingimustes, kuid osadel klaasidel defekte ei esinenud. Seega kostja ei nõustu hageja väitega, justkui oleksid defektid klaasidel tekkinud ebaõigetest ladustamistingimustest kostja juures ja/või kostja töötajate tegevusest. Pärast puuduste avastamist teatas kostja 18.08.2008 e-kirjas, et hagejal tuleb uuesti saata 17 klaasi. Nimetatud nõuet tuleb käsitleda müügilepingu alusel müüdud puudustega asja asendamise nõudena, mitte aga uue tellimusena. Hageja esindaja MK saabus kostja ettevõttesse klaaside pakendi avamisele järgneval päeval, so 19.08.2008, tuvastas kohapeal tarnitud klaaside defektsuse ning korraldas omal kulul defektsete klaaside transportimise tagasi Soome Vabariiki. Hageja tegevus vastab VÕS § 222 lg –s 3 sätestatule. Defektsete klaaside asemel tarnis hageja kostjale uued klaasid 13.10.2008 (ületades taas kokkulepitud tarnetähtaega), millega kostja luges 18.06.2008 lepingust tulenevad hageja kohustused (hilinenult) täidetuks. Sellest tulenevalt tasus kostja 16.10.2008 hagejale ka eelnimetatud lepingu järgi tasumisele kuuluva hinna 238 939,15 krooni vastavalt hageja 12.08.2008 arvele nr 1381. Kostja märgib, et kuni puudustega klaaside asendamiseni hageja poolt oli kostjal VÕS § 111 lg 1 järgi õigus keelduda klaaside ostuhinna tasumisest. Eeltoodu alusel kostja leiab, et on hagejaga 18.06.2008 sõlmitud müügilepingu nõuetekohaselt täitnud ning hagejal ei saa olla kostja vastu sellest lepingust tulenevaid mistahes nõudeid.
Hageja ei väidagi, et kostjal on täitmata kohustusi 18.06.2008 lepingu alusel. Vastupidi, hageja kinnitab, et kostja on 18.06.2008 müügilepingu alusel esitatud arve nr 1382 täies ulatuses tasunud. Hageja nõue põhineb väitel, et kostjal on tasumata uue tellimuse eest väljastatud arve nr 1410 summas 162 597,50 krooni. Siinkohal kostja märgib, et arve nr 1410, mis on dateeritud 16.10.2008, edastati hageja poolt kostjale alles 03.12.2008 kirjaga, märkides arve tasumise tähtajaks 30.12.2008, ka viivist on hageja arvestanud alates 01.01.2009 (Seejuures hagist ei selgu, millisel seadusel või poolte kokkuleppel põhineb hageja väide, et kostja poolt 18.08.2008 tellitud klaaside ostuhinna tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 30 päeva möödumisel kauba kättesaamisest, mistõttu pidanuks kostja tasuma 18.08.2008 tellimuse alusel hagejale 162 597,50 krooni 13.11.2008). See viitab kostja arvates sellele, et ka hageja ise oli esialgu seisukohal, et tema poolt 13.10.2008 teostatud tarne näol oli tegemist 18.06.2008 lepingu järgi tarnitud puudustega klaaside asendamisega. Kotja teavitas hagejat koheselt 08.12.2008 kirjaga, et ei nõustu arve nr 1410 tasumisega, kuna tegemist ei olnud kostja poolt uute klaaside tellimisega, vaid 18.06.2008 lepingu alusel tarnitud puudustega klaaside asendamisega. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 10.02.2010 kostja märkis täiendavalt, et hageja on omaks võtnud, et on 30.07.2008 ja 13.08.2008 kostjale tarnitud defektsed klaasid ära viinud ja need on endiselt hageja (või klaaside tootja RFOY) valduses. Väited, hageja 26.01.2010 menetlusdokumendis, et klaasid viidi ära ekspertiisiks, on kostjale uudsed ja üllatuslikud. Hageja ei ole varem väitnud, et klaaside äraviimine toimus ekspertiisi eesmärgil, sellekohaseid viiteid ei ole poolte e-kirjavahetuses. Kostjale ei ole teatatud ekspertiisi teostamise ajast ega eksperdi isikust, samuti ei ole kostjale antud võimalust viibida ekspertiisi teostamise juures. Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid ekspertiisi läbiviimise ja selle tulemuste kohta. 19.01.2010 dateeritud RFOY selgitus ei ole usaldusväärne ja seda ei saa käsitada eriteadmistega isiku arvamusena TsMS § 272 lg 2 tähenduses. RFOY on ise klaaside tootja, selgituse allkirjastanud HS on samaaegselt hageja juhatuse liige. Selgituses puuduvad igasugused viited, kuidas ja milliste vahenditega väidetav ekspertiis läbi viidi, ekspertiisi läbiviimist ja tulemusi ei ole dokumenteeritud. Kostja on veendunud, et klaasidel veekahjustuste olemasolu ja nende tekkimise põhjuseid on võimeline kindlaks tegema iga selles valdkonnas tegutsev isik, mitte ainult RFOY, nagu väidab hageja. Defektsete klaaside omandiõigus ei ole hagejalt kostjale üle läinud, sest poolte vahel puudub vastav kokkulepe.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli ostu-müügilepingust tulenev võlasuhe. Hageja on kostjale tarninud 30.07.2008 ja 13.08.2008 kokku 23 klaasi ning 13.10.2008 17 klaasi. Pooled vaidlevad selle üle, kas 13.10.2008 teostatud tarne näol on tegemist iseseisva ostumüügitehinguga ja kostja uue tellimuse täitmisega või tarnis hageja 13.10.2008 klaasid 30.07.2008 ja 13.08.2008 tarnitud puudustega klaaside asendamiseks. Hageja on seisukohal, et kostjale üleandmise ajal olid klaasid defektideta, nende kahjustumine on toimunud kostja juures ja põhjustatud ebaõigetest hoiutingimustest või kostja töötajate poolt; sellest tulenevalt hagejal ei olnud kohustust klaase asendada ning tegemist on kahe eraldiseisva ostu-müügitehinguga: 30.07.2008 ja 13.08.2008 tarned olid tehtud kostja 18.06.2008 tellimuse täitmiseks ning 18.08.2008 kostja esitas uue tellimuse, mis täideti 13.10.2008. Kostja väidetel ei esitanud ta 18.08.2008 uut tellimust, vaid teatas hagejale, et tarnitud 23 klaasist 17 on defektsed ja tuleb asendada.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus oli olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tulenevalt VÕS § 218 lg - st 3 vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
4.Müüja vastutuse eeldusena peab kostja tõendama, et klaasid olid kahjustatud juba nende kostjale üleandmisel või tekkis kahjustus hiljem hageja süül. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et õhumullid klaasides võivad tekkida tootmisprotsessi käigus tehnoloogia rikkumise tõttu või klaaside hoidmisel mittesobivas (liigniiskes) keskkonnas. Klaaside kahjustumise selliseid põhjusi kinnitab hageja poolt 19.01.2010 esitatud RFOY tõend ja vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja. Klaaside niiskuse tõttu kahjustumise puhul ei pruugi kahjustused avalduda koheselt. Kostja on veendunud, et defektid hajea poolt tarnitud klaasidel olid tekkinud juba nende tootmise käigus enne klaaside hagejale üleandmist või hageja poolt klaaside mittenõuetekohasel pakendamise tagajärjel. Kostja selgituste kohaselt tarnitakse klaase teibitud servadega, et kaitsta klaaside vahel olevat geeli niiskuse eest. Kostja on seisukohal, et kui teibitud äärtega ja kilesse pakitud klaas sai veekahjustusi, siis peab olema viga teipides, mis lasevad niiskust läbi klaaspaketi sisse. Hageja väidab, et klaaside kahjustumise põhjustas kostja klaaside hoidmise tingimuste rikkumisega, sest kostja ladustas klaase välitingimustes varikatuse all. Selle väite on hageja seaduslik esindaja MK tuletanud sellest, et 19.08.2008 kostja seaduslikule esindajale näidati kahjustustega klaase ning kahjustatud klaase fotografeeriti varikatuse all. Üksnes kostja tehtud foto põhjal on hoidmistingimuste rikkumise tuletanud ka 19.01.2010 tõendi koostanud RFOY tegevdirektor HS, kes märgib, et klaase tuleb hoidmisel kaitsta ilmastikumõjude, otsese päikesevalguse ja vee eest, kuid et K AS-ilt saadud fotol on näha, et A-raami hoiustati välistingimustes ning seega ei käsitsetud ega hoiustatud klaasi nõuetekohaselt. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda kostja väidetes, et klaase ladustati kuni pakendite 18.08.2008 avamiseni kostja kinnises laoruumis ning ilmastik sellel ajal klaase mõjutama ei pääsenud. Tõepärane ja veenev on kostja selgitus, et laos oli kahjustuste vaatamiseks ja fotode tegemiseks vähe valgust ning seepärast klaasid tõsteti varikatuse alla hageja esindajale näitamise ajaks. Samuti puudunuks kohtu hinnangul vajadus pärast defektide 18.08.2008 avastamist ja klaaside kasutuskõlbmatuse kindlakstegemist järgida nende hoidmise ettekirjutusi.
5.Hageja seadusliku esindaja MK vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostjale tarnitud klaaspaketid olid äärtest teibitud, klaasidel oli kleebis hoidmisjuhendiga ning klaasid olid kiletatud. Hageja seadusliku esindaja väidetel kogu pakend on omakorda pakitud kilesse ning pakendikilel on samuti kleebised hoidmise juhenditega, kuid kostja juures hageja pakendikilel kleepse ei näinud, sest kile olid eemaldatud. Hageja esitatud kleebise fotost (tl 115) ja selle tõlkest (tl 119) nähtuvalt on juhendile märgitud, et tuleb vältida ilmastikumõjusid, ladustada vertikaalselt, servi mitte kahjustada/vormida, survet mitte rakendada. Kostja väidetel pakendikilel mingeid selliseid kleebiseid ei olnud. Viidatud fotolt ei ole samuti näha, et nimetatud kleebis oleks klaaspaketil või pakendil. MK ütlustest järeldub, et klaasile kleebitud juhendit tõenäoliselt läbi kilepakendi näha ei oleks. Õige on hageja viide, et kostja kui klaasitootmise turul pikaajalist kogemust omav ettevõtja pidi olema teadlik klaaside hoiutingimustest. Kostja ei ole klaaside hoiutingimuste rikkumist omaks võtnud vaid on väitnud, et klaase ladustati pakitult hoones asuvas (so seinte ja katusega) laoruumis, mistõttu ei oma kohtu hinnangul asjas tähtsust, kas hoiujuhendiga kleebised pakendil olid või mitte.
Kostja ei ole klaaside puudustele viidates tuginenud sellele, et klaasid olid purunenud, vaid et klaasides olid õhumullid (mulliribad). Seetõttu kohus jätab tähelepanuta hageja väited, et klaasid võisid saada kahjustatud kostja töötajate poolt klaaside tõstukiga ladustamise/ümberpaigutamise käigus.
6.Hageja tarnis klaasid kostjale 30.07.2008 ja 13.08.2008, kostja avas pakendid 18.08.2008. Seega hageja väidete õigsuse korral pidid klaasid riknema kostja valduses olnud vastavalt 18 ja 5 päeva jooksul. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et nii lühikese ajaga kahjustuksid nõuetekohaselt toodetud ja pakitud klaasid ebaõigete hoiutingimuste tõttu. Klaasid olid pakendatud ja igal juhul kaitstud otsese päikese ja vee eest (hageja väidetel ladustati neid varikatuse all). Seejuures oli tarnitud 23 klaasist defektiga 17 klaasi, seega 6-le klaasile väidetavad ebaõiged hoiutingimused mõju ei avaldanud. Klaasid transporditi Soomest Eestisse meretranspordiga, kuid kostja väidetel ei olnud klaasid transpordialusel kaetud veekindla kilega. Hageja ei ole kostja sellisele väitele vastu vaielnud. Hageja on klaasid ära viinud Soome, väidetava ekspertiisi tegemise juurde kostjat ei kutsutud, seega ei ole kostjal võimalik täiendavalt tõendada klaaside kahjustumise põhjust ja aega.
7.Samas ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et konkreetsete klaaside tootmistehnoloogilist protsessi ei rikutud ning seetõttu on välistatud klaaside kahjustumine hagejast tingitud põhjuste tõttu. Hageja vastavad väited on paljasõnalised. Kohus ei loe hageja väiteid kinnitavaks tõendiks klaaside tootja RFOY tegevdirektori 2010.a. jaanuaris koostatud kirjalikku selgitust (tl 114, tõlge lk 118), milles tõdetakse, et RFOY toodab Pilkingtoni tulekindlaid klaase Pilkingtoni litsentsi alusel vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele; välisauditid, mille käigus tehakse kindlaks vastavus standarditele, toimuvad kaks korda aastas. Üksnes perioodiliselt toimuv üldaudit (seejuures auditi tulemuste ja RFOY tootmise standarditele vastavuse kohta ei ole mingeid tõendeid) ei välista, et konkreetse 23 klaasi tootmisel esines mingi tehnoloogiline rike. RFOY viidatud selgitusest nähtub samuti, et just RFOY palus saata klaasid tagasi Helsingisse, et need põhjalikumalt üle kontrollida, sest klaase olevat võimalik kontrollida ainult nende tootmispädevust omavas RFOY-s. RFOY kinnituse kohaselt 2008.a. septembris tehtud kontroll näitas, et klaasid tarniti K AS-ile heas seisukorras. Seejuures jääb sarnaselt kostjaga ka kohtule arusaamatuks, kuidas RFOY-sse saabunud, väidetavalt tõsiselt kahjustatud ja kasutuskõlbmatute, klaaside põhjal jõuti järelduseni, et samad klaasid tarniti ja anti kostjale üle heas seisukorras. Väidetavalt 2008.a. septembris teostatud kontrolli ja selle tulemuste dokumenteerimise kohta ühtegi tõendit ei ole. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et klaasid riknesid kostja juures ebaõigete ladustamistingimuste tõttu. Hageja on klaaside äraviimisega ja kostja väidetava ekspertiisi juurde kutsumata jätmisega teinud kostjale võimatuks tõendada, et klaaside kahjustused olid olemas juba nende kostjale üleandmise ajaks või oli üleandmise ajal olemas kahjustuste tekkimise hagejast tingitud põhjus, kuigi kahjustused (õhumullid) võisid tekkida ja ilmneda pärast nende kostjale üleandmist. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et klaasid tuleb lugeda kostjale üleantuks puudustega ning hageja kui müüja vastutuse eeldused VÕS § 218 lg 1 järgi on täidetud.
8.Hageja leiab, et kostja on kaotanud õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuna ei vaadanud klaase kohe pärast tarnimist üle ning puuduse kirjeldus ei ole piisavalt täpne. VÕS § 219 lg 1 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija asja lepingutingimustele mittevastavusest teatama müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja
peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 sätestatu kohaselt ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda mittevastavust piisavalt täpselt. Eeltoodust järeldub, et õigus asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda on seotud puudustest teatamise ajaga ning asja ülevaatamise aeg on teisejärguline.
9.Kostja selgitas, et tellitud klaasid olid mõeldud ühe ja sama ehitusobjekti jaoks klaaspakettide valmistamiseks, pakettide valmistamisel kostja pidi hageja tarnitud klaasidele lisama omalt poolt ühe poole (hageja tarnitud klaasid olid mõeldud paketi sisemiseks klaasiks). Materjali parema ärakasutamiseks ning vastavalt tellija soovile pakettide ehitusobjektile tarnimise võimaldamiseks kostja plaanis valmistada paketid ühe korraga. Seetõttu avati paketid alles pärast hagejalt 13.08.2008 teise saadetise saabumist. Kohus leiab, et kostja selgitus on mõistlik. VÕS § 219 sätestatud asja viivitamata ülevaatamise kohustus iseenesest ei tähenda, et asi tuleb üle vaadata vahetult üleandmise ajal. Kohus leiab, et kostjal oli mõistlikult õigus eeldada, et klaasid on hageja poolt pakendatud nõuetekohaselt ning nende pakendis hoidmine tagab klaaside säilimise üleandmisel olnud seisukorras. Klaasid olid ladustatud üksteise peale püramiidalusele (A-alus). Selliselt pakendatud klaaside ülevaatamine tähendab eraldi pakendatud klaaside lahtipakkimist ja aluselt äratõstmist. Lisaks järeldub hageja seadusliku esindaja väidetest, et turvaklaaside puhul tuleb eriti hoolikalt järgida hoiutingimusi ning seega juhul, kui klaasid oleks üle vaadatud koheselt tarnimise päeval, tulnuks need ladustamiseks uuesti pakkida. Kohtu hinnangul oleks majanduslikult ebaotstarbekas sellist pakkimist-lahtipakkimist teha mitu korda. Seejuures kohus võtab arvesse, et osaliselt oli asja ülevaatamise edasilükkumine põhjustatud hagejast, kes klaaside tarnega viivitas ning tõi klaasid kohale kahe eraldi tarnega. Kohus leiab, et kostja on käitunud heauskselt, on viivitamata (st esimesel mõistlikul võimalusel) kauba üle vaadanud ning koheselt hagejat teavitanud avastatud puudustest. Kohtu hinnangul on kõiki asjaolusid arvesse võttes kostja poolt kasutatud kuni 18 päevane tähtaeg VÕS § 220 lg 3 mõttes kauba puudustest hagejale teatamiseks mõistlik aeg. Hagile lisatud TTe-kirjast MK(tl7), et nähtub kostja teatas 18.08.2008, et tellimusest 17 klaasi olid praagid. Kohtu hinnangul on kirjeldus „kõigil klaasidel on õhumullid sees, osadel lausa pikad silmatorkavad mullide ribad“ piisavalt täpne puuduse kirjeldus. Ka klaaside tootmisega mitte kursis oleva isiku jaoks on puuduse olemus selles kirjeldusest arusaadav. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole kaotanud õigust asja lepingutingimustele mittevastavusele toetuda.
10.Kohus leiab, et hageja käitumine probleemi ilmnemise ajal ja järel ei ole kooskõlas kohtumenetluses esitatud nõudega. 18.08.2008 kostja e-kirjast, kus selgesõnaliselt viidatakse praakklaasidele ja nende asendamise vajadusele, ei oleks hageja heas usus käitudes saanud tuletada uut tellimust. Asjaoludest nähtuvalt hageja aktsepteeris kostja pretensiooni, viis kahjustustega klaasid kostja juurest ära ning tarnis asemele uued klaasid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjat teavitati, et praakklaasid viidi ära ekspertiisiks. Väidetav ekspertiis on dokumenteerimata ning kostjale selle tulemustest ei teatatud. Asjaoludest nähtuvalt hageja aktsepteeris ka 30.07.2008 ja 13.08.2008 tarnitud klaaside eest esitatud arve tasumist alles pärast 16.10.2008 uute klaaside tarnet. Ka hagimenetluses on hageja esitanud väidetava ekspertiisi tõestamiseks alles pärast hagi esitamist 2010.a jaanuaris koostatud kirja. Kirja koostaja on vaidlusaluste klaaside tootjana huvitatud kohtumenetluse lahendamisest hageja kasuks. Kirjast ei selgu, milliseid uurimistoiminguid läbi viidi, kirjas esitatud järeldusteni jõudmine ei ole jälgitav. Eeltoodu alusel ei ole RFOY 19.01.2010 selgitus käsitatav ekspertiisi läbiviimist ja klaaside kahjustumise põhjusi tõendava usaldusväärse tõendina. 06.04.2009 hageja lepingulise esindaja poolt koostatud kohutuse täitmise nõudest (tl 10-12) selgub, et ka hagejal endal ei olnud tegelikult kindlat arusaamist klaaside kahjustumise põhjuste kohta: hageja esindaja märgib, et „suure tõenäosusega tekkisid väidetavad defektid klaasi ebaõigetest ladustamistingimustest võlgniku juures“. Kohtu hinnangul võib sellest järeldada, et
2009.a. kevadel kohustuse täitmise nõude koostamise ajaks ei olnud mingit ekspertiisi klaaside kahjustumise põhjuste kindlakstegemiseks tegelikult teostatud.
11.Lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega müüja rikkus oluliselt müügilepingut ning kostja 18.08.2008 e-kirjaga esitatud nõude näol tegemist VÕS § 222 lg 1 kohase asja asendamise nõudega. Tulenevalt VÕS § 222 lg-st 4 müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö- reisi- ja materjalikulud. Seega kostjal ei ole kohustust müüjale 18.08.2008 pretensiooni alusel tarnitud klaaside eest tasumise kohustust. Põhikohustuse puudumise tõttu on alusetu ka hageja viivisenõue. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kuna kohus jättis hagi rahuldamata. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.