Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule
2-09-33193 esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7200 krooni, viivise 1006,56 krooni ja viivise määraga 0,06 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista viivised menetluskuludelt kuni täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga 0,026 % päevas põhinõudelt.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 26.08.2008 õppeteenuse osutamise lepingu nr 2.1-9.3/01-10570 (tl 5-6), mille alusel TÜ osutas kostjale õppeteenust ning kostja kohustus õppeteenuste eest tasuma õppeteenustasu vastavalt arvetele (tl 4, 9). Kostja ei tasunud õppeteenustasu summas 7200 krooni.
3.TÜ loovutas 26.03.2009 õppeteenuse osutamise lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu OÜ-le Julianus Inkasso. OÜ Julianus Inkasso saatis temale teadaolevatele kostja aadressidele posti ja e-posti teel võlateatise (tl 10) ja pretensiooni (tl 11), milles teavitas kostjat nõude loovutamisest ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ja OÜ Julianus Inkasso loovutas nõude tagasi Tartu Ülikoolile (tl 12) ja TÜ volitas OÜ-d Julianus Inkasso esindama tsiviilvaidluses kostja vastu tegema kõiki protsessitoiminguid volitaja nimel (tl 13).
4.Vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu punktile 4.1 on kostja kohustatud igakordsel makse tähtajaks tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,06 % viivitatud summast päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist alates arve tasumise tähtajast 15.11.2008 kuni hagi esitamiseni vastavalt viivisearvestusele (tl 14). Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
6.Kostja leiab, et hagiavalduses märgitust ei ole võimalik üheselt aru saada, millel hageja nõue põhineb. Hageja tugineb küll õppeteenuse osutamise lepingule, mille järgi hagejal on õigus nõuda õppeteenustasu tasumist, kuid sama lepingu p 8 kohaselt kohustub ekstern tasuma õppeteenustasu vastavalt eksterniks arvamise avalduses märgitud õppeainete, lõputöö ja/või lõpueksami mahule. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks läbinud 2008/2009 sügissemestril õppeaineid, mille alusel tal tekiks õigus nõuda õppeteenustasu.
7.Kostja esitas 26. augustil 2008 avalduse arvata ta õigusteaduskonda eksterniks. Samas kostja pole täitnud avaldust osas, kus on õppeained välja toodud. Seda enam, et need õppeained on kostja läbinud 2004/2005 õppeaaastal ning tasunud hagejale nende õppeainete läbimise eest õppeteenustasu. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui
2-09-33193 tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Kohus kuulas pooled ära 12.10.2010.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Vaidlust ei ole, et kostja 26. augustil 2008 allkirjastas õppeteenuse osutamise lepingu nr 2.19.3/01-10570, millega hageja arvas kostja õigusteaduskonna eksterniks (tl 5-6).
12.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt õppeteenustasu. Kohtule esitatud õppeteenuse osutamise lepingu p 8 kohaselt kohustab ekstern tasuma õppeteenustasu vastavalt eksterniks arvamise avalduses märgitud õppeainete, lõputöö ja/või lõpueksami mahule ainepunktides. Lepingust ja avaldusest nähtub, et kostja soovib eksternina läbida õppeained 6 AP ulatuses ning õppeteenustasu 2008/2009 õppeaastal õigusteaduskonnas on 1200 krooni ühe ainepunkti eest, mistõttu moodustub õppeteenustasu 7200 krooni (tl 47). Ärakuulamise istungil selgus, et kostja lepingu sõlmimisel sai paroolid, et siseneda hageja e-kooli õppesüsteemi, mille kaudu sai registreerida õppeainete kursustele. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et ta registreeris avalduses nimetatud õppeainete kursustele kokku 6 AP ulatuses. Kostja istungil kinnitas, et ta ei teavitanud hagejat, et ta ei soovi valitud ainete kursustel osaleda. Kohus eeldab, et e-koolis on võimalus samal viisil muuta või tühistada õppeainete kursustest nagu toimus registreerimine. Juhul kui see ei ole võimalik on alati võimalus sellest teavitada kirja teel kas elektrooniliselt või sideasutuse kaudu. Eeltoodu registreeringu muutmine ja tühistamine eeldab, et õppeainete loengute toimumise aeg ei ole läbi. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal oleks tekkinud nõudeõigus üksnes siis, kui kostja oleks läbinud 2008/2009 sügissemestri õppeained, kuivõrd nimetatud eeldus ei tulene lepingust. Lepingu p 12 järgi võib ekstern lepingu igal ajal üles öelda ja p 14 kohaselt teatatakse lepingu ülesütlemisest teisele poolele kirjalikult. Seega oleks pidanud kostja TÜ kirjalikult teavitama, et soovib lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei oleks kostjal olnud õppeteenustasu tasumise kohustust jooksva semestri eest vastavalt lepingu p-le 15. Kuivõrd ekstern ei öelnud lepingut üles, kohustub ta tasuma õppeteenustasu vastavalt eksterniks arvamise avalduses märgitud õppeainete, lõputöö ja/või lõpueksami mahule ainepunktides. Kostja istungil avaldatud seisukoht, et ta oleks teatanud hagejale õppeainetest loobumise kohta pärast arvete saamist, ei ole vastavuses õppeteenuse osutamise lepingus kokkulepitule. Õppeteenuse osutamise lepingu p 10 kohaselt tasub ekstern õppeteenustasu vastavalt TÜ poolt esitatud arvele 14 päeva jooksul arve esitamisest. Kostja väide, et ta ei ole arvet saanud, ei vabasta kostjat tasumisest. Õppeteenustasu suurusest ja kujunemisest oli kostja teadlik juba 26.08.2008, mil kostja sõlmis lepingu ja allkirjastas avalduse. Seega asjaolu, et kostja ei saanud 28.10.2008 arvet (tl 9) kätte, mis oli saadetud aadressile, mis oli märgitud varasemalt kostja poolt täidetud ankeedil (tl 8) ei ole aluseks kostjal omapoolsete kohustuste täitmata jätmiseks. Kostja oleks pidanud hagejat teavitama faktilisest elukohast lepingu sõlmimise ajal. Kohus leiab, et eeltoodu on eelkõige
2-09-33193 kostjapoolne hoolsuskohustus. Kostja istungil kinnitas, et veebruaris 2009 sai ta elektroonilisel teel arve kätte, seega oli kostjal võimalus kohustust täita hiljemalt veebruaris 2009. Kostja oleks saanud kohustust täita ka pärast Julianus Inkasso poolt võlateatise ja pretensiooni saamist märtsis ja aprillis 2009 (tl 10,11).
14.VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. On mõistlik eeldada, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb raha kasutamise eest maksta võlausaldajale tasu ehk viivist. VÕS § 113 lg l kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustise sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari või 01. juulit, kui seaduses või lepingust ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb arvestada viivist järgnevalt: viivisenõue muutus sissenõutavaks alates 15. novembrist 2008. Kostjal tuleb tasuda ajavahemiku 15. november 2008 – 06.07.2009 eest viivist summas 1006,56 krooni.
15.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka viivis alates 07.07.2009 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas põhinõudelt. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: õigusabikulud summas 3000 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.