Tsiviilasi nr.2-10-18352
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-18352
Tsiviilasi
MTÜ hagi VBvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
62 989 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: MTÜ (rk: xxx; asukoht: xxx) Hageja esindaja: Külliki T (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja: VB(ik: xxx; elukoht: xxx)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 20.10.2010
Hagi rahuldada. Välja mõista VB 82 199 krooni MTÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 21.04.2010 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 41 100 krooni, kahjuhüvitis 21 889 krooni ja viivised 55 259,10 krooni Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 41 100 krooni ja viivised 41 099 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid maksegraafiku, milles kostja tunnistas oma kohustust hageja ees. Võlatunnistuse kohaselt oli kostja põhivõlg hageja ees 65 200 krooni, kahjuhüvitis 21 889 krooni ja viivised summas 55 259,10 krooni. Maksegraafiku kohaselt pidi hageja tasuma igakuiselt 1000 krooni kuni võla täieliku tasumiseni. Kostja tasus pärast maksegraafiku koostamist 24 100 krooni, viimase makse tegi kostja veebruaris 2009. Hageja saatis kostjale 22.04.2009 teatise maksegraafiku mittenõuetekohase täitmise kohta ja palus võla tasuda 29.04.2009. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud maksegraafik on oma olemuselt võlatunnistus ning selle täitmine on kostja kohustus. Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud.
Kostja tunnistab hagi põhinõude osas, kuid vaidleb vastu viiviste ja kahju hüvitise osas. Maksegraafik ei ole konstitutiivne võlatunnistus vaid deklaratiivne võlatunnistus. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millel põhineb tema nõue kostja vastu. Samuti puudub viivisearvestus. Kostjal puudub vara, mille arvelt kohtuotsust täita.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja võttis hagipõhinõude osas õigeks, seetõttu ei analüüsi kohus hageja nõuet põhinõude osas TsMS § 444 lg 4 alusel. Hagi tuleb põhinõude osas rahuldada ja kostjalt välja mõista 41 100 krooni. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistusega ei looda uut võlasuhet vaid kinnitatakse juba olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et maksegraafiku näol on tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, milles kostja on tunnistanud oma kohustust ja ära on määratud kohustuse täitmise tähtaeg. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks tähtaja saabumisel. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel pöördub ümber tõendamiskoormus. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kohustus on olemas ja see on muutunud sissenõutavaks. Kostja ülesanne on esitada tõendid selle kohta, et kohustus on täidetud või seda ei ole tekkinud. Seega ei ole hagejal vaja tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, seda eriti olukorras, kus kostja põhinõude osas hagi tunnistab. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmata jätmisel selle täitmist kokkulepitud viisil. Hageja ja kostja on võlatunnistuses leppinud kokku võlatunnistuse allkirjastamise ajaks tekkinud viivise tasumises. Kohustus tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi täita vastavalt kokkuleppele. Seega on kostja kohustatud täitma ka maksegraafikus kokku lepitud viivise tasumise kohustuse. Hageja on viiviste suurust vähendanud. Kostja ei ole esitanud taotlust viivise vähendamiseks. Kostjalt tuleb välja mõista viivis 41 099 krooni. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.