Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

VÕLGNIKU NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS

Pankrotiavalduse kohaselt on OÜ Hauka Apteek põhitegevusvaldkonnaks apteegiteenuse osutamine. Üldine majanduslangus ning sellest tulenevalt ka väikeasulas võlgniku poolt pakutava apteegiteenuse järele nõudluse vähenemine ja suurte apteegikettidega mittekonkureerimine tõi kaasa võlgniku müügitulu vähenemise ja kahju tekkimise juba 2009. majandusaastal. Müügitulu oluline langus ja kaasnenud kahjum 2010.majandusaastal viis olukorrani, kus ei olnud võimalik täita tegevusest tulenevaid laenukohustusi ja kohustusi hankijate ees. Võlgniku maksejõuetust on soodustanud omakorda üleminek digiretseptile 01.01.2010 ning väikepiirkonna tarbijate ostueelistuste muutumine. Võlgniku koostatud bilansist seisuga 17.09.2010 nähtub, et osaühingul on rahalisi vahendeid, nõudeid ostjate vastu, varusid ja vara summas 93 196 krooni. Samas laenukohustused, kohustused hankijate, Maksu- ja Tolliameti ees moodustavad 448 860 krooni, mistõttu on ilmne, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ning see suutmatus ning võlgniku majanduslik seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodu alusel taotleb võlgnik ÄS §-de 176 p 3; 180 lg 51 ; PankrS §-de 1 lg 3, 9; 13; 15 lg 1; 17; 18 alusel algatada võlgniku OÜ Hauka Apteek suhtes pankrotimenetlus ning tuvastada maksejõuetus või otsustada pankrotimenetluse raugemine.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt alustati võlgniku majandustegevust 1998.aasta algusest. Äriühingu põhitegevusalaks on kogu tegevusaja olnud ravimite jaemüük Antslas ja Osula Haruapteegis, töötajaid oli äriühingus keskmiselt neli. Perioodil 1998.-2002.a. äriühingu müügitulud ja varade maht kasvas, äriühingu tegevus toimus väikese kasumiga. 19.06.2002.a.

2 (5)

sõlmis äriühing tegevuse laiendamiseks ja sellega seotud kulude finantseerimiseks laenulepingu AS SEB Pank arvelduslaenu kogusummas 100 000 krooni saamiseks. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks seadis võlgnik temale kuuluvale varale esimese järjekoha kommertspandi AS SEB Pank kasuks. Lisaks andis laenu tagastamise tagamiseks isikliku käenduse võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige. Esimesed tõsised tagasilöögid äriühingu tegevuses tekkisid seoses apteekide „ketistumisega“. Võlgnikul on olnud suuri raskusi suurte apteegikettidega konkureerimisel, kes kasutasid kaupade sisseostul ravimite hulgimüüja poolt ketiapteekidele pakutavaid hinna- ja maksetähtaegade soodustusi. Esimesed märgid raskustest tekkisid äriühingul 2003. ja 2004.aastal. Võlgniku müügitulud 2003. ja 2004.aastal küll kasvasid võrreldes eelnevate majandusaastatega, kuid äriühingu tegevus toimus märkimisväärse kahjumiga ja 31.12.2004.a. seisuga oli äriühingu omakapital langenud alla seaduses sätestatud miinimummäära (negatiivne summas – 64 498 krooni). Perioodil 2005.-2008.a. tehti jõupingutusi madalseisust väljatulekuks ning äriühing suutis teenida nimetatud aastatel ka vähest kasumit. Kahjuks ei olnud kasum piisav, et katta eelnevate aastate kahjumit ja äriühingu omakapital jäi jätkuvalt alla seaduses sätestatud miinimummäära. Suutmatus konkureerida suurte apteegikettidega, üldine majanduslangus ning sellest tulenevalt ka väikeasulas võlgniku poolt pakutava apteegiteenuse järele nõudluse vähenemine tõi kaasa võlgniku müügitulu järk-järgulise vähenemise 2009. ning 2010. majandusaastal ja üha suureneva disproportsiooni äriühingu tulude-kulude vahel. Müügitulu langus ja kaasnenud kahjum viis olukorrani, kus ei olnud enam võimalik täita äriühingu tegevusega seoses võetud laenukohustusi ja kohustusi tarnijate ees, uuendada kaubavarusid. Negatiivselt mõjus äriühingule ka alates 01.01.2010. üleminek digiretseptile ning väikepiirkonna tarbijate ostueelistuse muutumine. Kokkuvõttes lõpetas äriühing 2009. majandusaasta kahjumiga summas 135 816 krooni. Seisuga 17.09.2010.a. oli äriühingu majandustegevuse tulemiks samuti kahjum summas 174 240 krooni. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks ja kaubavarude uuendamiseks, äriühingule kuulunud apteegi tegevus on sisuliselt lõppenud, töötajatega töölepingud on lõpetatud. Kuna äriühingu aktiivne majandustegevus on lõppenud ei teki äriühingul edaspidi ka regulaarset müügitulu. Võlgniku arvestuslik netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et eraisikust osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel enam võimalusi ilma mahukate finantsinvesteeringuteta võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu, tagasivõitmise võimalustele ja juhatuse liikmete vastutuse osas antakse põhjalikum arvamus edaspidise pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur ei pea käesoleval hetkel maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga, vaid nn. muud asjaolu. Ajutine haldur on seisukohal, et äriühingu tegevuse kahjum ei ole tekkinud erakordsete sündmuste tagajärjel, vaid on olnud loomulike majanduslike protsesside tulemus. Seoses võlgniku maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse rikkumisena ära ka võlgniku juhatuse liikmete poolt raske juhtimisvea toimepanemise, 3 (5)

mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Ajutine haldur ei pea seda rikkumist siiski äriühingu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Neil asjaoludel toetab ajutine pankrotihaldur võlgniku avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks ja tuginedes pankrotiseaduse §-dele 1 lg 2, § 31 lg 1 ja 2, § 33 lg 1 ja 2 teeb ettepaneku kuulutada välja OÜ Hauka Apteek pankrot.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jääb võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovib pankroti väljakuulutamist (tl 209). Ajutine haldur toetab pankroti väljakuulutamist (tl 209). Ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega ning võlgniku poolt esitatud seletuse maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, võlgniku bilansi ja kasumiaruande, võlgade ja vara nimekirjade, inventuuritulemuste ning antud seletuste (tl 6-29, 53-206) kohaselt on võlgnikul maksejõuetus, mis ei oma ajutist iseloomu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri hinnangul võlgniku vara väärtus ei ületa 87 153 krooni; võlgniku teadaolevad lühiajalised kohustused on vähemalt 508 686,18 krooni - seega nõuded ületavad ligi kuus korda võlgniku vara väärtuse. Ajutise halduri aruande kohaselt on makseraskuste tekkimise põhjusteks põhiliselt võlgniku poolt toodud põhjused: 1) suutmatus konkureerida suurte apteegikettidega, üldise majanduslangusega ning sellest tulenevalt ka väikeasulas võlgniku poolt pakutava apteegiteenuse järele nõudluse vähenemine, mis tõi kaasa võlgniku müügitulu järk-järgulise vähenemise 2009.2010.majandusaastal ja üha suureneva disproportsiooni äriühingu tulude-kulude vahel; müügitulu langus ja kaasnenud kahjum viis olukorrani, kus objektiivselt ei olnud enam võimalik täita äriühingu tegevusega seoses võetud laenukohustusi ja kohustusi tarnijate ees, uuendada kaubavarusid; 2) eraisikutest osaniku soovimatus/suutmatus investeerida äriühingusse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning ettevõtte tegevust arendada; 3) potentsiaalsete investorite huvi puudumine madalseisus oleva äriühingu vastu, mistõttu ettevõttesse ei ole õnnestunud saada investeeringuid ka väljastpoolt. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur möönab, et äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele juba alates 2004.a. ja kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana, kuid ajutine haldur ei pea seda rikkumist siiski äriühingu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Seega ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et võlgniku maksejõuetus oleks põhjuslikus seoses võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

4 (5)

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1,4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et OÜ HAUKA APTEEK on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning neil asjaoludel tuleb välja kuulutada OÜ HAUKA APTEEK pankrot. Võlgniku kohustused ületavad vara ligi kuus korda, võlgnikul puudub majandustegevus. PankrS § 31 lg 6 alusel jäävad kehtima Tartu Maakohtu 30.septembri 2010.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-45960 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasu 11 525 krooni ja kulud 4 382,94 krooni (tl 207-208). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 11 525 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud maksma riigile sotsiaalmaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb pankrotivara arvelt halduri tasu 11 525 krooni välja mõista ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti kasuks ja kuna menetlusega seotud kulud on ajutine haldur teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum, hüvitis kulutuste katteks 4382,94 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Küllike Mitt kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.