(õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.november 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-10-17330
Tsiviilasi
Swedbank nõudes
Hagihind
2882.50 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, Liivalaia 8 Tallinn, lepinguline esindaja Silva Kark
asukoht
Kostja: Saskia Liiva, isikukood xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx
elukoht
Menetlus
AS-i
hagi
Saskia
Liiva
vastu
võlgnevuse
xxxxxxxxxxxxx,
Kirjalikus menetluses
Kohtuotsusele ei saa apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
AS Swedbank esitas pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist ja asja hagimenetlusse üleandmist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Saskia Liiva vastu 4319.80 krooni poolte vahel 03.12.2005.a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 05-246987-RK tuleneva põhivõla, intressi ja viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale kätte. Kostja vastas hagile. Vastuses teatas kostja, et tunnistab hagi täies ulatuses ja on nõus asja lahendamisega õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Hageja on sama seisukoha avaldanud 05.11.2010.a. Mõlemad pooled on kirjalikult avaldanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Arvestades, et eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, on võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses ja teha asjas kostja õigeksvõtul põhinev otsus. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Tsiviilasi nr 2-10-17330
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikku-mine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hageja nõude poolte vahel 03.12.2005.a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 05-246987-RK tuleneva põhivõla, intressi ja viiviste saamiseks hagis esitatud asjaoludel ja ulatuses õigeks võtnud, on hageja hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 15.04.2010.a on AS Swedbank tasunud maksekäsu kiirmenetluses Saskia Liiva vastu kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072369, 750 krooni riigilõivu ja hagimenetlusse üleminekul tasus hageja Asja hagimenetlusse üleminekul samale kontole täiendavalt 250 krooni, kokku kulu riigilõivule 1000 krooni. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne kohtuotsuse avalikkusele teatavaks tegemist. Hageja taotles sel alusel tema poolt tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses. Hageja taotlus on põhjendatud. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, st 500 krooni ning seda hageja taotluses märgitud kontole ja selgitusega. Kostja peab hagejale hüvitama teise poole hageja kantud riigilõivust (menetluskuludest), so 500 krooni.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.