05. november 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-76416 AS EShagi OÜ M vastu 101 257,80 krooni nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
80 577,81 krooni Hageja AS ES(registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja Külliki T (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas V (MAQS Law Firm Advokaadibüroo )
Kohtustungi toimumise aeg
05.10.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Külliki T Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas V
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt M võlgnevus 80 577 (kaheksakümmend tuhat viissada seitsekümmend seitse) krooni ja 81 senti ja viivis 20 679 (kakskümmend tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) krooni ja 99 senti AS ESkasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt M menetluskulud 100% ulatuses AS-i ESkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.28.11.2005 sõlmisid pooled rahvusvahelise R kliendikaardi lepingu , mille üldtingimuste kohaselt S poolt väljastatav krediidil põhinev kliendikaart on maksevahendina kasutatav rahvusvaheline kaart, millega on võimalik tasuda kaupade ja teenuste eest kõikides R märgistust kandvates teenindusjaamades Euroopas (tl 12-15). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 80 577,81 krooni ja viivised 20 679,99 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1 § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 208 lg 1.
3.Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale eelmises kuus S R kaardiga sooritatud tehingute summade eest järgmise kalendrikuu alguses esitatava arve alusel hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates. Kostjale väljastati tasumiseks arve summas 57 968,95 krooni tähtajaga 15.05.2008 (tl 16-20), arve summas 51 862,09 krooni tähtajaga 16.06.2008 (tl 21-25). Kostja tasus arve osaliselt summas 29 253,23 ning ülejäänud arved jättis tasumata põhjendusel, et tarbis hageja poolt väljastatava R krediitkaardiga kütust ning auto mootoril tekkis seetõttu rike ning seega kostja tasaarveldab nõude. Kostja ei ole teadlik, millises tanklas, kus riigis ja millisel kuupäeval kütust võeti. Hageja nimetatuga ei nõustu, millest on ka kostjat teavitanud. Kostja ei ole vaatamata korduvatele nõuetele võlgnevust tasunud (tl 26).
4.Hagejal on õigus tähtaegselt tasumata summadelt arvestada viivist 0,16% võlguolevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja on arvestanud seisuga 30.10.2008 viivist 20 679,99 krooni.
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja ei ole nõuetekohaselt tõendanud, et auto rike tekkis S teenindusjaamast tangitud kütuse tõttu. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud AS ES kliendikaardilepingu lõigus „pretensioonid“ kolmanda lause kohaselt „Kütuse kvaliteedivaidlused lahendatakse üksnes sõltumatu akrediteeritud labori otsuse alusel tingimusel, et vaidlusaluse kütuse proovid võetakse vahetult peale tankimist S esindaja juuresolekul vastavasse anumasse samast teenindusjaamast ja samast tankurist“. Kostja on esitanud 09.04.2008 kviitungi Leedu S teenindusjaamast kütuse ostmise kohta ning veoki remondikulude arve. Hageja nõustub, et kostja poolt kasutataval veokil oli ADBLUE süsteemi rike, kuid ei nõustu, et veoki rike tekkis just ebakvaliteetse ja just S jaamast tangitud kütuse tõttu. Kostja poolt esitatud kviitung ja remondikulude arve ei tõenda, et veoki rike oli tingitud ebakvaliteetsest kütusest. Samuti ei tõenda kostja poolt esitatud tõendid, et rike oli tekkinud Leedu S jaamast 09.04.2008 ostetud kütuse tõttu. Kostja lisatud kviitung tõendab üksnes nimetatud jaamast kütuse ostmist ning remondikulude arve seda, et veokil oli tõepoolest rike. Eelnimetatud asjaolu tuvastamine sai ja saab toimuda üksnes teenindusjaamast võetud kütuseproovi alusel, mistõttu oleks kostja pidanud pöörduma rikke avastamisel koheselt hageja poole, esitama toote ostukviitungid ja avaldama soovi kvaliteedianalüüsi teostamiseks. Ebakvaliteetse kütuse tõttu tekkinud autorikke tuvastamine sai toimuda ainult sõltumatu akrediteeritud labori otsuse alusel. Kostja vastus
6.Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja tunnistab, et kasutas hageja teenuseid ning jättis osaliselt osutatud teenuse eest tasumata, kuid tasumata summa osas on kostja teinud tasaarvestuse avalduse hagejale. Tasaarvestuse avalduse põhjuseks oli hageja teenuste kasutamise tagajärjel tekkinud kahju kostjale kuuluvale sõidukile. Kostja veokisse DAF, registrimärgiga XXX, tangiti 9.04.2008 vedelikku ADBLUE (tl 62). Kostja veok oli remondi hetkeks läbinud 51 000 kilomeetrit ning sellel kehtis garantii. Pärast veokil vigade ilmnemist pöördus kostja DAF esindaja TTEOÜ poole, kus teatati, et kuna ADBLUE paagis oli õline/rasvane, siis garantii ei kehti ning kostja peab ise remondi kinni maksma. Remondi maksumuseks oli 62 878 krooni (tl 63). Arvestades asjaolu, et kostja veokit ei olnud võimalik kasutada remondi ajal perioodil 30.04.2008-6.05.2008, siis tekkis kostjal kahju 2 500 krooni päevas.
2-08-76416 Pärast kostja veoki remondi lõppemist esitas kostja hagejale arve tekkinud kahju ulatuses ning tegi hagejale tasaarvestuse avalduse (tl 64). Pärast tasaarvestuse avalduse tegemist ei võlgnenud kostja hagejale midagi ning kostja jätkas hageja teenuste kasutamist.
8.Kostja märgib, et hageja ei põhjenda, kus tuleb järeldus, et hagejalt ostetud mittekvaliteetse kütuse tekitatud kahju eest hageja ei vastuta. Hageja ei eita, et kostja ostetud kütus oli halva kvaliteediga, hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel müügileping, mille alusel kostja ostis hagejalt kaupu ja teenuseid. Kuna kostjal tekkis kahju hagejalt ostetud kütuse tagajärjel, siis on kostjal nõue hageja vastu tekkinud kahju ulatuses. Vastavalt VÕS § 197 tasaarvestas kostja enda nõude hageja nõudega, mille tagajärjel lõppesid poolte nõuded kattuvas ulatuses (VÕS § 197 lg. 2). Kostja leiab, et ei ole oluline millise riigi tanklas ja millal kostja kütust tankis. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Vaidlust ei ole, et 28.11.2005 sõlmisid pooled rahvusvahelise R kliendikaardi lepingu , mille üldtingimuste kohaselt S poolt väljastatav krediidil põhinev kliendikaart on maksevahendina kasutatav rahvusvaheline kaart, millega on võimalik tasuda kaupade ja teenuste eest kõikides R märgistust kandvates teenindusjaamades Euroopas (tl 12-15). Samuti puudub vaidlus, et hageja väljastas kostjale tasumiseks arve summas 57 968,95 krooni tähtajaga 15.05.2008 (tl 16-20) ja arve summas 51 862,09 krooni tähtajaga 16.06.2008 (tl 21-25), millest kostja tasus arve osaliselt summas 29 253,23 ning ülejäänud summa jättis tasumata. Kostja jätkas teenuse kasutamist ja tasumist vastavalt arvetele, mille kinnituseks on hageja esitanud arve nr 1030103549 (tl 27-31). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse summas 80 577,81 krooni ja viivised summas 20 679,99 krooni ning kas kostjal oli õigus võlgnevus tasaarvestada kostjale tekkinud kahjuga.
12.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on jätnud hagejale tasumata arved summas 80 577,81 krooni põhjendusel, et kostja tasaarvestas nõude kostjale tekkinud kahjuga.
13.VÕS § 197 lg 1 alusel kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama § lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 lg 1 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kostja on kohtule esitanud 09.04.2008 UAB L S kviitungi, millelt nähtub, et on ostetud vedelikku ADBLUE (tl 62) ning TTEOÜ 06.05.2008 arve summas 62 878 krooni veoki DAF, registrimärgiga XXX remondi kohta (tl 63). Arvel on märge, et ADBLUE paagis oli õline/rasvane vedelik. Kostja
2-08-76416 esitas hagejale 08.05.2008 arve nr 160 summas 80 577,81 krooni (tl 64). Eeltoodud arvel puudub märge, et tegemist on kahju hüvitamise nõude või tasaarveldusega. Kohus leiab, et kostja ei ole nõuetekohaselt tõendanud, et sõiduki rikke põhjustas 09.04.2008 UAB L S jaamast ostetud kütuselisand ADBLUE. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud kuidas tuleb ostjal käituda mittekvaliteetse toote ostmisel hagejalt. Tulenevalt poolte vahel 28.11.2005 sõlmitud AS ES kliendikaardilepingu lõigus „pretensioonid“ kolmanda lause kohaselt „Kütuse kvaliteedivaidlused lahendatakse üksnes sõltumatu akrediteeritud labori otsuse alusel tingimusel, et vaidlusaluse kütuse proovid võetakse vahetult peale tankimist S esindaja juuresolekul vastavasse anumasse samast teenindusjaamast ja samast tankurist“. Seega rikke tuvastamine sai ja saab toimuda üksnes teenindusjaamast võetud kütuseproovi alusel, mistõttu oleks kostja pidanud pöörduma rikke avastamisel koheselt hageja poole, esitama toote ostukviitungid ja avaldama soovi kvaliteedianalüüsi teostamiseks. Ebakvaliteetse kütuse tõttu tekkinud autorikke tuvastamine sai toimuda ainult sõltumatu akrediteeritud labori otsuse alusel, mitte kostja esitatud kviitungi ja arvega. Kostja lisatud kviitung tõendab üksnes nimetatud jaamast 09.04.2008 kütuse ostmist ning remondikulude arve seda, et veokil oli tõepoolest rike. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kütuselisandi ADBLUE ostmise ja remondi ajaline vahemik oli 3 nädalat. Kohus on veendunud, et 3 nädala jooksul toimus mitmeid tankimisi, kuna sõidukiga jätkati sõitmist edasi kostja esindaja sõnul Poola ja siis tagasi Eestisse. Kostja ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, et ta oleks esimesel võimalusel teavitanud hagejat rikke tekkimisest, mille põhjustas väidetavalt hageja müüdud mittekvaliteetne kütuslisand. Kostja esindaja sõnul probleem autoga tekkis 200-300 km pärast kütuselisandi ostmist ja selle lisamist, seega probleem pidi tekkima samal päeval s.o 09.04.2008. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejat oleks teavitatud sellest ja hageja ei ole kinnitanud, et ta oleks juhtunust teada saanud enne tasaarvelduseks arve saamist. Kostja vaikimisega võttis hagejalt võimaluse teostada kontrolli tema poolt müüdava toote kvaliteedi osas. Kostjat ei vabanda ka asjaolu, et kütuslisand osteti väljaspool Eestit. Praegusel mobiilsel ajastul on teavitamisvõimalusi mitmeid. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et põhjusliku seose olemasolu ostetud kütuselisandi ja vaidlusaluse sõiduki rikke vahel on tõendamata. Seega puudub kostjal alus nõuete tasaarveldamiseks ning kostja on kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse summas 80 577,81 krooni.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist, määraga 0,16% päevas. Viivist on arvestatud arve eest 16.05.2008-30.10.2008 summas 8 316,07 krooni ja arve eest 17.06.2008-31.10.2008 summas 13 363,92 krooni, kokku 20 679,99 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ja ei ole ülemäära suur ning kuulub seega kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.