2-08-76416
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. november 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-76416 AS EShagi OÜ M vastu 101 257,80 krooni nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
80 577,81 krooni Hageja AS ES(registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja Külliki T (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas V (MAQS Law Firm Advokaadibüroo )
Kohtustungi toimumise aeg
05.10.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Külliki T Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas V
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt M võlgnevus 80 577 (kaheksakümmend tuhat viissada seitsekümmend seitse) krooni ja 81 senti ja viivis 20 679 (kakskümmend tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) krooni ja 99 senti AS ESkasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt M menetluskulud 100% ulatuses AS-i ESkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
2-08-76416
2-08-76416 Pärast kostja veoki remondi lõppemist esitas kostja hagejale arve tekkinud kahju ulatuses ning tegi hagejale tasaarvestuse avalduse (tl 64). Pärast tasaarvestuse avalduse tegemist ei võlgnenud kostja hagejale midagi ning kostja jätkas hageja teenuste kasutamist.
2-08-76416 esitas hagejale 08.05.2008 arve nr 160 summas 80 577,81 krooni (tl 64). Eeltoodud arvel puudub märge, et tegemist on kahju hüvitamise nõude või tasaarveldusega. Kohus leiab, et kostja ei ole nõuetekohaselt tõendanud, et sõiduki rikke põhjustas 09.04.2008 UAB L S jaamast ostetud kütuselisand ADBLUE. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud kuidas tuleb ostjal käituda mittekvaliteetse toote ostmisel hagejalt. Tulenevalt poolte vahel 28.11.2005 sõlmitud AS ES kliendikaardilepingu lõigus „pretensioonid“ kolmanda lause kohaselt „Kütuse kvaliteedivaidlused lahendatakse üksnes sõltumatu akrediteeritud labori otsuse alusel tingimusel, et vaidlusaluse kütuse proovid võetakse vahetult peale tankimist S esindaja juuresolekul vastavasse anumasse samast teenindusjaamast ja samast tankurist“. Seega rikke tuvastamine sai ja saab toimuda üksnes teenindusjaamast võetud kütuseproovi alusel, mistõttu oleks kostja pidanud pöörduma rikke avastamisel koheselt hageja poole, esitama toote ostukviitungid ja avaldama soovi kvaliteedianalüüsi teostamiseks. Ebakvaliteetse kütuse tõttu tekkinud autorikke tuvastamine sai toimuda ainult sõltumatu akrediteeritud labori otsuse alusel, mitte kostja esitatud kviitungi ja arvega. Kostja lisatud kviitung tõendab üksnes nimetatud jaamast 09.04.2008 kütuse ostmist ning remondikulude arve seda, et veokil oli tõepoolest rike. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kütuselisandi ADBLUE ostmise ja remondi ajaline vahemik oli 3 nädalat. Kohus on veendunud, et 3 nädala jooksul toimus mitmeid tankimisi, kuna sõidukiga jätkati sõitmist edasi kostja esindaja sõnul Poola ja siis tagasi Eestisse. Kostja ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, et ta oleks esimesel võimalusel teavitanud hagejat rikke tekkimisest, mille põhjustas väidetavalt hageja müüdud mittekvaliteetne kütuslisand. Kostja esindaja sõnul probleem autoga tekkis 200-300 km pärast kütuselisandi ostmist ja selle lisamist, seega probleem pidi tekkima samal päeval s.o 09.04.2008. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hagejat oleks teavitatud sellest ja hageja ei ole kinnitanud, et ta oleks juhtunust teada saanud enne tasaarvelduseks arve saamist. Kostja vaikimisega võttis hagejalt võimaluse teostada kontrolli tema poolt müüdava toote kvaliteedi osas. Kostjat ei vabanda ka asjaolu, et kütuslisand osteti väljaspool Eestit. Praegusel mobiilsel ajastul on teavitamisvõimalusi mitmeid. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et põhjusliku seose olemasolu ostetud kütuselisandi ja vaidlusaluse sõiduki rikke vahel on tõendamata. Seega puudub kostjal alus nõuete tasaarveldamiseks ning kostja on kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse summas 80 577,81 krooni.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.