Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt teatas TL 09.10.2007 hagejale kindlustusjuhtumist, mis toimus 08.10.2007 Tallinnas XXX. Tulekahju sai alguse korterist nr 1, mille omanikeks olid kostja ja AZ. Kahjujuhtumi tagajärjel sai kannatada korteri nr 5 siseviimistlus. TL oli 10.11.2006 sõlminud hagejaga kodukindlustuse (poliis nr XXX), mille kohaselt oli kindlustusobjektiks siseviimistlus korteris XXX Tallinnas. Hageja kahjukäsitleja KS teotas 09.10.2007 korteri nr 5 ülevaatuse, pildistas ning võttis erapooletult ettevõttelt tekkinud kahju suuruse määramiseks remonttööde kalkulatsiooni. 19.10.2007 esitas T. L hagejale kahjuavalduse. Vastavalt kindlustuslepingule ning TEOÜ kalkulatsiooni alusel hüvitas hageja TL korteri remondikulud 240 953.84 krooni. Omavastutus 5000 krooni jäi vastavalt lepingule TL kanda. 15.04.2008 esitas hageja kostjale tagasinõude, kostja ei ole asunud võlgnevust tasuma. Hageja selgitas täiendavalt, et kostja korteri piires asuvad elektrijuhtmed teenivad üksnes kostja korterit ning need ei kuulu XXXkorteriomanike kaasomandisse. Hoone elektrijuhtmed peakaitsmest kuni korterini on välja vahetatud. Koridoris (trepikojas) on eraldi arvesti XXXelanike ühiselt kasutatava elektrienergia tarbeks ning igas korteris eraldi arvesti korteri reaalosas kasutatava elektrienergia kulu arvestamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 240 953.84 krooni ning jätta menetluskulud, sh riigilõiv 12 750 krooni, kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tema ei ole õige kostja, kuna tulekahju tekkis arvatavasti elektrijuhtmestikust, mis on kõigi korteriomandike kaasomandis (KOS § 1 lg 2, § 2, lg 1, AÕS § 72, § 75 lg ) ja selle korrashoiu eest vastutab korteriühistu (KÜS § 2 lg 1). Tulekahju toimumise ööl ei viibinud kostja korteris, see oli tühi ja jaotuskilbist elektripinge välja lülitatud. Välja selgitamata on tulekahju tekkepõhjus. Lisaks ei ole hageja tõendanud, milline oli korteri nr 5 seisukord enne kindlustusjuhtumit, millised olid kahjud, milliseid töid oli vaja teha. Kostja leiab, et korteri nr 5 remondiala oli suurem kui kostja korteri põlenguala, mistõttu oli ebamõistlik seal nii suures ulatus remonti teha. Samuti on tõendamata, kuidas said korteris nr 5 tulekahju tagajärjel kannatada aknalaud, siseuksed, laminaatparkett selliselt, et vajasid vahetamist. Puuduvad ekspertarvamused kahju suuruse kohta, hageja ei ole kindlaks teinud kahju suurust. Kui kohus peaks olenemata kostja vastuväidetest hagi rahuldama, palub kostja VÕS § 136 lg 1 alusel lubada tasuda osamaksetena viie aasta jooksul ning VÕS § 140 alusel vähendada maksmisele kuuluvat summat mõistliku suuruseni. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmises: - TL sõlmis 10.11.2006 hagejaga kodukindlustuse (poliisi nr XXX), mille kohaselt oli kindlustusobjektiks siseviimistlus korteris XXX Tallinnas; - 08.10.2007 toimus tulekahju Tallinnas XXXasuvas majas; - TLkuuluv korteriomand XXX Tallinnas sai tulekahju järel kannatada (tl 4-5, 8-16); - kostja on korteriomandi XXX Tallinnas omanik; - hageja on hüvitanud lepingu alusel TL korteri remondikulud 240 953.84 krooni (tl 4-5, 25, 28); - hageja on esitanud kostjale tagasinõude, kostja seda tasunud ei ole (tl 29-33). Pooled vaidlevad kahju tekkekoha ning suuruse üle. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmandale isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Hagejal tuleb tõendada kostja kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust ning põhjuslikku seost kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgiksid samuti KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatut. Esmalt kohus kontrollib, kas kostja tegevus või tegevusetus põhjustas kahju Toomas Lentsiuse omandis olevas korteris, s.o korteris nr 5. Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 26.02.2008 õiendiga nr 7.3-4/08/4141-2 (tl 7, 100), Harpo Stroo ütlustega (tl 132), Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 29.01.2010 ekspertiisiaktiga nr PT-26-09/3571 (tl 172-174) on tõendatud, et tulekahju kolle paiknes kostja korteris. Sõnal „kolle“ on üldteadaolev eestikeelne tähendus märkimaks „tekkekohta“. Sama kinnitab nt „Eesti keele seletav sõnaraamat“ (http://www.eki.ee/dict/ekss/), mille kohaselt märgib sõna „kolle“ mh tekkekohta, keskust, millest miski mujale edasi levib. Kohus ei nõustu kostja vastupidise seisukohaga. Kostja oma 02.05.2008 kirjas hagejale (tl 31) kinnitab samuti, et põleng sai alguse tema korterist. Toimikus olevatest fotodest (nt tl 18-20, 126) nähtub üheselt, et korteri reaalosast väljapool asuv trepikoda on saanud tahmakahjustusi ning kostja korteriomandi reaalosa, eriti esik, on saanud põlemiskahjustusi. Seega on paljasõnalised kostja väited, et tulekahju sai alguse väljapool kostjale kuuluva korteriomandi reaalosa. Vaidlust ei ole selles, et korteris nr 1 asuv elektrijuhtmestik pärines u 1920. aastatest ning ei olnud hiljem vahetatud. Kohus leiab, et kostja oma tegevusetusega, kasutades jätkuvalt amortiseerunud elektrijuhtmestikku, mis pärines hoone valmimisest, eriti olukorras, kus korteriühistu oli korteriomanike kaasomandis oleva juhtmestiku vahetanud (tl 147-149,153-155), ei hoidnud oma korteriomandi reaalosa piisavalt korras. Paljasõnalised on kostja väited selle kohta, et kostjale kuuluva korteriomandi reaalosas asuv elektrijuhtmestik, mis teenib kostja korteriomandi reaalosa, kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse KOS § 2 lg 2 mõttes. Tunnistaja KS ütlustega (tl 138-139) on tõendatud, et korteri välisuks oli lukustatud. Kostja ei ole tõendanud, et tema korterisse oleks väljastpoolt sisse tungitud. Kohus ei loe kostja vande all antud seletust (tl 133) usaldusväärseks elektrijaotuskilbist pinge välja lülitamise osas, kuna see on vastuolus kogumis teiste tõenditega (sh tl 7, 100, 126, 132). Kostja vastutab KOS § 11 lg 1 p 1 alusel mõttes korteriomandi reaalosa korrashoiu eest. Tulenevalt eelnenust kohus leiab, et tõendatud on kahju tekkimise põhjus kostja tegevusetusest KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes ning kahju tekke põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kahjuhüvitis hõlmab asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Puudub vaidlus kahju olemasolu üle mh selle üle, et kahju sai korteri nr 5 siseviimistlus. Kostja vaidleb vastu kahju suurusele.

SKAS-i kodukindlustuse tingimuste (tl 75-78) p 1.2 kohaselt on kindlustusobjektiks mh siseviimistlus, milleks on põrnad, lagi ja sein kuni kandva konstruktsioonini, mittekandev vahesein, sisseehitatud ahi, pliit, kamin, sanitaartehnika, vann, dušikabiin, soojaveeboiler, soojaja külmaveetorustik alates korteris asuvatest sulgemisarmatuuridest, kanalisatsioonitorustik, ventilatsiooni ja õhukonditsioneerisüsteem alates korteriühendusest või –sisendist, mis piiritletakse seina, põranda või laega, TV- ja raadiotranslatsiooni, valvesüsteemi jms seade ning selle juurde kuuluvad juhtmed ja torustikud alates korteriühendusest või –sisendist, mis piiritletakse seina, põranda või laega (v.a teisaldatav osa nagu teler, raadio jms), elektrisüsteemi see osa, mis kuulub korteriomaniku ainuomandisse ja millest ei sõltu teised kaasomanikud, elektrivarustussüsteem alates korteri väljalülitusseadmest, korteri uksed ja aknad, kui need ei ole kindlustatud mõne muu kindlustuslepinguga. AS-i RP18.10.2007 hinnapakkumisest (tl 6), SEOÜ hinnapakkumisest (tl 22, 74), TEOÜ 06.11.2007 hinnapakkumisest (tl 23) nähtuvalt on need esitatud siseviimistluse taastamiseks SKAS-i kodukindlustuse tingimuste p 1.2 mõttes. Paljasõnalised on kostja väited selle kohta, et korteris nr 5 tehtud remont hõlmanuks enamat kui siseviimistlustöid. Vaidlust ei ole selles, et osundatud mahus on töid teostatud TE OÜ 31.01.2008 teostatud tööde akteeringu (tl 27) alusel [TEOÜ 29.11.2007 arve nr 160 ja 31.01.2008 arve nr 10 (tl 24, 26)], ja hageja on selle TL hüvitanud (tl 25, 28). Hageja on hüvitanud Toomas Lentsisusele 240 953.84 krooni, mis on ka kõige madalamast hinnapakkumistest (tl 22, s.o 224 025 krooni + käibemaks 18% = 264 349.50 krooni) veelgi vähem. SKAS-i kodukindlustuse tingimuste p 2 kohaselt on kindlustusjuhtumiks mh kindlustusobjekti kahjustumine kindlustuskaitse kehtimise ajal kindlustuslepingus määratletud tingimustel, mille põhjuseks on kindlustuspoliisil märgitud kindlustusriski mh tulekahju realiseerumine. Tingimuste p 2.1 kohaselt mõistetakse tulekahju all mh kahju tekkimist põlemise tagajärjel, mis on tekkinud väljaspool selleks ettenähtud küttekollet levinud tulest ning tingitud suitsust, tahmast ja kustutustöödest. Asjakohatud on kostja viited SKAS-i kodukindlustuse tingimuste p-dele 1.3, 1.3.3.1, kuna kahju ei tekkinud mõttelises osas hoonest, p-dele 2.1, 2.1.2, kuna kahju ei ole tekkinud pikselöögist ega elektrivoolu toimest elektriseadmetele ja –installatsioonidele, p-le 3.1.1, kuna vaidlust ei ole kindlustamisväärtuse üle ning p-le 8.1.4, kuna hageja on TLkahju lepingu kohaselt hüvitanud. Hageja vaatlusaktiga nr S-27-0326V (tl 8-20), tunnistaja KS ütlustega (tl 138-139) on tõendatud, et korter nr 5 sai tugevaid suitsu- ja tahmakahjustusi. Kohus leiab, et üldteadaolevalt ei ole võimalik tahmakahjustusi kõrvaldada ruumist ainult pindade pesemisega, kuna laminaadist detailid (põrandakate, aknalauad, vaheuksed ja –lagi) punduvad ja muudavad värvi. Samuti ei ole üldteadaolevalt võimalik tuulutamisega kõrvaldada kahjustusi soojustusmaterjalist, kuna pehmed villalaadsed materjalid imevad endasse suitsulõhna, millest on võimalik vabaneda ainult materjali asendamisega. Kohus ei nõustu kostja vastupidiste seisukohtadega. Asjaolu, kuidas ja millises mahus naaberkorterites tulekahju tagajärgi likvideeriti, ei puutu antud vaidlusesse. Kohus hinnates koosmõjus kahju ulatust (tl 8-20, tl 138-139, tl 132) ning teostatud töid, leiab, et hageja on tõendanud tekkinud kahju suurust. Kostja viited VÕS § 489, 477 ei ole asjakohased. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav (KOS § 11 lg 3). Kostja seda tõendanud ei ole. Asjaolu, kas kostja korter seisis tühjana ja millal tema poeg sealt välja kolis (tl 104-105), ei oma puutumust antud vaidlusesse. Kohus ei arvesta tõenditena kostja esitatud olukorra fikseerimise

akt nr 050868, 11.10.2007 (tl 98) ning hageja esitatud illustreerivat materjali (tl 79), kuna need ei puutu vaidlusesse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja TL olid sõlminud kodukindlustuse kindlustuslepingu, mille alusel hageja hüvitas TL33 479 krooni, s.o kahjustada saanud korteri remondi maksumuse 240 953.84 krooni (tl 4-5, 25, 28), millest on välja arvatud kindlustusvõtja omavastutus 5000 krooni (tl 199). Tuginedes eelnenule kohus leiab, et SKAS-i hagi MP vastu kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et puudub alus kahju vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel, kuna see ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel vastuvõetamatu. Kostjal on võimalik kahju hüvitada mh korteriomandi XXX Tallinnas võõrandamisega. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela nimetatud korteris. Samuti puudub kohtu hinnangul alus kõrvalekaldumiseks üldreeglist ning määramaks kahju hüvitamine perioodiliste maksetena VÕS § 136 alusel. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks 240 953.84 krooni. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu kostja kanda. Kostjal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.