Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.november 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-42750
Tsiviilasi
LPOÜ hagi PEOÜ vastu võlgnevuse summas 70 903, 48 krooni ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – LPOÜ (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja Andres K Kostja – PEOÜ (reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja Janno P 70 903,48 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
28.09.2010.a
Istungile ilmunud isikud
Hageja lepinguline esindaja Andres K Kostja lepinguline esindaja Janno P
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja PEOÜ-lt LPOÜ kasuks põhivõlgnevus summas 70 903,48 krooni ja viivised summas 10 404,98 krooni. Mõista välja PEOÜ-lt LPOÜ kasuks viivised põhivõlalt (70 903,48 krooni) alates 29.01.2010.a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud jätta 80 % ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas hageja enda kanda, kostja menetluskulud jätta 20 % ulatuses hageja kanda ülejäänud ulatuses kostja enda
kanda. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.07.2008.a ostu-müügilepingu, millega kostja ostis hagejalt küttesüsteemi seadmeid. Kostja sai kaubad kätte ja talle esitati arve. Kostja tasus arvest 40 000,02 krooni, jättes tasumata 70 903,48 krooni. Arvest nähtuvalt peab kostja tasuma arve tasumisega viivitamise tõttu viivist 0,5 % viivitatud summast päevas. Hagi koostamise seisuga moodustab viivisesumma 202 065 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 70 903, 48 krooni ja viivised summas 70 903, 48 krooni. Täpsustatud nõude kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivised edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni, juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel arvel märgitud viivisemäära kokkulepe puudus.
Kostja kinnitab, et ostis hagejalt küttesüsteemi seadmeid. Kostja on tasunud hageja poolt esitatud arve nr 8155 osaliselt s.o. summas 40 000, 02 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees on vastuse esitamise seisuga 70 903, 48 krooni. Kostja hageja viivisenõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et arve maksmisega viivitamine oli vabandatav. Kostja ostis hagejalt küttesüsteemi seadmeid KG eostatud ehitustööde tarbeks. Küttesüsteemi seadmete ostmisel oli kostja veendunud, et KG ehitustööde tellija tasub teostatud tööde eest kokkulepitud ulatuses ja ajal. Eelnimetatud asjaolule tuginedes väljastas kostja hagejale ka garantiikirja arve nr 8155 tasumiseks. Kahjuks ei pidanud tellija kokkulepetest kinni ning ei tasunud kostjale teostatud tööde eest, mistõttu tekkis kostjal raskusi hageja poolt esitatud arve tasumisega. Kostja leiab, et kohustuse rikkumine on olnud vabandatav. Juhul, kui kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma hagejale viiviseid, siis palub kostja välja mõista viivised seaduses ettenähtud suuruses, mitte aga hageja poolt näidatud ulatuses. Hageja ja kostja viivisemääras kokku ei leppinud. Seadusjärgne viivisemäär moodustab kokku summa 10 404,98 krooni.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus järgnevas:
-
Pooled sõlmisid 07.07.2008.a ostu-müügilepingu, millega hageja müüs kostjale küttesüsteemi seadmeid. Kostja sai kauba kätte ja hageja esitas kostjale tasumiseks arve summas 110 903,50 krooni (tlk 20), kusjuures maksetähtajaks oli 07.07.2008. Kostja tasus arve osaliselt s.o summas 40 000,02 krooni, tasumata jäi 70 903, 48 krooni. Kostja hageja poolt esitatud arvet tähtaegselt ei tasunud ja on käesoleva ajani hagejale saadud kauba eest võlgu 70 903, 48 krooni.
Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja võlgnevus kauba eest moodustab 70 903, 48 krooni, kostja on selles osas hagi õigeks võtnud, tuleb hageja põhinõue rahuldada. VÕS (Võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja on asjas palunud välja mõista kostjalt arve tasumisega viivitamise eest viivised. Poolte vahel on vaidlus selles kas kostja poolt arve tasumisega viivitamine on olnud vabandatav. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal sellega arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. Arvestades, et vääramatuks jõuks ei ole võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud, eelkõige tema enda majandustegevus ja sellest tekkivad takistused, sh ka see kui võlgniku lepingupartner ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt, on kohus seisukohal, et kostja väited kohustuse rikkumise vabandatavuse kohta on tõendamata. Lisaks peab kohus vajalikuks osutada, et kostja väited kohustuse rikkumise vabandatavuse kohta ei ole käesolevas asjas ka asjakohased. VÕS § 105 teise lause kohaselt kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses, võib võlausaldaja nõuda viivist sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Kuivõrd käesolevast asjast nähtuvalt tegutsesid pooled müügilepingut sõlmides majandus-ja kutsetegevuses, siis on hagejal täitmisega viivitamise tõttu õigus nõuda viivist olenemata sellest kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel on vaidlus selles, kas viivisemäär oli poolte vahel kokku lepitud. Hageja poolt esitatud arvel (tlk 20) on märgitud viivisemääraks 0,5 % päevas. Arvestades asjas esitatud tõendeid on kohus seisukohal, et poolte kokkulepe arvel märgitud viivisemäära kohta ei ole veenvalt tõendatud. Asjast ei nähtu, et kostja oleks nõustunud hageja poolt märgitud viivisemääraga. Ainuüksi viivisemäära olemasolu arvel ei ole kokkuleppe olemasolu
tuvastamiseks piisav tõend. Ka asja materjalidele lisatud Garantiikirjast (tlk 21) nähtub, et kostja on nõustunud vaid arvel märgitud kauba eest tasuma, muude tingimuste aktsept puudub. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte kokkulepe viivisemäära kohta puudub ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viiviseid VÕS § 113 sätestatud määras. Käesolevas asjas on kostja arvestanud seadusjärgse viivise suuruseks ajavahemiku 07.07.2008-28.01.2010.a eest summa 10 404, 98 krooni. Kohtuistungil möönis hageja esindaja viivisearvestuse õigsust. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada summas 10 404, 98 krooni. Hageja on asjas palunud kostjalt viivised välja mõista ka edasiulatuvalt Arvestades TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 sätestatut asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust, leiab kohus, et 80 % ulatuses tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud osades poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.