Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.oktoober 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-14199
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi HV vastu võlgnevuse summas 3049,08 krooni ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – Swedbank Liising AS Hageja esindaja Külli R Kostja – HV(isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Kairi T 3049,08 krooni
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
Hageja menetluskulud jätta tema enda menetluskulud jätta hageja kanda.
kanda, kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.05.2006.a järelmaksuga müügilepingu , mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz A190, ehitusaasta 2000 ning millega hageja finantseeris vara tulevikus omandamise võimaldamiseks kostjale vajaliku tehingu. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. 03.01.2007.a sõlmis kostja kindlustuslepingu, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS HV ja kindlustusvõtjaks kostja. Kindlustusmakse osamakse tuli tasuda iga kalendrikuu 15. kuupäeval hageja arveldusarvele. 16.05.2006.a sõlmisid pooled järelmaksuga müügilepingule teenuste lisa, mille alusel andis hageja kostjale kasutamiseks Statoili kütusekaardi. Kostja kohustus tasuma kaardi kuumakse s.o 15 krooni ning tasuma kaardiga kasutatud teenuste eest. 05.12.2008.a sõlmisid pooled lepingule lisa, mille kohaselt lõpetasid lepingu ennetähtaegselt ning kostja kohustus tagastama vara hagejale viie päeva jooksul. Samuti leppisid hageja ja kostja kokku, et pärast valduse üleandmist hagejale kuulub see hageja poolt võõrandamisele, ning juhul, kui võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui hagejale tema poolt vara omandamisel tehtud kulutuste hüvitamata osa (sh lepingu lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad intressimaksed) ja vara valduse ülevõtmisega, selle hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega ning muude vara võõrandamisega kaasnevate kulutuste kogusuma, on kostja kohustatud hüvitama hagejale nimetatud summade vahe vastavalt hageja poolt esitatavale teatisele. Lepingu lõpetamise seisuga oli kostjal tasumata arve perioodi eest 16.11.2008-15.12.2008 summas 4789,72 krooni. Vara müüdi hinnaga 55 000 krooni. Hageja tasus vara realiseerimisel AS-le SA müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 904 krooni, rehvide parandustööde eest 740 krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 2750 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 3049,08 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 3049,08 krooni ning viivise ajavahemiku 24.03.201014.09.2010 eest 101,38 krooni ja sealt edasi viivise protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud liisingulepingu lisa 1 punkt 2 on tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning on seetõttu tühine. Olukorras, kus kostjal ei ole võimalik mõjutada sõiduki müügiprotsessi ega rääkida kaasa sõiduki müügihinna kujundamisel, on ebamõistlik panna kogu võõrandatava vara hinnarisk kostjale. Kostja ei nõustu hageja väitega, et liisingulepingu lisa 1 sõlmiti kostja initsiatiivil. Kostja rõhutab, et tal puudus mistahes mõistlik põhjus paluda ise liisinguandjal sõlmida kostjat potentsiaalselt kahjustav kokkulepe. Poolte vahel sõlmitud liisinguleping oli sõlmitud tüüptingimustega. Sama lepingu lisa 1 p 2 sätestab lepingu üldtingimuste p-ga 7.4.1 täpselt samasuguse kohustuse. Seega on ilmne, et lepingu lisa allkirjastamine koos selle p-iga 2 on igal juhul toimunud hageja soovil, kes on pidanud vajalikuks liisingulepingu tingimusi ka lisakokkuleppes rõhutada. Kostja rõhutab, et hageja ei informeerinud teada kordagi sellest, et tema poolt tagastatud vara plaanitakse müüa 37,5 % alla turuhinna ja seeläbi kostja varalisi huve kahjustada. Kostja on seisukohal, et hageja müüs sõiduki hinnaga, mis jäi oluliselt alla sõiduki turuväärtusele. Hageja müüs sõiduki 20.03.2009.a hinnaga 55 000 krooni, kuigi tema
hindamiskomisjon oli 19.12.2008.a määranud vara makumuseks 88 000 krooni. Seejuures hindas hageja sõiduki kolmel korral alla, kusjuures igakordne allahindamine oli enam kui 10 % sõiduki algsest maksumusest. Kokku hindas hageja vara kõigest kolme kuuga alla 37,5 % ehk rohkem kui kolmandiku algselt hinnatud vara väärtusest. Kostja on seisukohal, et vara hinna drastiline langetamine sedavõrd lühikese ajaperioodi jooksul ei olnud objektiivselt põhjendatud. Kasutatud autode müügiga tegeleva OÜ BR poolt antud hinnangu kohaselt müüdi aastatel 2008-2009.a Mercedez-Benz A190 tüüpi sõidukeid hinnaklassis 90 000-120 000 krooni. Automaatkäigukastidega olid kallimad ja manuaalid odavamad. Kostja kasutuses oli automaatkäigukastiga auto. Hageja seisukoht, et auto müüdi turuhinnaga on paljasõnaline ja kõiki asjaolusid arvestades otseselt ebaõige. Sõiduk ei vajanud mingisugused suuri investeeringuid, nagu väidab hageja ning sõiduki turuväärtus ei saanud remondivajaduse tõttu sedavõrd märkimisväärselt langeda. Kostja ei saa vastutada selle eest, et vara realiseerimisest saadud rahasumma ei katnud vara jääkväärtust ning hageja poolt tehtud kulutuste kogusummat. Liisinguandja peab küll tagama parima ja kiireima tulemuse vara realiseerimisel, kuid ilma liisinguvõtja huve kahjustamata. Antud juhul realiseeris hageja sõiduki võimalikult kiiresti lähtudes ainult enda huvidest ja lootusest, et pärast on võimalik ebamõistlikult kahjustavale tüüptingimusele tuginedes kliendilt 3049, 08 krooni sisse nõuda. Sõiduauto müük alla turuhinna on kahtlemata kliendi huve kahjustav tegevus. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokolli parandamise taotluse lahendamine Kostja esitas asjas taotluse 30.08.2010.a kohtuistungi protokolli parandamiseks. (tlk 75-77) TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest. TsMS § 53 lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise paranduse taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohta. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kostja protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et seega ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled istungil avaldavad. Nimetatud protokolli parandamise taotlusest ei nähtu, et protokollimata on jäänud kostja seisukohad, mida kirjalikes seisukohtades pole avaldatud.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: -
-
Pooled sõlmisid 12.05.2006.a. lepingu (liisingulepingu), mille kohaselt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid. Hageja andis kostjale liisingueseme üle 12.05.2006.a
-
-
-
03.01.2007.a sõlmis kostja kindlustuslepingu AS-iga HV. Selle lepingu järgi tuli iga kuu kindlustusmakse osamakse tasuda hageja arveldusarvele. 16.05.2006.a. sõlmisid pooled lepingule teenuste lisa, mille alusel andis hageja kostjale kasutamiseks Statoili kütuse krediitkaardi. Kostja kohustus tasuma kaardi kuumakse 15 krooni ning tasuma saadud teenuste eest. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjale 10.11.2008.a teatise lepingu ülesütlemise kohta. 05.12.2008.a. sõlmisid pooled liisingulepingu nr XXX lisa, mille kohaselt lõpetasid lepingu ennetähtaegselt ning kostja kohustus tagastama vara hagejale viie päeva jooksul. Lepingu lõpetamise seisuga oli kostjal hagejale tasumata arve perioodi eest 16.11.2008-15.12.2008.a summas 4 789, 72 krooni Vara jääkmaksumus lepingu lõpetamise ajal oli 49 692, 04 krooni Hageja hinnakomitee 19.12.2008.a otsuse kohaselt oli vara maksumus realiseerimiseks 88 000 krooni (käibemaksuta) Vara müüdi märtsis 2009.a hinnaga 55 000 krooni (käibemaksuta) Hageja tasus vara realiseerimisel AS-le SA müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 904 krooni, rehvide parandustööde eest 740 krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 2 750 krooni.
Asja materjalidele lisatud Liisingulepingu Lisa nr 1 p 2 kohaselt pärast liisingueseme valduse üleandmist liisinguandjale, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Juhul, kui liisingueseme võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui liisinguandjale tema poolt liisingueseme omandamisel tehtud kulutuste hüvitamata osa (sh liisingulepingu lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad intressimaksed) ja liisingueseme valduse ülevõtmisega, liisingueseme hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega ning muude liisingueseme võõrandamisega kaasnevate kulutuste kogusumma, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale nimetatud summade vahe vastavalt liisinguandja poolt esitatavale teatisele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas eelnimetatud lisa nr 1 p 2 on tüüptingimus. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu, lg 3 kohaselt võib tüüptingimus sisalduda lepingu dokumendis või olla lepingu eraldi osa. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et poolte vahel sõlmitud lepingu lisa nr 1 p 2 on tüüptingimus. Sellele, et nimetatud lisa 1 punkt 2 ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud viitab asjaolu et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 7.4.1 (mis on tüüptingimus) sätestab täpselt samasuguse tingimuse. Lepingu lisa nr 1 p-st 2 nähtuvalt on tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnarisk pandud ainult kostjale ning sellisena on see kohtu arvates kostjat ebamõistlikult kahjustav ning see asjaolu viitab kohtu arvates samuti sellele, et kostja ei olnud võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Nagu nähtub VÕS § 367 lg-st 3 on liisinguandja nõude arvestamisel oluline liisingueseme väärtus. Poolte vahel lepingu lisas nr 1 p-s 2 sätestatu ei arvesta liisingueseme väärtusega. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja tüüptingimus on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine, kuna nimetatud punkti järgi ei võta hageja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse liisingueseme väärtust. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas hageja poolt müüdi liisinguese turuhinnaga. Vara jääkmaksumus lepingu lõpetamise ajal oli 49 692,04 krooni. TsÜS § 65 järgi eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja hinnakomitee 19.12.2008.a otsuse kohaselt oli vara maksumus realiseerimiseks 88 000 krooni (käibemaksuta). Asja materjalidest nähtuvalt müüdi vara hinnaga 55 000 krooni (käibemaksuta). Asjas puudub vaidlus selles, et müügiprotsessi pikkuseks oli 3 kuud, müügiprotsessi jooksul alandati iga kuu möödudes müügiobjekti hinda rohkem kui 10 %. Asja materjalidele lisatud asjatundja arvamusest (tlk 108) nähtuvalt oli aastatel 2008-2009.a Mercedes-Benz A190, 1,9 (ehitusaasta 2000) tüüpi sõidukite müügihind vahemikus 90 000120 000 krooni, kusjuures automaatkäigukastidega sõidukid olid kallimad ning hind sõltus ka läbisõidust. Asjas puudub vaidlus, et kostja kasutuses olnud sõiduk oli automaatkäigukastiga. Kostja esitatud tõenditest müügil olevate Mercedes-Benz A190 hindadest nähtub, et ligemale 2 aastat vanemad sõidukid olid 2010.a suvel müügil kõrgema hinnaga kui hageja müüs kostja kasutuses olnud sõiduki. Hageja esitatud tõend Mercedes-Benz A160 1,7 müügihinna kohta ei ole kohtu arvates piisav tõend käesolevas asjas, kuivõrd hageja kasutuses olnud sõiduk oli suurema mootorivõimsusega ja erineva käigukastiga. Kohus on seisukohal, et hageja väited, mille kohaselt oli sõiduki turuhinnaks 55 000 krooni, kuna sõiduk vajas remonti ei ole veenvad, kuivõrd asja materjalidele lisatud asjatundja arvamusest (tlk 118) nähtuvalt moodustas müügikuulutuses märgitud sõiduki parandamise maksumus ligikaudu 3000 krooni. Käesolevast asjast nähtuvalt realiseeris hageja sõiduki kiiresti, seda korduvalt lühikese aja jooksul alla hinnates, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et sõiduki müügihind ei väljenda selgelt turuhinda. Arvestades asjas esitatud tõendeid ning asjaolu, et sõiduk müüdi majanduskriisi tingimustes, tuleb asuda seisukohale, et sõiduki turuväärtus oli hagejale tagastamisel ligikaudu 80 000 krooni. Kuna hageja müüs sõiduki alla turuhinna, siis arvestades hageja põhinõude suurust, ei ole nõue kostja vastu põhjendatud. Kuna põhinõue tuleb jätta rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.