Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.09.2010 esitas Swedbank Liising AS Viru Maakohtusse hagi N G`i (ik: xxxx) vastu võlgnevuse 3000 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 17.02.2006 sõlmisid Swedbank Autopargi Juhtimise AS (endise ärinimega Balti Autoliisingu AS) (üürileandja) ja N G rendilepingu nr 1069421). 05.08.2010 on tehtud äriregistris Swedbank Autopargi Juhtimise AS-i registrikaardile ühinemiskanne, mille kohaselt loetakse toimunuks ühinemine Swedbank Autopargi Juhtimise AS -i ja Swedbank Liising AS-i vahel. Tulenevalt ÄS § 391 lg 4 läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas õigused ja kohustused, üle ühendavale ühingule. Seega on Swedbank Autopargi Juhtimise AS-i õigused üle läinud Swedbank Liising AS-ile Lepingu alusel andis üürileandja kostjale üürile sõiduauto Lexus GX470 4.7 ehitusaastaga 2005 ning kostja kohustus tasuma üürileandjale selle eest lepingus sätestatud maksed vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja kohustus ka lepingu p 3.6 ja 9.7 alusel tagama vara kindlustuslepingu ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Kindlustuslepingu sõlmis kostja eest hageja; kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi kohustus tasuma täielikult kostja. Lepinu p 9.1 kohaselt oli lepingu esemeks olev sõiduk kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustatud. Lepingu ja hagiavaldusele lisatud vastava kaskokindlustuse poliisi kohaselt oli liiklusõnnetuse toimumise korral vabatahtliku kindluskaitse (kaskokindlustus) puhul kostja omavastutus 3000 krooni, millise summa ulatuses jäi varalise kahju osa kostja enda kanda. Seoses kostja valduses olnud auto kahjustamisega 06.05.2008 toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel lõpetati kostjaga leping ennetähtaegselt. Üürileandjale esitati A.K. Autoteenindus OÜ poolt kahjustatud auto remonttööde eest arve summas 18 650.80 krooni (käibemaksuta), milline on ka tasutud. Swedbank Varakindlustus AS kindlustusandjana hüvitas kaskokindlustuse korras üürileandjale kindlustusjuhtumi tagajärjel remonttööde maksumuse, millest on lahutatud omavastutuse summa 3000 krooni ning nimetatud summa - 3000 krooni - kandis üürileandja sõiduki remonttööde eest ise. Hagejal on kostja vastu nõue tulenevalt üürileandja poolt tasutud remonttööde arvete eest omavastutuse ulatuses summas 3000 krooni. Hageja saatis kostjale 14.05.2009 teatise, mille kostja sai vastavalt väljastusteatele kätte 21.05.2009. Hageja palus võlgnevus tasuda, andes seejuures kostjale tasumiseks täiendava tähtaja, kuid hagi esitamise seisuga ei ole võlgnevust tasutud ega ka võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võetud. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. 02.08.2010 tegi kohus määruse, millega jättis avalduse rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 02.09.2010. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja riigilõivu tasumisega kulusid summas 75o krooni. Hageja tugineb veel VÕS §-ide 8 lg 2; 23 lg 1; 100, 115, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 sätestatule ning palub kostjalt välja mõista rendilepingust nr.1069421 tulenev võlgnevus summas 3000 krooni, samuti TsMS § 367 tulenevalt viivis protsendina põhinõudest (s.o. Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – rendileping nr 1069421 koos maksegraafiku, lisade ja üldtingimustega; sõiduki kaskokindlustuse poliis perioodil 19.04.2008 kuni 18.04.2009; üürileandjale autoteeninduse poolt esitatud arve koos vastava maksekorraldusega arve tasumisest, kindlustusandja hüvitusotsus koos vastava arve ja maksekorraldusega kindlustusandja poolt üürileandjale hüvitatud summade kohta; hageja koostatud õiend lepingust tuleneva nõude arvestusest; kostjale väljastatud teade; riigilõivu tasumise maksekorraldused. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid hageja nõudele esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 08.10.2010 kostjale isiklikult. Seega oli kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 22.10.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes hüvitamata üürileandja poolt tasutud sõiduki remontööde arvete eest esitatud nõude omavastutuse ulatuses tulenevalt lepingu esilehel ja punktis 9 toodust. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (summas 3000 krooni). VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduse esitamisest, s.o. alates 28.09.2010 (hagiavalduse koostamise aeg) kuni põhinõude täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. TsMS § 144 p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud juhul, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hagiavaldusele on lisatud vastavaid menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldused nr 14565, 16.10.2009 summas 750 krooni riigilõivu tasumisest ning nr 83801, 28.09.2010 - summas 1000 krooni tasumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 02. detsembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.