Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). 2.04.2009 HAGIAVALDUSES ESITATUD HAGEJA NÕUE

KOSTJA VASTUS

Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid. Kostja on seisukohal, et hageja on koostanud kostjale lepinguga mitte kooskõlas oleva maksegraafiku laenuintresside osas, mistõttu hageja nõuded põhinevad ebaõigele intresside arvestusele kostja

suhtes alates lepingu sõlmimisest 17.04.2007.a ja millest tulenevalt on ebaõige hageja nõue kostja suhtes nii laenu põhinõudes summas 45 330,14 krooni kui ka intressid summas 5 768,06 krooni ja sissenõutava viivise summas 14 529,37 krooni. Hageja võlgnevuse arvestuse aluseid kõigi eelmärgitud summade nõuetes esitanud ei ole, mistõttu hageja nõue ei ole selge. Kuna hageja nõuded ei tugine poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduvatele kokkulepitud tingimustele, on hageja alusetult esitanud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, nõudekirju, teinud kostja suhtes ebaõigesti maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles alusetult tehtud kulutuste väljanõudmist hagis summas 1453 krooni nõuab ja millega kostja kogu ulatuses ei nõustu. Pooled leppisid kokku lepingu põhitingimustes sh. selles, et intress on 28.4% aastas. Lepingu sõlmimisel sai kostja aru, et intressi määr arvutatakse 28,4% laenu jäägilt ehk võlguolevalt summalt. VÕS § 29 lg 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kostjal puudusid võimalused kontrollida hageja poolt lepingu sõlmimisel hageja koostatud maksegraafikut, mistõttu kostja eeldas, et hageja poolt koostatud maksegraafik on õige, kus intressi arvestatakse laenu jäägilt ja lisaks eelmärgitule lepingus sisalduvate põhitingimuste alusel ja usaldades hagejat allkirjastas maksegraafiku. Kostja leiab, et ainuüksi 2007 aasta kohta nõudis hageja ebaõigesti kostjalt intressi lepingus kokkulepitust enam 5 086,85 krooni. Kostja on teostanud hagejale makseid aastal 2007 kokku 17 516,03 krooni. Hageja nõue saanuks olla õigesti koostatud maksegraafiku alusel 13 348,55 krooni. Seega on kostja tasunud hagejale lepingus kokkulepitud alusel 2007. aastal enam 4 167,48 krooni. Eelmärgitu tõttu seisuga 12.12.2007.a kostjal võlgnevusi ei olnud ja hagejal puudub õigus punktis 2.4 kostjalt nõuda sisse alusetult 19.12.2007.a, 22.01.2008.a, 29.01.2008.a. ning 25.02.208.a. kirjade esitamise eest, samuti hageja poolt seadusega mittekooskõlas esitatud hageja nõudes kohtu poolt tühistatud alusel 453,30 krooni. Eelmärgitu tõttu puudus hagejal seaduslik õigus üles öelda kostjaga sõlmitud leping ühepoolselt, puudusid lepingu ülesütlemise alused. Millest tulenevalt viivisenõue nii hagiavalduses avaldatuna summaliselt 14 529,37 krooni kui ka viivisenõue tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni on asjakohatu, kuna sisuliselt on leping üles öeldud ilma lepingus kokkulepitud aluseta ja tuleneb hageja poolt rajatuna ebaõigetele arvestuse alustele. Lisaks on kostja tasunud hagejale 2009.a ja 2010.a kokku 14 000 krooni. Märgitud summast 14 000 krooni kustutada viiviseid, puudub hagejal lepinguline alus, kuna hagejal puudus 25.02.2008.a lepinguline alus kostjale laenulepingu ülesütlemiseks ja märgitust tulenevalt puudub alus viiviste nõudes.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS

Hageja jääb oma hagiavalduses toodud nõuete ja seisukohtade juurde. Hageja ei nõustu kostja vastuses esitatud seisukohtade ja vastuväidetega ning seda alljärgnevatel põhjendustel. Kostja on oma vastuses asunud seisukohale, et lepingus ja maksegraafikus kokkulepitud intress on arvestatud ebaõigesti. Hageja nimetatud väitega ei nõustu. Intress on lepingus õigesti arvestatud. Intressi maksmise kohta oli poolte vahel sõlmitud vastav maksegraafik, mis oli koostatud annuiteetgraafikuna. Annuiteetgraafikuga laenude puhul sisestatakse intressimäär kliendihaldusprogrammi algsumma intressimäärana. Laenutingimustes sätestatakse kliendi jaoks intressimäär alati intressina algsummalt ning väljendatakse vastavalt Võlaõigusseaduse nõuetele määrana aastas. Tulenevalt VÕS ́i § 94 lg-st 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0700224/35st on pooled, lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 5), kokkuleppinud, et krediidisaaja maksab krediidiandjale intressi 28.4% krediidisummast aastas ehk kokku 48 873.01 krooni. VÕS ́i § 397 lg 1 esimene lause sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Seega on intressi maksmise kokkulepe kehtiv, seaduslik ja põhjendatud. Kostja on lepingu ja maksegraafiku allkirjastamisega nõustunud intressiarvestusega ja võtnud endale kohustuse tasuda hagejale intressi lepingus kokkulepitud määras, suuruses ja tingimustel. Tulenevalt ülalöeldust asub hageja seisukohale, et hageja ja kostja vahel kokkulepitud intressisumma on õige, seaduslik ja põhjendatud ning kostja jaoks siduv. Sellest lähtuvalt on kostjaga sõlmitud leping kehtivalt ülesöeldud ning hageja poolt esitatud nõue on õige, seaduslik ja põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on esitanud kohtule poolte vahel 17.04.2007. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0700224/35st (tl 6) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lõige 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Seaduses sätestatud põhimõtet on korratud üldtingimuste punktis 5.1.1. Toimikumaterjalidest nähtuvalt (tl 9-10) on hageja VÕS § 416 lõike 1 ja üldtingimuste punkti 5.1.1 nõuded täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda. Hageja ütles lepingu kostjale üles 25. veebruari 2008.a kirjaga (tl. 14). Üldtingimuste punkti 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kostja ei tunnista esitatud hagi põhjusel, et hageja on koostanud kostjale lepinguga mitte kooskõlas oleva maksegraafiku laenuintresside osas, mistõttu hageja nõuded põhinevad ebaõigele intresside arvestusele kostja suhtes alates lepingu sõlmimisest 17.04.2007.a ja millest tulenevalt on ebaõige hageja nõue kostja suhtes nii laenu põhinõudes summas 45 330,14 krooni kui ka intressid summas 5 768,06 krooni ja sissenõutavas viivises summas 14 529,37 krooni. Nimelt oli kostjal lepingu sõlmimisel arusaam, et intressi määr 28,4% arvutatakse laenu jäägilt ehk võlguolevalt summalt. Kohus leiab, et kostja selline seisukoht ei ole kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga ja hilisema kostja käitumisega lepingu täitmisel. 17. aprilli 2007.a tarbijakrediidilepingus nr 0700224/35st on pooled kokkuleppinud, et krediidisumma on 49 307,59 krooni ja intressimäär aasta kohta on 28,4% krediidisummast. Seega on lepingus üheselt määratletud, et intressi arvestatakse krediidisummalt. Kostja on lepingule alla kirjutanud ja samuti vastavalt lepingule koostatud maksegraafikule. VÕS § 397 lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu kohaselt oli intressimäär 28,4 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi summas 48 873,01 krooni. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõtete kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. 4.oktoobri 2010.a kohtuistungil esitas hageja esindaja nõude täpsustuse. Avalduse kohaselt esitas hageja 2.04.2009 hagi kostja vastu 67 080.87 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Peale hagiavalduse esitamist on kostja tasunud 13 000 krooni, millest üldtingimuste p-i 2.5, VÕS § 88 ja VÕS § 415 alusel on arvestatud 1 453.30 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude. 5 778.64 krooni tagastamata krediidisumma ja 5 768.06 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks. Hageja lõplik nõue on, mõista kostjalt hageja kasuks välja 71 994.68 krooni, millest 39 551.50 krooni on tagastamata krediidisumma ja 32 443.18 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning mõista kostjalt alates 04.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 28.40% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Üldtingimuste punkti 2.5 teise lause kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu täitmise käigus krediidiandjale laekunud summade arvelt loetakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel krediidisumma, seejärel tasumata intress ning lõpuks viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused.

VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Seega on hageja toiminud vastavalt lepingule ja seadusele, kui arvestas kostja poolt tehtud makse 13 000 krooni esmalt võla sissenõudmisega seotud kulude, tagastamata krediidisumma ja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks. Seega on kostja osaliselt oma kohustused hageja ees täitnud. Täitmata on kostja poolt hagejale põhinõue summas (45 330.14 - 5 778.64) 39 551.50 krooni ja viivisenõue. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 49 307.59 krooni. Hageja põhinõue vastavalt täpsustatud hagile moodustab 39 551.50 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud tagastamata krediidisumma suurust, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 39 551.50 krooni põhivõlgnevuse katteks. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivis summas 32 443.18 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingus kokkuleppinud, et intressimääraks on 28,4% võlgnetavalt summalt aastas. Seega on poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 28,4% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on viiviseid arvestanud alates pooltevahelise laenulepingu ülesütlemisest so 25.02.2008 kuni 4.10.2010 so. kuni hagi nõude täpsustamiseni. Nimetatud perioodi eest on viivise summaks 32 443.18 krooni. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale. Samuti kohus leiab, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna see on põhinõudest väiksem. Viivise nõue, mis ei ületa põhinõuet ehk laenusummat, vastab ka igati hageja õigustatud huvile. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 04.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, viivisemääraga 28.4% tagastamata krediidisummalt aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eespool toodud põhjenduste kohaselt kuulub hageja nõue selles osas rahuldamisele pooltevahelises lepingus sätestatud viivisemääras. Ja kuna sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on tehtud perioodi 25.02.2008. a – 4.10.2010. a kohta, tuleb lisanduv viivis mõista välja alates 04.10.2010. a. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata krediidisummalt alates 04.10.2010. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,4% tagastamata krediidisummalt (39 551.90 krooni) aastas. Samas kohus seisukohal, et lõplik kostjalt väljamõistmisele kuuluv viivisesumma ei tohi ületada krediidisummat 39 551.50 krooni. Kohus leiab, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse

viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab lisanduva viivise summa selliselt, et mõistab kostjalt välja viivise alates 4.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,4% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa ulatuses, st 39 551.50 krooni. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 71 994.68 krooni (krediidisumma 39 551.50 krooni + viivise summa 32 443.18 krooni) ja viivise alates 4.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni 28.4 % krediidisummalt 39 551.30 kroonilt aastas, kuid mitte rohkem kui 39 551.30 krooni (krediidisumma).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.