Kohtulahend

müügileping, kus sisaldus ka käsundusleping. Lepingu p 7 kohaselt kohustus hageja tellima asjaajamise, mis on seotud maareformi seaduse alusel kinnisasja suhtes teostatavate maa erastamise toimingute, maakatastrimõõdistamise ja kinnistusraamatusse kandmisega. Samuti kohustus hageja kandma asjaajamisega seotud kulutused. Kostja kohustus andma hagejale volikirja asjaajamiseks. Seega oli nimetatud lepingu näol tegemist vastastikuste õiguste ja kohustuste lepinguga. Hageja on käsundi rikkumisega ohtu seadnud lepinguobjekti tekkimise ja maa erastamise avalduse esitamisest tuleneva kostja õiguse oma vara suurenemisele. Maa piiride kulgemise ettepanek oli tehtud 16.11.2004. Maa ostueesõiguse erastamise korra kohaselt on taotleja kohustatud piiride kulgemise ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavalt litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. Hiljem oleks taotleja kaotanud maa erastamise õiguse. Hageja kokkulepitud toiminguid ei teinud. Kinnistu jagamisest ja osa hagejale müümisest keeldumise põhjustas asjaolu, et hageja ei täitnud omapoolseid lepingujärgseid kohustusi käsundisaajana. Hagejapoolne käsundi täitmata jätmine on põhjustanud ainult temast endast tulenevatest asjaoludest ja seega puudub tal lepingus omapoolse kohustuse täitmata jätmise tõttu võimalus nõuda kostjalt müügilepingu täitmist. Tingimust - kinnistu jagamise toimingute tegemine hageja poolt selleks ette nähtud tähtaja jooksul - ei saabunud. Seega kostjal lepingujärgseid kohustusi ei tekkinud. Kinnistusraamatus registriosa nr 3981608 III jaos on sisse kantud

VARASEM KOHTUMENETLUS

registriosast, mis avatakse ligikaudu 47 ha suuruse maaüksuse kohta ja annab nõusoleku kanda samasse registriossa omanikuna hageja (hageja nõuded 3 ja 4). Ülejäänud osas jättis Riigikohus kohtuotsused muutmata ja saatis tsiviilasja tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

lubavad kindlaks määrata tulevikus tekkiva kinnistu jagamisel tekkivate kinnistute piirid selliselt nagu pooled seda silmas pidasid eellepingu sõlmimisel. Kohus leidis, et pooled ei ole sõlminud lahtise tingimusega lepingut, sest pooled on kokku leppinud kõikides olulistes müügilepingu tingimustes. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru Jaoskonna registriosa 3981608 andmetel on 29.09.2006 asjaõiguskokkuleppe alusel 02.01.2007 kinnistusraamatusse kinnisasja 49,85 ha Ida-Virumaa xxxxx omanikuna sisse kantud G. Kozlova. Eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks on kantud K. Kekki kasuks sisse 15.01.2007 ja AS Vestman Kinnisvara kasuks 16.01.2007. Eellepingu p 5.1 alusel müüja kohustub kolmekümne päeva jooksul alates kahe katastriüksuse maaktastris registreerimisest esitama kinnistusraamatule avalduse kinnistu jagamiseks allnimetatud kinnistuks: 5.1.1 kinnistu ligikaudse suurusega 2 ha, millel asub müüjale kuuluv hoone või rajatis ning mida müüja ei pea võõrandama ostjale; 5.1.2 kinnistu ligikaudse suurusega 47 ha, mis eellepingu alusel sõlmitava põhilepinguga võõrandatakse ostjale. Eellepingu p 5.1.3 alusel kohustub müüja pärast p-des 5.1.1 ja 5.1.2 sätestatud kinnisasjade kandmist kinnistusraamatusse andma lepingu p-s 5.1.2 kinnisasja omandiõiguse üle ostjale. Pooled vaidlevad, kelle kohustus oli jagada X kinnistu kaheks kinnistuks ligikaudse suurusega 2 ha ja 47 ha. Vaidlust ei ole, et X kinnistut kaheks kinnistuks jagatud ei ole ning et maakorraldustoiminguid kinnistu jagamiseks kumbki pooltest läbi viinud ei ole. Eellepingu p 7.1 kohaselt kohustus hageja tellima asjaajamise, mis on seotud maareformi seaduse alusel kinnisasja suhtes teostatavate maa erastamise toimingute, katastrimõõdistamise ja kinnistusraamatusse kandmisega ning p 7.2 kohaselt kohustus ostja kandma järgmised sellega seotud kulutused. Eellepingu p 7.2.13 järgi kohustus müüja väljastama ostjale erastamistoiminguteks, mõõdistamistoiminguteks ning kinnistamis- ning jagamistoimingute teostamiseks volikirja tähtajaga 3 aastat. G. Kozlova on 24.11.2004 volikirjaga volitanud hagejat esindama end asjaajamistes, mis on seotud temale Ida-Virumaal XXXX kuuluvate hoonete alla ja hoonete juurde maa riigilt omandamisega (ostueesõigusega erastamisega); hoonete aluse ja hoonete juurde maa mõõdistamisega, katastrisse kandmisega; maa erastamislepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega, seal hulgas järelmaksu graafiku allakirjutamise ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisega, ja maa kinnistamisega G. Kozlova nimele; eelnimetatud maa jagamisega ja jagamisel moodustunud katastriüksuste kinnistamisega kostja nimele. Volikiri oli kehtiv kolm aastat ja välja antud tagasivõtmatult. Õige on kostja seisukoht, et kohustus tellida asjaajamine väljastatava volikirja alusel vastab oma olemuselt käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 tähenduses. Käsundiandja ei pidanud lepingu kohaselt maksma käsundisaajale tasu ning käsundisaaja pidi kandma kõik käsundi täitmisega seotud kulutused. Seega võibki järeldada, et ostu-müügihind 100 000 krooni oli kokku lepitud juhul, kui hageja teostab kogu asjaajamise, milline on vajalik müügilepingu objekti tekkimiseks ning tasub kõik kinnistu tekkimisega seonduvad kulud. Seega oli kogu lepingujärgseks eseme ostuhinnaks 100 000 krooni ning lisaks kõik kulutused, millised tekivad lepingu eesmärgi saavutamisel ja selleks asjaajamisega. Eellepingust nähtub, et käsunduslepingu järgsed kohustused tuli täita enne ostu-müügilepingu järgsete kohustuste täitmist. Kohus leidis, et vastastikuste kohustuste täitmise tõttu sõlmisid pooled 24.11.2004 eellepingu ja mitte kohe põhilepingu. Kohus leidis, et on tõendatud, et kinnistu jagamiseks vajalikud toimingud pidi läbi viima hageja. Kuigi eellepingu p. 5.1 kohaselt kohustus müüja 30 päeva jooksul alates kahe katastriüksuse maakatastris registreerimisest esitama kinnistusraamatule avalduse kinnistu jagamiseks kaheks nimetatud kinnistuks, siis eellepingu p. 7.1 kohaselt kohustus ostja tellima muuhulgas asjaajamise, mis on seotud maa kinnistusraamatusse kandmisega. Eellepingu p 7.2.13 kohaselt kohustus müüja väljastama ostjale erastamistoiminguteks, mõõdistamistoiminguteks ja kinnistamis- ning jagamistoimingute teostamiseks volikirja

tähtajaga 3 aastat. Eellepingu p-st 7.2.13 nähtub selgesõnaliselt, et volitus pidi antama ka jagamistoimingute teostamiseks. Volikirja p 4 kohaselt oli hageja muuhulgas volitatud esindama kostjat maa jagamisel ja jagamisel moodustunud katastriüksuste kinnistamisega G. Kozlova nimele. Lepingu p 4.6 kohaselt pidi ostja kandma kõik kulutused, mis on seotud muuhulgas kinnistu jagamisega. Seega pidi jagamistoimingud läbi viima hageja. Vaidlus selle üle, et hageja lepingu p 7.1 kohast tellimust ei esitanud, puudub. Vaidlust ei ole, et jagamistoiminguid, milleks hagejale oli lepingu p 7.2.13 alusel väljastatud volikiri, hageja talle antud volituse tähtaja jooksul teostanud ei ole. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõiguse erastamise korra (edaspidi Korra) p 131 kohaselt ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks nimetab kohalik omavalitsus vastavalt oma asjaajamiskorrale ametniku(d) või organi(d), kellel on õigus koostada ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut (edaspidi ettepaneku koostaja). Ettepaneku koostaja koostab piiride kulgemise ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) käesoleva korra punktis 13 sätestatut arvestades. Piiride kulgemise ettepanekule kirjutab alla ettepaneku koostaja ja ettepanek antakse taotlejale kätte või saadetakse talle tähitud kirjaga. Maakorraldaja A. P. poolt 16.11.2004 koostatud ettepanek on üle antud kostja x ja volitatud esindajale P. ning on vaidlusaluse lepingu lisaks. Seega oli juba lepingu sõlmimisel teada asjaolu, et piiride kulgemise ettepanek on tehtud. Sama sätte kohaselt on taotleja kohustatud piiride kulgemise ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates. Korra p 132 kohaselt kui taotleja ei ole kolme kuu jooksul ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kättesaamise päevast arvates tellinud katastriüksuse moodustamist või ei ole käesoleva korra punkti 133 kohaselt esitanud taotlust uue tähtaja määramiseks või ei ole nimetatud tellimust esitanud linna- või vallavalitsuse poolt määratud uueks tähtajaks, lõpetab linna- või vallavalitsus oma otsusega maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja taotleja kaotab maa erastamise õiguse. Hageja poolte vahel kokku lepitud toiminguid ei teinud. Kohus leidis, et kostja on veenvalt põhistanud, et hageja tegevusetuse tõttu, kus hageja jättes oma käsunduslepingu järgsed kohustused täitmata, oleks kostja ilma jäänud maa erastamise õigusest ja sellest tulenevalt ka maa võõrandamise võimalusest. Riigikohus leidis, et kui jagamiskohustus oli algselt hagejal ja hageja talle antud volituse tähtaja kestel jagamistoiminguid ei teinud, tuleb vastata küsimusele, kas kostja vabanes seoses hageja tegevusetusega jagamiskohustusest (lepingu p 5.1). VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 109 lg 1 ja 108 lg 2 tulenevalt võib vastastikuse lepingu puhul lepingut rikkunud pool nõuda teiselt poolelt täitmist juhul kui lepingut rikkunud poolelt ei saa täitmist nõuda täitmise võimatuse tõttu, mis on tekkinud teisest poolest tulenevatel asjaoludel. Riigikohus on otsuse p-s 13 viidanud jagamiskohustusele volituse tähtaja kestvuse jooksul. TsÜS § 110 kohaselt tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt käesolevas peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut. Tingimust - kinnistu jagamise toimingute tegemine - hageja poolt selleks ette nähtud tähtaja jooksul ei saabunud. Seega kostjal lepingujärgseid kohustusi ei tekkinud. Kuna hageja ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi teostada kinnistu jagamiseks vajalikud mõõdistamistoimingud ja jagamistoimingud, siis leidis kohus, et G. Kozloval kui kinnistu müüjal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest esitada registripidajale kinnistamisavaldus. Hageja palus kostjal esitada kinnistamisavaldus koos katastriplaanidega, kuid eelnevalt kohus tuvastas, et katastriplaanide moodustamine ei olnud kostja kohustuseks ka eellepingu järgi, seega ei saaks kohus sellist asjaolu tuvastada. Vaidlust ei ole, et hageja ei

ole nõudnud kostjalt kinnistu jagamiseks vajalike toimingute tegemist. Kuna kohus tuvastas, et kinnistu jagamise kohustus oli hagejal, et ei ole tõendatud, et kostjal oleks kohustus esitada registripidajale kinnistamisavaldus koos katastriplaanidega, seega ei saa lugeda kinnistu jagamist toimunuks ja kinnistu jagamise toimingud on tegemata, siis ei ole tõendatud hageja nõue lugeda G. Kozlova nõustunuks enda kustutamisega kinnistu omanikuna registriosast, mis avatakse maaüksuse kohta ligikaudse suurusega 47 ha ja nõusoleku andmiseks kanda samasse registriossa omanikuna AS Vestman Kinnisvara, sest kohus ei saa lugeda sõlmituks pooltevahelist asjaõiguslepingut 47 ha-le kinnistule.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

p-le 5.1 tuleb jagamiskohustuse määramisel analüüsida kogu lepingut ja selle eesmärki ning poolte käitumist. Selleks, et kostjal oleks võimalik lepingu eseme omand hagejale üle anda, on vajalik kinnistu jagamine. Lepingu p-d 5.1, 7.1 ja 7.1.13 ei sätesta hagejale kohustust viia läbi jagamistoimingud. Maa ostueesõigusega erastamise korra p-st 131 tulenevalt loetakse katastriüksuse moodustamine algatatuks hetkest, kui erastaja esitab katastriüksuse moodustamise õigusega isikule tellimuse. Eellepingu p 7.1 kohaselt kohustus tellimuse esitama hageja. Nimetatud asjaolud tuvastas ringkonnakohus varasemalt. Seetõttu ei saa väita, et lepingu p 7.1 kohaselt kohustub hageja kinnistu jagama – katastriüksuse moodustamise õigusega isikule tellimuse esitamise kohustus ei ole kohustus kinnistusse kantud maaüksuse jagamiseks. Lepingu p-s 5.1 võttis kostja endale kohustuse esitada kinnistamisavalduse kinnistu jagamiseks kaheks maaüksuseks. KRS § 36 lg 1 sätestab, et maatüki kinnistusregistrisse kandmiseks on nõutav katastriüksuse plaani koopia. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud plaani koopia on nõutav ka kinnistu jagamise, kinnistust osa eraldamise ja kinnistule maatüki liitmise kande tegemisel. Seega on kostjal lepingust tulenev kohustus esitada registripidajale kinnistamisavaldus koos katastriplaanidega X jagamisel tekkinud maaüksuste kohta. Käesoleva ajani pole kostja kinnistu jagamiseks vastavat avaldust esitanud. Kostja ei ole asja arutamise lõpetamiseni vastu vaielnud hageja väitele, et jagamiskohustus oli kostjal. Kostja ei ole kunagi väitnud, et jagamiskohustus oli hagejal. Kostja esitas vastavasisulise väite alles peale asja arutamise lõpetamist kohtuistungil kohtuvaidluse faasis. Hageja vaidles koheselt sellele vastu, kuna uute väidete esitamine ei ole enam lubatud. Jagamiskohustuse määramisel tuleb analüüsida kogu lepingut ja selle eesmärki ning poolte käitumist. 3) ebaõige on kohtu väide, et hagejal lasus kohustus tellida asjaajamine volikirja alusel, mis vastab käsunduslepingu tunnustele ja et hageja jättis need käsunduslepingu järgsed kohustused täitmata. Poolte vahel tekkinud õigused ja kohustused on sätestatud 24.11.2004 kokkuleppes, mis on müügileping, mitte käsund. Seega on ebaõige kohtu väide, et kostja keeldub õigustatult kinnistu jagamisest ja kinnistu osa hagejale müümast, mis on põhjustatud asjaolust, et hageja pole täitnud lepingujärgseid kohustusi käsundisaajana. Käsundit pole poolte vahel olnud, kuna volituse maht ja sisu tulenes üksnes kokkuleppest endast. Volikirja kehtivuse lõppedes ei lõppenud kostja VÕS § 208 lg-st 1 tulenev omandi üleandmise ja võimalikuks tegemise kohustus. Kohus on jätnud täielikult kohaldamata VÕS § 27 lg 2. VÕS § 27 lg 2 alusel saab väita, et on igati mõistlik ja loogiline, kui kinnistu jagab kostja; 4) leidis maakohus, et kostja keeldub kinnistu jagamisest ja kinnistu osa hagejale müümast, kostjal on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest kinnistamisavalduse esitamiseks, hageja ei ole nõudnud kostjalt kinnistu jagamiseks vajalike toimingute tegemist. Otsus on selles osas põhjendamata, kuna kostja ei ole tuginenud väidetele, et tal on õigus kohustuste täitmisest keelduda. Kostja esitas vastavasisulise väite alles peale asja arutamise lõpetamist kohtuistungil kohtuvaidluse faasis. Hageja vaidles koheselt sellele vastu. Kohus rikkus siin TsMS § 436 lg-d 3 ja 4; 5) kohaldas kohus TsÜS § 110 ja leidis, et tingimust (hageja poolt kinnistu jagamine) ei saabunud. Seega kostjal lepingujärgseid kohustusi ei tekkinud. TsÜS § 110 ei ole asjakohane säte, kuna sätte mõte on kohaldada vastavalt edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut sel juhul, kui tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks on ette nähtud konkreetne tähtpäev. Seetõttu ei puutu antud teema asjasse ja maakohtu viide TsÜS §-le 110 on arusaamatu.

asjaajamine. Seega pidi müügi objekt tekkima hageja tegevuse tulemusena. Lepingu puhul, milles müüdava asja tekkimiseks peab ostja teostama eelnevalt asjaajamise, on tegemist vastastikuste kohustustega lepinguga. Kohus on otsuses õigesti leidnud, et käsunduslepingu järgsed kohustused tuli täita enne ostumüügilepingu järgsete kohustuste täitmist, sest alles käsundi täitmise tulemusena sai tekkida ostu-müügilepingu objekt. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja oma kohustusi ei täitnud; 7) leiab apellant, et kostja ei ole tuginenud enne kui kohtuvaidluse faasis väitele, et tal on õigus kohustuse täitmisest keelduda. Riigikohtu otsuse p 13 kohaselt tuli maakohtul analüüsida, kas kostja vabanes omapoolsest lepinguliste kohustuse täitmisest kui hageja jättis enda lepingujärgsed kohustused täitmata. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et volikirja kehtivuse aja jooksul hageja oma kohustusi ei täitnud. Tegelikult pidi hageja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra p 131, 132 ja 134 kohaselt katastrimõõdistamise tellima juba 3 kuu jooksul piiride kulgemise ettepaneku tegemisest. Piiride kulgemise ettepanek oli pooltevahelise lepingu lisaks. Hageja poolte vahel kokku lepitud toiminguid ei teinud. Kui kostja poleks nimetatud asjaolust teadlikuks saanud ning suutnud kiiresti ja adekvaatselt reageerida, oleks ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpetatud ja kostja kaotanud maa erastamise õiguse. Kohus on õigesti tuginenud VÕS § 101 lg-le 3, mille kohaselt võlausaldaja ei või tugineda rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid (sealhulgas nõuda kohustuse täitmist), kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või sellest tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 109 lg 1 ja 108 lg 2, mille kohaselt lepingut rikkunud pool saab teiselt poolelt nõuda täitmist juhul, kui lepingut rikkunud poolelt ei saa täitmist nõuda täitmise võimatuse tõttu, mis on tekkinud teisest poolest tulenevatel asjaoludel. Käesoleval juhul on hageja kohustuste täitmise võimatus tekkinud ainult hagejast sõltuvatel asjaoludel. Seega hageja kohustust rikkunud poolena kostjalt täitmist nõuda ei saa. Samuti on Riigikohus viidanud jagamiskohustusele volituste tähtaja kestvuse jooksul. Kohus on õigesti leidnud, et vastastikuses lepingus omapoolse kohustuse täitmata jätmise tõttu puudub hagejal võimalus nõuda kostjalt müügilepingu täitmist (TsÜS § 110).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Maakohus leidis, et kinnistu jagamise kohustus oli hagejal. Ringkonnakohus maakohtu selle järeldusega ei nõustu. Riigikohus on 08.10.2009 otsuse p-s 13 asunud seisukohale, et kui jagamiskohustus oli algselt hagejal ja hageja talle antud volituse tähtaja kestel jagamistoiminguid ei teinud, siis tuleb vastata küsimusele, kas kostja vabanes seoses hageja tegevusetusega jagamiskohustusest, mis tema jaoks tuleneb lepingu p-st 5.1, mille kohaselt peab kostja esitama kinnistu jagamiseks kinnistamisavalduse. Jagamiskohustuse määramisel tuleb analüüsida kogu lepingut ja selle eesmärki ning poolte käitumist. Ringkonnakohus leiab, et lepingu p-dest 7.1, 7.2.13 ja hagejale antud volitusest (välja antud 24.11.2004 kehtivusega 3 aastat) tulenevalt oli algselt kinnistu jagamise kohustus hagejal. Samas ei leppinud pooled kokku, mis tähtajaks peab hageja jagamiskohustuse täitma. Samas kinnitavad asja materjalid, et kostja ei täitnud lepingu p-s 1.2 endale võetud kohustust – müüa lepingu esemeks olev kinnisasi hagejale. Asja materjalidest tulenevalt katastriüksus moodustati 06.06.2005 (I kd, t.l 25) ning maa ostueesõigusega erastamise korra p 15 alusel on Vaivara Vallavalitsus 18.10.2005 korraldusega nr 279 (I kd, t.l 67-68) nõustunud maa ostueesõigusega erastamisega kostjale ning edastanud materjalid maa erastamise kohta IdaViru maavanemale ja taotlejale. Seega teostas kostja hageja asemel ja viimast teavitamata maa erastamise toimingud, millised pidi teostama hageja. Ida-Viru maavanem andis 15.09.2006 korralduse kostjale maa ostueesõigusega erastamiseks ning maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti 29.09.2006. Kostja kanti X kinnistu (49.85 ha) omanikuna kinnistusraamatusse 02.01.2007. Asja materjalidest nähtub veel see, et kostja sõlmis 08.05.2006 sama maaüksuse müümise kohta võlaõigusliku müügilepingu K. Kekkiga ning 15.01.2007 on vaidlusalusele kinnistule seatud eelmärge omandiõiguse nõude tagamiseks K. Kekki kasuks. 09.03.2006 tegi kostja hagejale eellepingust taganemise avalduse. Arvestades eelnevat, s.h kostja käitumist ja müügilepingu eesmärki, ei saanud hageja enam kinnistut jagada. Eellepingust taganemisest järeldub, et kostja võttis hagejalt talle antud volituse tagasi ning kinnistut sai jagada üksnes kostja. Seega ei ole hageja jätnud täitmata kinnistu jagamiskohustust ning ekslik on maakohtu seisukoht, et kostjal oli õigus keelduda hagis nõutud kohustuste täitmisest. Kostjal on lepingu p-st 5.1 tulenev kohustus esitada registripidajale avaldus kinnistu jagamiseks kaheks kinnistuks. Ebaõige on maakohtu tuginemine hageja nõude rahuldamata jätmisel maa ostueesõigusega erastamise korra p-dele 132 ja 134, kuivõrd nimetatud sätted jõustusid alates 02.03.2007. Asja materjalidest nähtuvalt moodustati vaidlusalune katastriüksus 2005. a.

lepingu p 5.1, mis kohustab kostjat (müüjat) esitama kolmekümne päeva jooksul alates kahe katastriüksuse maakatastris registreerimisest registripidajale avaldus kinnistu jagamiseks kaheks allnimetatud (lepingu p 5.1.1 ja p 5.1.2) kinnistuks. Eelmärgitu on maakohtu poolt menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 2 tähenduses ja seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejale selgitada menetluslikku olukorda ja anda talle võimalus haginõude täiendamiseks. Samuti tuleb tagada kostjale võimalus esitada hageja nõudele omapoolsed vastuväited.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.