Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-10-32772
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-32772
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Rxxxx Vxxx vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Hageja esindaja: Liisu Kreisman (e-post: [email protected]) Kostja: Rxxxx Vxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elektronpost xxxxxxxxxx Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
AS-i poolt kantud menetluskulud summas 5895 (viis tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni, millest 145 (ükssada nelikümmend viis) krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest, 1500 (üks tuhat viissada) krooni on õigusabikulu ning 4250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni on pool BIGBANK AS-i poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad Rxxxx Vxxxx kanda.
BIGBANK AS esitas 08.07.2010.a Tartu Maakohtule hagi Rxxxx Vxxxx vastu 108 146,74 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 27. septembriks 2010.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 08.09.2010.a. Kohtule 09.09.2010.a esitatud vastuses kostja tunnistab hagi ning soovib sõlmida hagejaga kompromissi. 14.10.2010.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel.
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist viie päevani. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 5895 krooni (1/2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 4250 krooni + hageja õigusabikulud 1500 krooni + hagimaterjalide väljatrüki eest tasutud riigilõiv 145 krooni) kannab kostjad. Samuti on kokku lepitud, et muud kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled taotlesid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 07.07.2010.a maksekorraldusega nr 92713747 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 (selgitus „0501157/15st-1; RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest; Rxxxx Vxxx“) riigilõivu 8645 krooni (tl 29), millest riigilõiv hagi esitamise eest oli 8500 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 4250 krooni taotluses toodud arveldusarvele. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 150 lg 2 p 1; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433, § 489 lg 2, § 661 lg 4.
Kohtunik
Ü. Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.