22.oktoobril 2010.a, kell 15.00, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-08-49816
Tsiviilasi
OÜ-u AE hagi OÜ RMF vastu 8672.64 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
8672.64 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ AE(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: adv. Alan Biin; XXX Kostja: OÜ RMF (registrikood XXX, asukoht: XXX);
Asja läbivaatamine
19.oktoobril 2010.a, kohtuistungil
Kohtuistungil osalejad
Hageja esindaja : adv. Alan Biin Kostja: kohtuistungile ei ilmunud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt RMF OÜ AE kasuks 8672.64 (kaheksa tuhat kuussada seitsekümmend kaks krooni ja 64 senti) krooni.
3.Menetluskulud jätta OÜ RMF kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude väljakmõistmist saab vaidlustada koos kohtuotsuse vaidlustamisega. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. 1(5)
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue
1.OÜ AE esitas 17.07.2008 Harju Maakohtusse hagi OÜ-u RMF vastu kahju 8672.64 krooni hüvitise nõudes. 22.08.2008 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2007. a mai lõpus suulise lepingu, mille kohaselt kohustus kostja osutama katering teenust 50 inimesele hageja üritusel. Kostja väljastas hagejale 08. 06. 2007. a arve nr. 65 summas 6060 krooni, millest hageja tasus
12.06. 2007. a 3060 krooni. Poolte vahel tekkinud vaidluse tõttu teenuse kvaliteedi osas jäi ülejäänud osa arvest nr. 65, summas 3000 krooni, tasumata. Kostja esitas 2007. a suvel Harju Maakohtusse hageja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõudis arve nr. 65 eest põhivõla 4890 krooni, viiviste 21 krooni ja menetluskulude eest 1000 krooni, kokku 5911 krooni tasumist. Seega on kostja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses 1890 krooni võrra suurema summa, kui hageja temale tegelikult võlgnes. Hageja tasus makseettepanekus toodud 5911 krooni kostja arveldusarvele 18.10.2007. a. lisades selgitusse, et see on tasutud arve nr. 65 eest. Hageja ei informeerinud kohut makseettepaneku täitmisest. Harju Maakohus väljastas 13.03. 2008. a tsiviilasjas nr. 2-07-24599 maksekäsu, millega mõistis hagejalt välja kostja kasuks 08.06.2007. a arve nr. 65 eest koos menetluskuludega 5911 krooni. Kostja esitas 13.03.2008 kohtumääruse kohtutäiturile sundtäitmiseks. 15. 04. 2008. a edastas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Kaire Põlts hagejale täitmisteate, mille kohaselt täidab ta kostja avalduse alusel Harju Maakohtu 13.03.2008. a määrust tsiviilasjas nr. 2-07-24599, täiteasi nr. 025/2008/2560. Täitmisteatele oli lisatud ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus summas 2065 krooni ja täitekulu väljamõistmise otsus summas 76 krooni. Kohtutäitur täitis 05.05.2008. a hageja arveldusarvetelt Hansapangas ja SEB Pangas kokku 8672,64 krooni. Kostja on pahauskselt käitudes esitanud hageja poolt täidetud nõude teist korda täitmiseks kohtutäiturile ning sellega on kostja alusetult rikastunud 5911 krooni võrra ja hagejale on tekkinud kahju seoses kohtutäituri kulude kandmisega summas 2761.64 krooni. Hageja tegi kostjale 08. mail 2008. a ettepaneku alusetult saadud raha tagastada, kuid kostja seda ei teinud. Kostja väidete kohaselt oleks hageja kostjale võlgu veel 7950 krooni väidetavalt arve nr. 64 eest. Arvet nr. 64 hageja kostjalt kunagi saanud ei ole, samuti puudub poolte vahel leping või tehing, mille eest kostja oleks saanud hagejale arve nr. 64 väljastada. Kostja pole varasemates menetlustes väitnud, et eksisteerib arve nr 64, samuti ei ole kostja nõudnud selle arve tasumist.
3.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista 8672.64 krooni ning menetluskulud jaotada vastavalt seadusele.
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb vastu nii hagi menetlusse võtmisele kui ka esitatud hagile. Kostja leiab, et esimese astme kohtu pädevuses ei ole sama kohtu jõustunud lahendite revideerimine. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kohtumäärus maksekäsu kiirmenetluses ei ole õige. 2(5)
Maakohus ei saa sellist asja menetleda ning kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja, RMFOÜ hagi ei tunnista ning märgib, et OÜ AE on kostjale veel võlgu 3018 krooni. Hageja tellis kostjalt toitlustuse 50 inimesele üldmaksumusega koos käibemaksuga 15 900 krooni. Toitlustusteenust osutati väljasõiduga, st kaasnes toidu, personali, varustuse ja seadmete toomine kliendi juurde, personal teenindas kliendi külalisi kohapeal toitlustuse aja jooksul. Hageja kogu ulatuses ettemaksu ei teostanud ning 8.06.2007 väljastati hagejale 2 arvet: arve nr 64 summale 7 950 krooni, mille tellija pidi maksma samal päeval ja arve nr 65 summale 7 950 krooni, mille hageja võis tasuda peale tellimuse täitmist. Hageja maksis tellimuse täitmise päeval so. 12.06.2007 vaid 3060 krooni, ülejäänud osas oma kohustust ei täitnud. Võlgnevuse sissenõudmiseks pidi OÜ RMF kandma kulutusi: 1000 krooni on makstud õigusabi eest kohtumenetluses ja 1000 krooni - täitemenetluse jooksul. Seega moodustas hageja võlgnevus kokku 14 840 krooni. 18.10.2007 OÜ AE maksis OÜ-le RMF 5911 krooni. 12.05.2008 kohtutäituri vahendusel laekus veel 5911 krooni. Seega võlgneb OÜ AEOÜ-le RMF 3018 krooni. Kostjal on olemas tõendusmaterjal selle kohta, et hageja on mõlemad arved kätte saanud. Arve nr 64 tasumata jätmine hageja poolt selgus hiljem, makskäsu kiirmenetluse avalduses nõuti ainult arvega 65 seotud võlgnevuse summat. Menetlus maakohtus
6.08.09.2010 toimunud kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi seoses hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamisega ja kostja esitatud tunnistaja ülekuulamisega. Kohus määras istungi ajaks 19.10.2010. 19.10.2010 kohtuistungile kostja ega kostja esitatud tunnistaja ei ilmunud. Kohus kuulas kohtuistungil hageja esindaja vande all üle. Hageja taotles antud asjas tagaseljaotsuse või sisulise otsuse tegemist ning menetluskulude jätmist kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused.
7.Kohus, ära kuulanud poolte seisukohad, hageja esindaja vande all, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
8.Vastuseks kostja väitele, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse ning maakohus ei saa asuda revideerima sama kohtu maksekäsu menetluses tehtud otsust, märgib kohus järgmist. Hageja on esitanud kostja vastu nõude seoses asjaoluga, et kostja on käitunud pahauskselt ning esitanud kohtutäiturile teistkordselt hageja poolt juba tasutud nõude. Hageja ei ole vaidlustanud mitte tsiviilasja nr 2-07-24599 lahendit so. maksekäsu menetluses tehtud määrust, vaid kostja tegevuse, mis seisnes selles, et kostja esitas hageja poolt eelnevalt tasutud summa veelkord täitemenetluses ja sellise tegevuse kaudu kostja rikastus. Hageja nõude eesmärk on kostjale enammakstud summa tagasi saada. Hageja esitatud nõuet menetledes ei hinda ega revideeri kohus tsiviilasjas nr 2-07-24599 tehtud kohtulahendit. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas võrreldes tsiviilasjaga nr 2-07-24599 on erinevad nii hageja nõue (hagi ese) kui ka faktilised asjaolud (hagi alus).
9.Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel 3(5)
kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 3 p 3 sätestatu kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 22.10.2008 vastuses hagile teatanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetlus (tl 33-34). Kohus lahendab asja sisuliselt.
10.Kohus loeb poolte esiletoodud väidete alusel tõendatuks, et poolte vahel oli 2007 .a. mai lõpus sõlmitud suuline leping 50 inimese toitlustamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud tarbijatöövõtuleping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 4 sätestatu kohaselt so. teenuse osutamine hagejale. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja, OÜ RMF esitas 08.06.2007 teenuse osutamise eest arve nr 65 summas 6060 krooni (tl 55) ning esitatud arvest tasus hageja, OÜ AE12.06.2007 ülekandega 3060 krooni (tl 56). Viidatud ülekanne on teostatud selgitusega : „OÜ RMF arve 65 I osa“. Arve saamist ning tasumist kinnitas kohtuistungil vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja KKH. Poolte väiteid asjas toimunud kiirmenetluse ja sellele järgnenud täitemenetluses kinnitavad Harju Maakohtu kohtumäärused tsiviilasjas nr 2-07-24599, mille kohaselt on OÜ-ule AE tehtud ettepanek ja kohustatud tasuma OÜ RMF kokku 5911 krooni (tl-d. 5-6; 8-9). Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on OÜ AE18.10.2007 teostanud OÜ RMF ülekande kogusummas 5911 krooni (tl 7). Ülaltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja on pooltevahelisest tarbijatöövõtulepingust tuleneva kohustuse, maksta teenuse eest tasu, täitnud ning lepingust tulenev nõue on VÕS § 186 p 1 kohaselt seoses täitmisega lõppenud.
11.VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja esitas Harju Maakohtu maksekäsu määruse kohtutäiturile. Kohtutäituri 15.04.2008 täitmisteatest OÜ AE nähtuvalt on OÜ RMF esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja kohtutäituri poolt on tehtud ettepanek tasuda 5911 krooni 10 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamisest alates (tl 10). Kohtutäituri tasu suuruseks on määratud 2065 krooni (tl 11). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja 05.05.2008 teostanud kohtutäiturile ülekande summas 8128 krooni ning 544.64 krooni, kokku 8672,64 krooni (tl-d 13-14). Hageja ja kohtutäituri vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on hageja ka kohtutäiturile teatanud, et teenus on tellitud ainult üks kord ja selle eest on ka tasutud (tl 57-59). Kohus leiab, et poolte vahel tekkis uus võlasuhe selle tõttu, et kostja esitas täidetud nõude veelkord täitmiseks kohtutäituri kaudu. Kostja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. VÕS § 3 p 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida alusetust rikastumisest. VÕS § 115 lg 1 sätestatu kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus loeb ülaltoodu alusel tõendatuks, et hageja tasus seoses täitemenetlusega kokku 8672,64 krooni. Kostja ei ole tõendanud väidet, et teenuse osutamise eest esitati arved nr 64 ja 65 ning arve 64 on osaliselt hageja poolt tasumata. Kohus on tsiviilasja menetlemisel korduvalt teinud kostjale, OÜ RMF ettepaneku tõendada oma väiteid ning esitada kohtule arve nr 64, kuid kostja oma vastustes viidatud arvet nr 64 esitanud ei ole (tl 44, 93). Seega ei ole kostja tõendanud hagejale arve nr 64 esitamist ning kostja väide arve esitamise kohta on tõendamata. Asjaolu, et kostja esitas ainult ühe arve on kinnitanud ka hageja oma vande all antud ütlustes.
12.Hageja on esitanud kostja vastu 8672,64 krooni nõude ja seega nõuab hageja summat, mille ta tasus seoses kostja pöördumisega kohtutäituri poole. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 1028 sätestatu alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus 4(5)
langeb hiljem ära. Kohus on käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale summat 8672.64 krooni, kostja ei ole sellise kohustuse olemasolu tõendanud.
13.Kohus ei hinda tõendina tsiviilasja toimiku lehekülgedel 35 kuni 37 olevaid tõendeid, kuna need ei ole seotud antud tsiviilasjaga. Nimetatud tõendid on esitatud tsiviilasjas nr 2-08-4887, samuti on antud tsiviilasjas teised menetlusosalised. Menetluskulud
14.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab esitatud hagiavalduse täies ulatuses, tuleb hageja menetluskulud täies ulatuses jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline taotleda 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatav summa kindlakstegemise avaldus tuleb esitada Harju Maakohtule ning avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Heiki Kolk Kohtunik
5(5)
6(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.