2-10-42909/6 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-42909 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (hageja) esitas 02.09.2010 Harju Maakohtule hagi KN(kostja) vastu kahju summas 50 000 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 06.02.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-05-309 mõistetud kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel KP suri. TP esitas Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile 03.02.2005 ohvriabi seaduse (OAS) alusel hüvitisetaotluse. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 23.05.2005 otsusega nr 55A hüvitati matusekulud ja määrati OAS § 14, § 13 ja § 14 hüvitis, kogusummas 50 000 krooni. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjades sotsiaalminister edasivolitamisõigusega. Sotsiaalministri 19.08.2008 määruse nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 2 lg 2 p 17 alusel on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks riigi esindamine kohtuvaidlustes oma pädevuse piirides ja § 3 lg 2 p 16 alusel on Sotsiaalkindlustusameti peadirektoril õigus anda ametnikel volitusi ameti nimel toimingute tegemiseks ja haldusaktide andmiseks seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Hageja ei vaidle vastu kostja taotlusele asuda hagi võimalikul rahuldamisel kohtuotsusega väljamõistetud summat tasuma peale karistuse kandmist ja vanglast vabanemist 2013 aastal. Alljärgnevalt selgitab hageja 50 000 krooni nõude tekkimist ja selle arvutuse perioodi. Hüvitis määratud alates 02.01.2005 järgmiselt: 2 ülalpeetava korral on kahju suuruseks ohvriabiseaduse (OAS 2005 kehtinud redaktsioon) § 14 ja „Kuriteoohvritele makstava hüvitise suuruse arvutamise kord” (edaspidi kord) § 7 lg 2 alusel 85 % OAS § 11 alusel arvutatud ohvri keskmisest sissetulekust 16 124.70 x 0.85 (kahju 85 %, alus) = 13 706 krooni. Kooskõlas OAS § 10 ja korra § 7 lg 2 lahutatakse kahju suurusest toitjakaotuspension, mis hüvitise määramise ajal oli 1 426 krooni, 13 706 - 1 426 = 12 280 krooni. OAS § 10 lg 3 kohaselt on kogu hüvitise suurus 70 % sama paragrahvi punktides 1-4 (p 3 – ohvri surmast tulenev kahju) nimetatud kahjust 12 280 x 0.70 = 8 596 krooni. Ühele ülalpeetavale (lapsele) määratud hüvise summa on seega 8 596 : 2 = 4 298 krooni. Jaanuaris 2005 maksti hüvitist 30 päeva eest 4 159.35 krooni (ühele), kokku 8 318.70 krooni. Veebruaris 2005 maksti ühele lapsele 4 298 krooni, kokku 8 596 krooni. Märtsis 2005 maksti ühele lapsele 4 441.90 krooni, kokku 8 883.80 krooni. Alates 01.03.2010 indekseeriti hüvitisi tarbijahinna indeksiga, mis oli

2-10-42909 OAS § 15 sätestas, et makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 50 000 krooni. Esitatud haginõue ei sisalda matusega seotud kulutusi, kuna nimetatud kulude osas on kriminaalasja raames rahuldatud TP’a tsiviilhagi. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista ennast kannatanu KP mõrvas süüdi ja asi on praegu arutusel Euroopa Inimõiguste Kohtus. Kui kohus leiab, et kostja peab peale Harju Maakohtu 06.02.2008 otsuses (kriminaalasjas nr 1-05-309) märgitule täiendavalt maksma veel 50 000 krooni, siis ta on seda kohustatud ka tegema. Kostja taotleb hagi rahuldamise korral lubada maksta 50 000 krooni pärast vanglast vabanemist 8 kuu jooksul. Kostja kannab karistust kuni 05.01.2013. Menetluse käik Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks (hageja nõusolek t lk 3, kostja nõusolek t lk 31). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: 1) kostja on süüdi mõistetud jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas nr 1-05-309 vägivallakuriteos KP’a suhtes. Ohver selle tagajärjel suri (t lk 19-23). 2) TP esitas Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile 03.02.2005 ohvriabi seaduse (OAS) alusel hüvitisetaotluse ja hageja on kannatanutele välja maksnud 50 000 krooni. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude OAS § 31 lg 1 alusel, millest tulenevalt pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Kostja märgib oma vastuses, et kriminaalasjas tehtud otsuses sellist nõuet ei ole märgitud ning kõik väljamõistmisele kuuluvad summad on seal kajastatud. Nimetatud kostja seisukoht ei ole õige. Hageja on tasunud kuriteoohvritele riiklikku hüvitist ohvriabi seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kostja on süüdi mõistetud jõustunud kohtulahendiga vägivallakuriteos, mille tagajärjel kannatanu suri (OAS § 8 lg 1 p 1). OAS § 9 lg 1 kohaselt on õigus saada hüvitist käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud teo tagajärjel tekkinud kahju kannatanud Eesti kodanikul. Ohvri surmast tulenevat kahju reguleerib OAS § 14 ning hageja on selle arvutamise alused välja toonud 23.09.10 menetlusdokumendis (t lk 34-35). Hüvitis on kannatanutele määratud alates 02.01.2005 järgmiselt: 2 ülalpeetava korral on kahju suuruseks ohvriabiseaduse (OAS 2005.a kehtinud redaktsioon) § 14 ja „Kuriteoohvritele makstava hüvitise suuruse arvutamise kord” (edaspidi kord) § 7 lg 2 alusel 85 % OAS § 11 alusel arvutatud ohvri keskmisest sissetulekust 16 124.70 x 0.85 (kahju 85 %, alus) = 13 706 krooni. Kooskõlas OAS § 10 ja korra § 7 lg 2 lahutatakse kahju suurusest toitjakaotuspension, mis hüvitise määramise ajal oli 1 426 krooni, 13 706 - 1 426 = 12 280 krooni. OAS § 10 lg 3 kohaselt on kogu hüvitise suurus 70 % sama paragrahvi punktides 1-4 (p 3 – ohvri surmast tulenev kahju) nimetatud kahjust 12 280 x 0.70 = 8 596 krooni. Ühele ülalpeetavale (lapsele) määratud hüvise summa on seega 8 596/2 = 4 298 krooni. Jaanuaris 2005 maksti hüvitist 30 päeva eest 4 159.35 krooni (ühele), kokku 8 318.70 krooni. Veebruaris 2005 maksti ühele

1.03.(16 124.70 x 1.03) x 0.85 = 14 117.17 – 1 426 x 0.70 = 8 883.80 krooni. Aprillis 2005 maksti ühele lapsele 4 408.30 krooni, kokku 8 816.60 krooni. Alates 01.04.2005 suurenes indekseerimise tagajärjel toitjakaotuspension, uus ülalpeetavatele makstav toitjakaotuspensioni summa oli 1 522 krooni ja uus hüvitis arvutatud järgnevalt: 16 608.44 x 0.85 = 14 117.17 – 1 522 x 0.70 = 8 816.62 /2 = 4 408.30 krooni. Mais 2005 maksti ühele lapsele 4 408.30 krooni, kokku 8 816.6 krooni. Juunis 2005 määratud ühele lapsele 3 284.15 krooni, mis on välja makstud kahes osas, juunis 1 634.15 ja juulis 1 650 krooni, kokku määratud 6 568.30 krooni, millest välja makstud juunis 3 268.30 krooni ja juulis 3 300 krooni. Kokku on kumbki laps saanud 25 000 krooni, kokku 50 000 krooni. 2005.a kehtinud OAS § 15 sätte redaktsiooni kohaselt käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 50 000 krooni. Nimetatud hüvitist ei olnud kajastatud kriminaalasja kohtuotsuses. Kostja ei ole arvutustele vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul vastab arvutus OAS § 14 ja „Kuriteoohvritele makstava hüvitise suuruse arvutamise korra“ sätetele. Asjaolu, et kostja kaebus võib olla läbivaatamisel Euroopa Inimõiguste Kohtus ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks, kuna käesolevas asjas omab tähtsust see, et olemas on siseriiklik jõustunud kohtuotsus. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja karistuse kandmise tähtajaks on 04.01.2013 (t lk 46). Kostja on taotlenud, et kui kohus hagi rahuldab, siis võimaldada tal selle täitmine pärast vangistuse kandmist. Hageja on 23.09.10 seisukohas avaldanud, et hageja ei vaidle vastu, et hagiga väljamõistetud summat hakkaks kostja tasuma pärast karistuse kandmist ja vanglast vabanemist 2013 aastal. Seega lükkab kohus poolte taotlusel otsuse täitmise tähtaja edasi ning otsus kuulub täitmisele alates 05.01.2013. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.