Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-58000/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.10.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1574

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Peeter Pällin

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22.10.2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-58000

Tsiviilasi

Osaühing C hagi väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

50 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing C(registrikood: xxx, aadress: xxx; juhatuse liige MD)

VB’i

vastu

võlgnevuse

Kostja VB (isikukood: xxx aadress: xxx). Kohtuistungi toimumise aeg

21.09.2010

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.

2.Välja mõista VB’ilt võlgnevus 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni OÜ Ckasuks.

3.Välja mõista VB’ilt intress 7360 (seitse tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni ja 20 senti OÜ Ckasuks.

4.Välja mõista VB’ilt viivis perioodi eest 13.10.2009-03.11.2009 summas 241 (kakssada nelikümmend üks) krooni ja 10 senti OÜ Ckasuks.

Menetluskulude jaotus Jätta jääb 99,97 % menetluskuludest VBi kanda ja 0,03 % menetluskuludest OÜ Ckanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Hagiavalduse kohaselt 18.03.2004-10.05.2004 kandis hageja esindaja MD laenulepingu alusel kostja pangakontole kokku 50 000 krooni. Ülekannetest tuleneva nõude loovutas hageja 11.06.2007 TEOÜle, kes esitas 08.11.2007 kohtule hagi kostja vastu 850 000 krooni nõudes, mis sisaldas ka kontole kantud 50 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohus oma 22.06.2009 otsusega asus seisukohale, et nimetatud 50 000 krooni osas ei ole maksetähtaeg saabunud, kuivõrd laenuleping oli tähtajatu ja jättis selles osas hagi rahuldamata. 28.07.2009 tühistasid loovutamistehingu pooled loovutuse. 05.08.2009 saatis hageja kostjale avalduse laenulepingu üles ütlemiseks, mille kostja sai kätte 11.08.2009. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 50 000 krooni, intressi 7376,64 krooni ning viivise hagiavalduse esitamise seisuga 03.11.2009 summas 241,10 krooni. TEOÜ hagis kostja vastu tsiviilasjas nr 2-07-46714 selgitas kostja esindaja 15.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtu istungil, et vaidlusaluse 50 000 krooni tagasimaksmise tingimustes hageja ja kostja kokku ei leppinud ja et raha laenamine toimus arvestusega, et laenu makstakse tagasi dividendide arvel. Kohtuistungil selgitas hr Bi esindaja, et hr B oli saanud laenu ka 05.06.2001 ning käsitles mõlemat laenu ühtsetel alustel. 05.06.2001 laenulepingus on kirjas, et laenu makstakse tagasi dividendide arevel. Tallinna Ringkonnakohus oma 22.06.2009 otsusega tuvastas, et 15.04.2004 sõlmisid käesoleva vaidluse pooled tähtajatu laenulepingu 50 000 krooni laenamiseks. Kostja on nõuet tunnustanud tsiviilasja nr 2-07-46714 menetluses vastuses hagiavaldusele. Hageja on küll kostjale andud ka varem laenu summas 600 000 krooni, kuid laenud ei olnud antud ühtsetel alustel. hr A D ei ole kunagi olnud volitusi hageja esindamiseks, juhatuse liige on MD. Tõendina on hageja esitanud laenu väljamaksmist tõendavad maksekorraldused, Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2009 otsuse, hageja avalduse, väljastusteate, TEOÜ kinnituskirja, 15.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtu istungi protokolli Kostja seisukohad Kostja oma vastuses 15.02.2010 ja 22.03.2010 hagi ei tunnista. Kostja tegi 15.03.2004 avalduse laenu saamiseks 1 aastaks, seega on laenuleping sõlmitud tähtajaga 1 aasta lõpptähtajaga 18.03.2005. Nõue on aegunud. Kohtuistungil 21.09.2010 tunnistas kostja, et tsiviilasja nr 2-07-46714 materjalide hulgas oli 15.03.2004 laenu saamise avaldus. Tsiviilasjas nr 2-07-46714 esitatud vastuses hagile tunnistas kostja üksnes raha saamist, mitte kohustuse olemasolu. Kuna dividende ei makstud, siis raha tagastamise kohustust ei tekkinud. Kokkulepe laenu tagasi maksmise tingimuste kohta oli hr A D , kes oli ettevõtte tegelik juht. Kostja tunnistas, et maksekorraldusel on pr MD allkiri. Kostja esitas tõendina 15.03.2004 avalduse.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 50 000 krooni, intressi 7376,64 krooni ning viivise hagiavalduse esitamise seisuga 03.11.2009 summas 241,10 krooni. Pooled vaidlevad selle üle kas 18.03.2004 laenuleping oli tähtajatu või oli see sõlmitud tähtajaga 1 aasta koos tingimusega, et laen makstakse välja üksnes siis, kui kostja saab hageja ettevõttest dividende. Pooled on sõlminud krediidileping vastavalt VÕS § 401 lg 1. Lepingu tõlgendamise juhised on antud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Vastavalt VÕS § 29 lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt VÕS § 29 lg 5 p 1, 3, 4 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki /---/. Kostja väitel oli poolte ühine tahe suunatud sellele, et sõlmida leping tähtajaga 1 aasta koos tingimusega, et laen makstakse välja üksnes siis, kui kostja saab hageja ettevõttest dividende. Kostja väitel sõlmiti vastav kokkulepe hr A D enne raha üle kandmist. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kostja tõendama sellise kokkuleppe olemasolu. Hageja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu tunnistanud ning on väitnud, et hr A D ei ole kunagi olnud volitusi hageja esindamiseks. Kohus leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et hr A D oleks kunagi olnud volitusi hageja esindamiseks ja et ta oleks kostja kirjeldatud tingimustel kokkuleppe sõlminud. Hageja juhatuse liikmeks on kogu aeg olnud MD, kelle allkiri on ka raha ülekandmiseks antud maksekorraldustel. Kohus märgib, et kostja esitas oma väited vastava kokkuleppe kohta alles kohtuistungil, kuigi tal oli võimalik sellele viidata nii vastuses hagile kui ka hilisemates kirjalikes dokumentides, mida kostja esitas. Kohus leiab, et kostja ei ole oma väiteid tõendanud ning et poolte ühist tahet (VÕS § 29 lg 1) ei ole võimalik kindlaks teha. Järgnevalt hindab kohus, kas lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi mõistma lepingut viisil, et laen kuulub tagastamisele üksnes juhul, kui laenusaaja saab laenuandja ettevõttest dividende ja et laenu lõpptähtajaks on 1 aasta? Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks mõistlik tõlgendaja eeldada, et laen kuulub tagasi maksmisele üksnes dividendide saamisel. Üksnes asjaolust, et kostjale kuulus osalus hageja äriühingus, ei saa sellist kokkulepet eeldada. Tingimus on laenusuhte seisukohalt nii määrava tähtsusega, et eeldab igal juhul selgesõnalist kokkulepet. Tõendamata on kostja väited, et poolte varasemas laenupraktikas oli laenu tagasimaksmine seotud dividendide saamisega. Vastupidiselt on hageja selgitanud, et pooltevahelises varasemas laenupraktikas lepiti kokku hoopis laenuandja täiendavas tagatises, selliselt, et kui kostja saab dividende, siis kuulub saadu arvel koheselt kustutamisele laenuvõlgnevus. Samas puuduvad tõendid ka selle kohta, et pooled oleks vaidlusalust laenu käsitlenud ühtsetel alustel varasemate laenudega. Seega loeb kohus tuvastatuks, et laenu tagasimaksmise kohustus käesoleval juhul ei sõltunud dividendide saamisest. Kohus leiab, et laenuleping oli sõlmitud ilma tagasimaksmise tähtajata. Kostja esitatud avaldus laenu saamiseks viitab küll, et kostja soovis küll laenu üheks aastaks, kuid mitmed tõendid viitavad sellele, et tegelik kokkulepe sõlmiti ilma tagasimaksmise tähtajata. Esmajoones viitab tähtaja puudumisele poolte käitumine pärast laenulepingu sõlmimist. Hageja ei asunud ühe aasta möödumisel raha andmisest raha tagasi nõudma, vaid loovutas nõude TEOÜ-le, kes ütles laenulepingu üles (paraku kehtetult). Tsiviilasjas nr 2-07-4671415.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga (tl 42). Samas tsiviilasjas esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu, kuigi tunnistas raha saamist (tl 63, vt selle avalduse tõlgendust Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-09 p 12). Kuivõrd eelnevalt on kohus tuvastanud, et raha tagasimaksmine ei olnud seotud dividendide saamisega, on ainus järeldus, et ka vastuses viitas kostja lepingu sõlmimisele tähtajatult, kuigi ta seda selles menetlusstaadiumis otsesõnu ei avaldanud. Kui kostja oleks vastuse esitamisel 20.12.2007 olnud seisukohal, et laenuleping sõlmiti tähtajaga 1 aasta, oleks ta vastuses vähemalt 3 (4)

50 000 krooni ulatuses hagi tunnistanud. Ei ole võimalik samaaegselt olla seisukohal, et nõue on muutunud sissenõutavaks ja seisukohal, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Lisaks märgib kohus - obiter dictum -, et isegi juhul kui hüpoteetiliselt asuda seisukohale, et leping oli tähtajaline, siis oleks 20.12.2007 vastuse esitamisega hagi aegumine katkenud ja põhikohustus kuuluks ikkagi täitmisele. VÕS § 398 lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist pärast laenulepingu ülesütlemist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 on hagejal õigus nõuda põhivõla tasumist, seadusjärgset intressi VÕS § 94 lg 1 alusel ning viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. 05.08.2009 saatis hageja kostjale avalduse laenulepingu üles ütlemiseks, mille kostja sai kätte 11.08.2009. Seega tuli kostjal 01.10.2009 tasuda põhivõlg 50 000 krooni. Avaldusega ütles hageja laenulepingu üles alates 01.10.2009. Seega kuulub kuni nimetatud ajani tasumisele intress ja alates sellest ajast viivis. Hageja on põhjendamatult intressi arvestanud kuni 12.10.2009 ehk 12 päeva võrra rohkem. Õigeks intressi suuruseks on 7376,64 – (1,37*12 e 16,44 kr)= 7360,20 krooni. Lepingu ülesütlemise teate kohaselt ei olnud kohustuse sissenõutavaks muutumise tähtaeg seotud teate kättesaamise ajaga. Teate kohaselt tuli kohustus täita 01.10.2009. Hageja on palunud seadusjärgse viivise välja mõista perioodi eest 13.10.2009-03.11.2009 summas 241,10 krooni. Hageja viivise arvestus on korrektne ning viivis kuulub nõutud summas välja mõistmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise suurt ulatust, tuleb menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 57601,3/57617,74=99,97 % ulatuses, seega jääb 99,97 % menetluskuludest kostja kanda ja 0,03 % menetluskuludest hageja kanda.