Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2019. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-8446
Tsiviilasi
Tehnovõrkude Ehituse OÜ ja Osaühing Cautor kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepp 22.05.2019. a otsusele täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetlus
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja/sissenõudja I: Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719, asukoht Suurevälja tee 12, 13516 Tallinn, e-post [email protected]) Avaldaja/sissenõudja II: Osaühing Cautor (registrikood 10744693, asukoht Uustalu 2, 13516 Tallinn, e-post [email protected]) Avaldajate lepinguline esindaja: A. V. (e-post xxx) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäituri büroo asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn, epost [email protected]) Puudutatud isik II/võlgnik: V. B. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
esindajad
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotluse sisu 1.Kohtule 03.06.2019. a esitatud avalduse kohaselt esitasid avaldajad 13. mail 2019.a kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjades nr xxx ja xxx. Kohtutäitur lahendas kaebuse 22. mai 2019.a kuupäeva otsusega, millega jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäituri otsus edastati kaebuse esitajatele e-kirja teel 28. mail 2019.a ning seega on käesolev kaebus esitatud menetlustähtaeg järgides. Kaebuse esitajad Tehnovõrkude Ehituse OÜ ja osaühing Cautor esitasid 05. aprillil 2013.a täitmisavaldused Tallinna kohtutäitur Risto Seppale täitemenetluse algatamiseks V. B.i (isikukood xxx, elukoht xxx) (edaspidi nimetatud „võlgnik“) suhtes. Tehnovõrkude Ehituse OÜ nõude aluseks olevaks täitedokumendiks oli Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-58001 tehtud kohtumäärus, millega mõisteti sissenõudja kasuks välja menetluskulud summas 958,67 eurot. Osaühingu Cautor nõude aluseks olevaks täitedokumendiks on Harju Maakohtu poolt tehtud otsus tsiviilasjas nr 2-0958000, millega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja 3681,38 eurot. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp algatas 08. aprillil 2013.a mõlema nõude täitmiseks täiteasjad nr xxx ja xxx ning edastas võlgnikule täitmisteate andes ühtlasi tähtaja nõuete vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnikule kuulusid täitemenetluste nr xxx ja xxx alustamise ajal kinnistu xxx (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) ja 4/5 kinnistu mõttelisest osast xxx (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx). Kuna kinnistud ei olnud täitemenetluste käigus veel arestitud, siis koheselt pärast täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist ja nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud perioodi jooksul võõrandas võlgnik kogu oma kinnisvaravara 24. aprillil 2013.a ja 30. aprillil 2013.a toimunud notariaalsete tehingutega oma tütrele J. B. ning xxx kinnistule seati isiklikud kasutusõigused võlgniku lähikondsete kasuks. Seega tegi võlgnik pahauskselt ennast täitemenetluse takistamiseks varatuks takistades täitemenetluste läbiviimist ja sissenõudjate nõuete võimalikku rahuldamist. Tänu võlgniku pahausksele käitumisele olid sissenõudjad Tehnovõrkude Ehituse OÜ ja osaühing Cautor sunnitud esitama Harju Maakohtule 25. aprillil 2016.a tsiviilasjas nr 2-16-6580 hagi TMS § 187 lg 1 ja TMS § 188 lg 1 alusel 24. aprillil 2013.a sõlmitud xxx kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja 30. aprillil 2013.a sõlmitud xxx kinnistu 4/5 mõttelise osa kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Pärast tsiviilasjas nr 2-16-6580 toimunud viimast kohtuistungit ja vahetult enne 17. aprillile 2019.a planeeritud kohtuotsuse tegemist tasuti võlgniku abikaasa L. B. kontolt 09. aprilli 2019.a võlgniku eest kohtutäiturile 5517,25 eurot selgitusega „täiteasjad nr xxx ja xxx, võlgnevuse maksmine koos viivise ja täitemenetluse kuludega“ ning võlgnik taotles vastustajalt täitemenetluste lõpetamist. Tehnovõrkude Ehituse OÜ ja osaühing Cautor edastasid 22. aprillil 2019.a vastustajale e-kirja, milles teatasid, et täiteasju nr xxx ja xxx ei saa lõpetada ning Tehnovõrkude Ehituse OÜ küsis vastustajalt võimaluse kohta täiteasja nr xxx ühendamiseks täiteasjaga nr xxx. Vastustaja ei vastanud sissenõudja poolt 22. aprillil 2019.a esitatud seisukohale ega päringule. Seejärel esitasid kaebuse esitajad 24. aprillil 2019.a vastustajale avalduse, et sissenõudjate arvates ei ole võimalik täitemenetlusi täiteasjades nr xxx ja xxx lõpetada kuna neil on õigus arvestada täitemenetluse ajal kõrvalnõudena kogunenud viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Sissenõudjad arvutasid täiteasjas nr xxx viiviste suuruseks perioodil 11. november 2012.a kuni 09. november 2019.a kokku 497,54 eurot ja täiteasjas nr xxx perioodil 23. juuni 2011.a kuni 09. aprill 2019.a kokku 2323,60 eurot. Vastustaja ei reageerinud ega vastanud taas sissenõudja poolt 24. aprillil 2019.a esitatud seisukohtadele ja avaldusele. Kuna Tallinna kohtutäitur Kairi Lk 2 (7)
Kummi menetluses on sissenõudja Tehnovõrkude Ehituse OÜ poolt 10. märtsil 2011.a esitatud avalduse alusel 11. märtsil 2011.a algatatud täiteasi nr xxx sama võlgniku vastu samas tsiviilasjas nr 2-09-58001 tulenevas nõudes, siis esitas sissenõudja 24. aprillil 2019.a vastustajale ja Tallinna kohtutäitur Kairi Kummile avalduse täiteasja nr xxx ühendamiseks täiteasjaga nr xxx selliselt, et nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse.Ka selle sissenõudja avalduse osas ei võtnud vastustaja seisukohta ega vastanud omapoolselt sissenõudja avaldusele. Kuna vastustaja teinud täiteasjas nr 027/2013/483 vaatamata sissenõudja korduvatele avaldustele ühtegi menetlustoimingut ega vastanud sissenõudjale, siis esitas sissenõudja 30. aprillil 2019.a tulenevalt TMS § 471 lg 1 vastustajale avalduse täiteasja nr xxx üleandmiseks kohtutäitur Kairi Kummile. Vastavalt TMS § 471 lg 1 on sissenõudjal õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile ning lg 2 kohaselt juhul kui kohtutäitur on nõuet vähemalt neli aastat menetlenud, on sissenõudjal õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile. Sellisel juhul on täiteasja menetlenud kohtutäituril õigus nõuda sissenõudjalt täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulusid ning asja üle võtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse §-s 35 sätestatud kohtutäituri tasu ettemaksu. Täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse. Vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 1 kohustus kohtutäitur Risto Sepp täitedokumendi üleandmisel täitemenetluse jätkamiseks edastama täitedokumendi ja täitetoimikus olevate dokumentide ja aktide kinnitatud ärakirjad Kairi Kummile viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtutäituri enam võimalik võtta vastu otsust täitemenetluse lõpetamiseks vaid ta on kohustatud täiteasja üle andma teisele kohtutäiturile ning tema ainsaks edasiseks menetlustoiminguks saab olla täiteasja üleandmise otsus. Koheselt pärast täiteasja üleandmise avalduse edastamist tegi vastustaja ebaseaduslikult hoopis vastavalt TMS § 48 lg 1 punktile 3 täiteasja nr xxx lõpetamise otsuse. Lõpetamise otsus kannab kuupäeva 30. aprill 2019.a kuigi on vastustaja poolt elektrooniliselt allkirjastatud 02. mail 2019.a ning edastatud samal päeval e-posti teel ka sissenõudja Tehnovõrkude Ehituse OÜ esindajale. Vastustaja edastas 09. mail 2019.a sissenõudjale e-kirja, et avastas 30. aprillil 2019.a talle esitatud avalduse oma rämpsposti hulgast. Kohtutäiturimäärustiku § 23 sätestab kohtutäituri selge kohustuse menetlusosalise kõikidele avaldustele ja selgitustaotlustele vastamiseks. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 3 kohaselt vastab kohtutäitur nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Käesoleval juhul oleks kohtutäitur pidanud ilmselgelt lahendama kõik sissenõudja selgitustaotlused ja avaldused enne täitemenetluse xxx ja xxx lõpetamise otsuse tegemist ning seetõttu on kohtutäitur selgelt rikkunud TMS 23 sätestatud nõudeid. Lisaks eelnevale sätestab TMS § 50 lg 1, et enne täitemenetluse lõpetamist kuulab kohtutäitur vajadusel ära sissenõudja ja võlgniku seisukohad täitemenetluse lõpetamise asjaolude kohta. TMS § 50 lg 11 kohaselt ei või kohtutäitur isegi rahalise nõude sissenõudmise õnnestumise korral teha täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui kohtutäitur on sissenõutud summa sissenõudjale üle kandnud ja võlgniku vara on aresti alt vabastatud. Kaebuse suuline läbivaatamine 21. mail 2019.a vastustaja büroos ning kaebuse esitaja Tehnovõrkude Ehituse OÜ edastas vastustajale veel samal päeval e-kirja koos selgitusega, miks ei ole võimalik menetlust täiteasjas nr xxx lõpetada. Kaebuse esitaja seisukoht oli, et lõpetamise
Lk 3 (7)
otsuse tühistamisel võimalik täiteasi nr xxx ühendada täiteasjaga xxx, mis omakorda tähendab seda, et tsiviilasjas nr 2-16-6580 ei ole võimalik menetlust lõpetada kuna TMS § 187 lg 1 ja TMS § 188 lg 1 nimetatud alused eksisteerivad edasi. Kirjas viitab kaebuse esitaja, et palus täiteasja nr xxx üle anda kohtutäitur Kairi Kummile 30. aprillil 2019.a tulenevalt TMS § 471 lg 1 ning vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 1 kohustub kohtutäitur täitedokumendi üleandmisel täitemenetluse jätkamiseks edastama täitedokumendi ja täitetoimikus olevate dokumentide ja aktide kinnitatud ärakirjad viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Eelnevast tulenevalt ei olnud kohtutäituri enam võimalik formaalselt võtta vastu otsust täitemenetluse lõpetamiseks vaid ta on kohustatud täiteasja üle andma teisele kohtutäiturile ning tema ainsaks edasiseks menetlustoiminguks saab olla täiteasja üleandmise otsus. Kaebuse esitaja viitas ka sellele, et on ilmnenud uus asjaolud menetluse taastamiseks kuna väidetavalt avastas vastustaja poolt 30. aprilli 2019.a esitatud avalduse alles 09. mail 2019.a oma rämpsposti hulgast, samuti pidi vastustaja enne menetluste lõpetamist täiteasjades nr xxx ja xxx täitma kohtutäiturimäärustiku § 23 sätestatud nõuded ja vastama kaebuse esitajate avaldusetele ja taotlustele. Vaatamata eeltoodule tegi vastustaja 22. mail 2019.a otsuse nr xxx, millega jättis kaebuse rahuldamata. Otsuses selgitas vastustaja, et täitemenetlus on oma olemuselt formaalne ja täitemenetluse lõpetamisel kehtiv loetelu alustest, mille kohaselt täitemenetlust lõpetada. Vastustaja selgitab, et kaheksal alusel üheksast on põhjendused selged ning üheksas alus on avatud („muul seaduses toodud alusel“) ning seetõttu võimaldab erijuhtudel täitemenetluse lõpetamist alusel. Kaebuse esitajad selgitavad, et tegemist ongi mitteammendava loeteluga, millega seadusandaja on andnud kohtutäituritele diskretsiooniõiguse täitemenetluse lõpetamise otsustamiseks. Vastupidiselt vastustaja otsuses toodud seisukohale on seadusandja kohtutäiturile jätnud võimaluse otsustada täitemenetluse edasise jätkamise või lõpetamise kasuks. Vaidlusaluses menetlus ei pidanud kohtutäitur vajalikuks keelduva otsuse tegemist sest leidis ilmne olevat aluse, täitemenetluse lõpetamiseks ning kuivõrd täiteasjade xxx ja xxx nõuded on täidetud, siis ei saa nõude puudumisel toimikuid üle anda teisele kohtutäiturile. Kuigi kohtutäitur viitab täitemenetluse formaliseeritusele, siis just sellest põhimõttest lähtuvalt puudus vastustajal õigus täiteasja nr xxx lõpetamiseks ning ta oleks pidanud ilma edasisi menetlustoiminguid teostamata selle üle andma teisele kohtutäiturile, kes oleks omakorda pidanud otsustama menetluste ühendamise või lõpetamise kasuks. Avaldajad paluvad tühistada 30. aprillil 2019. a täitemenetlustes nr xxx ja xxx tehtud lõpetamise otsused ja Tallinna kohtutäitur Risto Seppa poolt 22. mail 2019.a tehtud otsus nr xxx ning kohustada vastustajat jätkama täitemenetlustega ning andmaks täiteasi nr xxx vastavalt TMS § 471 lg 1 ja lg 2 üle Tallinna kohtutäitur Kairi Kummile.
V. B.’i seisukoht
Lk 4 (7)
Avaldajad väitsid, et nendel on õigus saada täitemenetluse raames viiviseid. Lähtudes TMS § 2 lg 1 p 1täitemenetlusega täidetakse nõuded mis tulenevad jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas. Lähtudes tsiviilasjadest nr 2-09-58000 ja 2-09-58001 (lisa 1) polnud ette nähtud viivise nõuet põhivõla nõudest. Seega avaldajate väide, et nendel oli õigus viivisele ei vasta tõele, sest nõuda viivise tasumist VÕS § 113 alusel täitemenetluse raames ilma kohtuotsuseta avaldajad ei saa. TMS ei näe ette viivise nõudmist muu alusega ilma kohtuotsuseta. Avaldajad ise olid avalduse alusel alustanud kolm erinevat täitetoimikut, mis TMS § 33 lg 4 lubatakse. TMS aga ei anna alust hiljem täitetoimikuid ühendada. Samas täitemenetluse üleandmise avaldus oli esitatud peale seda kui täitenõue oli puudutatud isiku II poolt täidetud. P 8 avaldajad väidavad, et kohtutäitur pidi andma üle täiteasja teisele kohtutäiturile viie tööpäeva jooksul aga unustas lisada, et see pidi toimuma viie tööpäeva jooksul üleandmise aluseks oleva asjaolu teadasaamisest, kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 2 alusel. Kuna kohtutäiturile pole esitatud alust ja ta pole sellest avaldusest avaldajatest teada saanud ei pidanud ta üle andma ka täitetoimikuid teisele kohtutäiturile. P 9 avaldajad väidavad, et kohtutäitur lõpetas täiteasjad ebaseaduslikult. Puudutatud isik II pole sellega nõus, sest TMS § 48 lg 1 p 3 alusel kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kui nõude rahuldamiseks vajalik raha makstakse kohtutäiturile. Puudutatud isik maksis kohtutäiturile nõudes esitatud rahalise summa täies ulatuses. Enne maksmist puudutatud isik II mitu korda ka täpsustas kohtutäituri büroos nõude summat ja kohtutäituri büroost saadud andmete alusel maksis ka nõude täies ulatuses ära. Seega väide, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ebaseaduslikult ei vasta tõele, vastupidi ta lõpetas TMS ette nähtud aluste alusel. P 10 avaldajad väidavad, et kohtutäitur pidi vastama nende poolt esitatud kirjale enne kui ta teeb otsuse täitemenetluse lõpetamiseks. TMS ei määra antud kohtustust kohtutäiturile. Puudutatud isiku II arvamusel täitemenetluse peamine eesmärk on rahuldada sissenõudja nõue, mis täitemenetluse raames sai ka tehtud ja selle tõttu polnud alust täitemenetlust jätkata. Kohtutäitur sai peale nõude rahuldamist ka koheselt lõpetada täitemenetluse, sest menetluse jätkamist TMS peale nõude rahuldamist ette ei näe. Samas pole arusaadav milliseid TMS § 23 sätted olid rikutud millele p 10 viimases lauses avaldajad viitavad. P 11 avaldajad väidavad, et enne täitemenetluse lõpetamis kuulab kohtutäitur sissenõudja ja võlgniku ära. TMS § 50 lg 1 ei määra mis juhtudel võib kohtutäitur sissenõudja ja võlgniku ära kuulata, antud otsus on kohtutäituri diskretsiooni õigus. Samas avaldajad pole tõendanud, et kohtutäitur kandis raha sissenõudjale hiljem kui oli tehtud täitemenetluse lõpetamise otsus lähtudes TMS § 50 lg 11 alusel. Puudutatud isik II leiab ka, et avaldajate poolt avaldused kohtutäiturile olid esitanud (22.04.2019) peale seda kui nõue oli täies ulatuses puudutatud isiku II poolt rahuldatud(09.04.2019) ning kohtutäituril tekkis kohustus lähtudes TMS täitemenetluse lõpetamiseks. Seega kohustus lõpetada täitemenetlus tekkis varem kui kaebaja poolt esitanud avalduses nõuded üle anda täitemenetlus teisele kohtutäiturile. Samas pole avaldajatele üllatus, et puudutatud isik II maksis oma võla täitemenetluses ära, sest märtsis 2019 toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-16-6580 oli arutatud sellist võimalust, selleks et tsiviilmenetlus lõpetada. Avaldajate käitumist võiks vaadata kui pahauskset, sest nad pidevalt suurendavad oma nõudeid ja nende eesmärk on pole saada mitte õiglast lahendust vaid tekitada ebameeldivusi ja rikkuda puudutatud isiku II õigusi. Kohtumääruse põhjendused
Lk 5 (7)
Lk 6 (7)
ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
Lk 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.