03. mai 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-6580
Tsiviilasi
Tehnovõrkude Ehituse OÜ ja osaühingu Cautor hagi XXX (XXX), XXXa, XXXa ja XXXi (XXX) vastu tehingute tagasivõitmise, tahteavalduste andmise ja ühisvara jagamise nõuetes
Hagihind
87 200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719, aadress Suurevälja tee 12, 13516 Tallinn) Lepingulised esindajad Anto Variku ja vandeadvokaat Ilmar Straus Osaühing Cautor (registrikood 10744693, aadress Uustalu 2, 13516 Tallinn) Lepingulised esindajad Anto Variku ja vandeadvokaat Ilmar Straus
Kostjad
XXX (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja XXXa XXXa (isikukood XXX, aadress XXX) XXXa (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja XXXa XXX (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja XXXa
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 29.03.2019.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXXa (isikukood XXX) taotlus kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmas isik Luminor Bank AS.
2.Mitte nõustuda Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719) ja Osaühingu Cautor (registrikood 10744693) hagi muutmisega ning keelduda hagiavalduse menetlemisest Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719) ja Osaühingu Cautor (registrikood 10744693) 26.04.2019.a Harju Maakohtule esitatud menetlusdokumendis märgitud hagi alusel. 1 (10)
3.Jätta rahuldamata Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719) hagiavaldus XXX (XXX, isikukood XXX), XXXa (XXX, isikukood XXX), XXXa (XXX, isikukood XXX) ja XXXi (XXX, isikukood XXX) vastu järgmistes nõuetes: 3.1.Nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XXX ja XXXa vahel 24. aprillil 2013.a sõlmitud XXXkinnistu (registriosa number 11109302) müügileping ning anda Tallinna kohtutäituri Risto Sepa käsutusse; 3.2.Nõue kohustada XXX ja XXXat andma nõusolekud XXXa kinnistusraamatust omanikuna kustutamiseks XXX kinnistu (registriosa nr 11109302) ja XXX kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks; 3.3.Nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XXX ja XXXa vahel 30. aprillil 2013.a sõlmitud XXX, Tallinn 4/5 kinnistu mõttelise osa (registriosa number 8367001) kinnistu kinkeleping ning anda Tallinna kohtutäituri Risto Sepa käsutusse; 3.4.Nõue kohustada XXX ja XXXat andma nõusolekud XXXa kustutamiseks kinnistusraamatust XXX, Tallinn 4/5 kinnistu mõttelise osa (registriosa number 8367001) kaasomanikuna ja XXX kinnistusraamatusse kaasomanikuna sissekandmiseks; 3.5.Nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XXXa, XXX, XXXa ja XXXi vahel
30.aprillil 2013.a sõlmitud kokkulepe tähtajatu ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks XXX, Tallinn kinnistu osas ning anda kinnistu Tallinna kohtutäituri Risto Sepa käsutusse; 3.6.Nõue kohustada XXXat, XXX, XXXat ja XXXi andma nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust XXX, Tallinn kinnistu osas (registriosa number 8367001).
4.Jätta rahuldamata Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719) hagiavaldus XXX (XXX, isikukood XXX) ja XXXa (XXX, isikukood XXX) vastu järgmistes nõuetes: 4.1.Nõue lõpetada abikaasade ühisomand ja jagada XXX ja XXXa ühisvara hulka kuuluv XXXkinnistu (registriosa number 11109302) kinnistu võrdsetes 1⁄2 mõttelistes osades XXX ja XXXa kaasomandisse ning kohustada neid andma nõusolek kaasomandi jagamisel saadud 1⁄2 mõtteliste osade kandmiseks kinnistusraamatusse; 4.2.Nõue lõpetada abikaasade ühisomand ja jagada XXX ja XXXa (isikukood XXX) ühisvara hulka kuuluv XXX, Tallinn 4/5 kinnistu mõtteline osa (registriosa number 8367001) võrdsetes 2/5 mõttelistes osades XXX ja XXXa kaasomandisse ning kohustada neid andma nõusolek kaasomandi jagamisel saadud 2/5 mõtteliste osade kandmiseks kinnistusraamatusse.
5.Jätta rahuldamata Osaühingu Cautor (registrikood 10744693) hagiavaldus XXX (XXX, isikukood XXX), XXXa (XXX, isikukood XXX), XXXa (XXX, isikukood XXX) ja XXXi (XXX, isikukood XXX) vastu järgmistes nõuetes: 5.1.Nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XXX ja XXXa vahel 24. aprillil 2013.a sõlmitud XXXkinnistu (registriosa number 11109302) müügileping ning anda Tallinna kohtutäituri Risto Sepa käsutusse; 5.2.Nõue kohustada XXX ja XXXat andma nõusolekud XXXa kinnistusraamatust omanikuna kustutamiseks XXXkinnistu (registriosa nr 11109302) ja XXX kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks; 5.3.Nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XXX ja XXXa vahel 30. aprillil 2013.a sõlmitud XXX, Tallinn 4/5 kinnistu mõttelise osa (registriosa number 8367001) kinnistu kinkeleping ning anda Tallinna kohtutäituri Risto Sepa käsutusse; 5.4.Nõue kohustada XXX ja XXXat andma nõusolekud XXXa kustutamiseks kinnistusraamatust XXX, Tallinn 4/5 kinnistu mõttelise osa (registriosa number 8367001) kaasomanikuna ja XXX kinnistusraamatusse kaasomanikuna sissekandmiseks; 2 (10)
5.5.Nõue tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XXXa, XXX, XXXa ja XXXi vahel
30.aprillil 2013.a sõlmitud kokkulepe tähtajatu ja isikliku kasutusõiguse seadmiseks XXX, Tallinn kinnistu osas ning anda kinnistu Tallinna kohtutäituri Risto Sepa käsutusse; 5.6.Nõue kohustada XXXat, XXX, XXXat ja XXXi andma nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust XXX, Tallinn kinnistu osas (registriosa number 8367001).
6.Jätta rahuldamata Osaühingu Cautor (registrikood 10744693) hagiavaldus XXX (XXX, isikukood XXX) ja XXXa (XXX, isikukood XXX) vastu järgmistes nõuetes: 6.1.Nõue lõpetada abikaasade ühisomand ja jagada XXX ja XXXa ühisvara hulka kuuluv XXXkinnistu (registriosa number 11109302) kinnistu võrdsetes 1⁄2 mõttelistes osades XXX ja XXXa kaasomandisse ning kohustada neid andma nõusolek kaasomandi jagamisel saadud 1⁄2 mõtteliste osade kandmiseks kinnistusraamatusse; 6.2.Nõue lõpetada abikaasade ühisomand ja jagada XXX ja XXXa (isikukood XXX) ühisvara hulka kuuluv XXX, Tallinn 4/5 kinnistu mõtteline osa (registriosa number 8367001) võrdsetes 2/5 mõttelistes osades XXX ja XXXa kaasomandisse ning kohustada neid andma nõusolek kaasomandi jagamisel saadud 2/5 mõtteliste osade kandmiseks kinnistusraamatusse.
7.Tühistada Harju Maakohtu 12.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud võrdsetes osades Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719) ja Osaühingu Cautor (registrikood 10744693) kanda.
9.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Tehnovõrkude Ehituse OÜ ja Osaühing Cautor (hagejad) esitasid 25.04.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX, XXXa, XXXa, XXXi (kostjad) vastu. Hagi sisaldas hagi tagamise avaldust (I kd, tl-d 1-11). Kohus jättis hagi 26.04.2016 määrusega käiguta (I kd, tl 68). Hagejad esitasid 10.05.2016 menetlusdokumendi hagi ja hagi tagamise avalduse puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 7381). Kohus rahuldas 12.05.2016 määrusega hagi tagamise avalduse ja kohaldas hagi tagamise abinõusid (I kd, tl 84). Kohus võttis hagi 18.05.2016 menetlusse (I kd, tl 89). Kostjad vastasid hagile 13.10.2016 (I kd, tl-d 124-130). Asjas toimus 19.09.2017 eelistung (I kd, tl-d 138140). Hagejad esitasid 27.03.2018 kohtule tervikhagi, milles esitasid täiendava nõudena ühisvara jagamise nõude (I kd, tl-d 152-160). Kostjad vastasid hagiavalduse terviktekstile 19.11.2018 (I kd, tl3 (10)
d 189-191). Eelistung toimus 23.01.2019 (II kd, tl-d 38-42). Kohtuistung toimus 29.03.2019 (II kd, tl-d 60-63).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Harju Maakohtu 22.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-58000 on kostja XXXlt hageja Osaühingu Cautor kasuks välja mõistetud võlgnevus, mille sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 027/2013/484. Harju Maakohtu 26.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-58001 on kostja XXXlt välja mõistetud hageja Tehnosüsteemide Ehituse OÜ kasuks võlgnevus, mille sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 027/2013/483. Kostja XXXle kuulusid täitemenetluse algatamise ajal kinnisasi Keila vallas ja kinnisasja mõtteline osa Tallinna linnas. Kostja XXX müüs 24.04.2013 müügilepinguga Keila vallas asuva kinnisasja oma tütrele XXXale. Kostja XXX kinkis 30.04.2013 müügilepinguga Tallinna linnas asuva kinnisasja mõttelise osa oma tütrele XXXale. Kostjad sõlmisid 30.04.2013 Tallinna linnas asuva kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamiseks lepingu. Tehingud kahjustavad sissenõudja huve. Tehingud on tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Müügileping on sõlmitud turuväärtusest madalama ostuhinnaga. Isiklik kasutusõigus kahjustab võlausaldajate huve. Tehingute tagasivõitmisele järgnevalt tuleb XXX ja XXXa ühisvara jagada. Kumbki hageja nõuab kostjatelt tehingute tagasivõitmist ja tahteavalduste andmiseks kohustamist, et XXX kantaks kinnistusraamatusse kinnisasjade omanikuna ning et isiklik kasutusõigus kinnistusraamatust kustutataks. Kumbki hageja nõuab XXXlt ja XXXalt ühisvara jagamist.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostjate vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostjad leiavad, et tehingud ei kahjusta sissenõudja huvisid. Tehingud on tehtud turuväärtusele vastava hinnaga. Hagi on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaegade möödumist. Täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 on võlgnevus tasutud. Ühisvara jagamise hagi on aegunud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamine
4.TsMS § 216 lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. TsMS § 216 lg 11 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist võib esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. Kohus jättis 29.03.2019 kohtuistungil rahuldamata kostja XXXa 19.03.2019 kohtule esitatud taotluse kaasata kolmanda isikuna menetlusse Luminor Bank AS. Kohus määras kohtumääruse põhjenduste märkimise kohtuotsuses. Kohus märgib juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 ja 464 lg-st 3 määruse põhjendused otsuses. Kohus määras pooltele tõendite ja taotluste esitamise tähtaja kuni 22.02.2019. Kostja XXXa esitas taotluse pärast kohtu määratud tähtpäeva. Hagejad ei nõustunud kolmanda isiku kaasamisega. Kohus leiab, et kostja XXXa ei ole põhistanud mõjuvat põhjust taotluse hilinenud esitamiseks. Kolmanda isiku kaasamine põhjustab kohtu hinnangul menetluse venimist. Kohus leiab seetõttu, et esineb TsMS § 331 lõikes 1 sätestatud alus taotluse mittemenetlemiseks.
4 (10)
Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kostja XXXa ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuvalt rikub kostja XXXa hagiavalduse rahuldamise korral lepingut, mis annab Luminor Bank AS-ile õiguse esitada XXXa vastu lepingu rikkumisest või muust alusest tulenevaid nõudeid. Seetõttu ei ole täidetud kolmanda isiku kaasamise eeldused TsMS § 216 lg 1 järgi. Kohus jätab kostja XXXa taotluse Luminor Bank AS-i menetlusse kaasamiseks rahuldamata. Hagi muutmisega mittenõustumine
5.TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Hagejad avaldasid 26.04.2019 kohtule, et kostjad ei ole täitnud kõrvalnõuete tasumise kohustust täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 ja sundtäitmisele esitatud nõuded ei ole täies ulatuses rahuldatud. Hagejad on arvutanud täiteasjas nr 027/2013/483 viiviste suuruseks perioodil 11.11.2012 kuni 09.04.2019 497,54 eurot ja täiteasjas nr 027/2013/484 3681,38 eurot. Hagejad on avaldanud, et nad esitasid 24.04.2019 vastava informatsiooni ja arvutused kõrvalnõuete kogunemise kohta kohtutäitur Risto Sepale (II kd, tl-d 94-95). Kohus leiab, et hagejad on põhjendanud kuni 26.04.2019 oma nõuet sellega, et nad nõuavad XXXlt täiteasjas nr 027/2013/483 koos täitekuludega 1219,03 euro tasumist ja täiteasjas nr 027/2013/484 koos täitekuludega 4332,94 euro tasumist. Hagejad on 27.03.2018 menetlusdokumendis küll toonud välja viivisearvestused täitedokumentides märgitud põhinõuetelt, kuid ei ole tuginenud sellele, et viivisenõuete sundtäitmiseks on esitatud kohtutäiturile täitmisavaldused, mille algusel on algatatud täitemenetlused nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 154, p-d 1-3). Hagejad on tasumata viivisevõlgnevusele ja selle kohta kohtutäiturile informatsiooni avaldamisele tuginenud esmakordselt 26.04.2019 menetlusdokumendis. Kohus leiab seetõttu, et hagejad on 26.04.2019 menetlusdokumendiga täiendanud hagiavaldust uute asjaoludega, millele nad eelnevas menetluses ei ole tuginenud. Hagiavalduse täiendamine väitega kostja XXX viivisevõlgnevuse kohta kujutab endast hagi aluse muutmist TsMS § 376 lg 1 mõistes. Kostjad ei ole andnud nõusolekut hagi aluse muutmiseks. Hagejad ei ole välja toonud TsMS § 422 lg 1 mõistes mõjuva põhjuse esinemist, mis õigustab hagi aluse muutmist. Kohus on seisukohal, et senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid ei võimalda muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hagi muutmisega nõustumise korral pikeneb kohtumenetlus veelgi, kuivõrd kohus peab hagejate avaldatud uute asjaolude osas läbi viima täiendava eelmenetluse. Kohus ei anna eeltoodud põhjustel hagi aluse muutmiseks nõusolekut.
6.Kohus leiab, et hagejate avaldatud täiendavatel asjaoludel ei ole tagasivõitmise hagi rahuldamine võimalik, mistõttu oleks hagi muutmise kohtu poolt lubamine vastuolus nii TsMS § 376 lõikega 2 kui ka TsMS § 371 lõikega 2. Kohus on seisukohal, et TMS § 187 lg 2 järgi tuleb kontrollida, kas sundtäitmisele esitatud nõue on muutunud sissenõutavaks ning kas sissenõude pööramisega võlgniku varale on kaasnenud just selle konkreetse nõude täielik rahuldamine või mitte. TMS § 187 lg 2 järgi ei kontrollita seda, kas rahuldatud on täitedokumendist tulenevad muud võimalikud nõuded, mida ei ole esitatud sundtäitmisele. Kohus on seisukohal, et TMS § 187 lg-d 2 ja 188 lg-d 1 tuleb koosmõjus tõlgendada selliselt, et tagasivõitmise hagi lahendamisel tuleb kontrollida üksnes selliste sissenõudja nõuete olemasolu, mille osas sissenõudja täitmisavalduse alusel on algatatud täitemenetlus ja mille sundtäitmist nõutakse võlgnikult hagi esitamise ajal. Teisisõnu, hagi saab lugeda esitatuks üksnes selliste sissenõudja nõuete osas, mis olid sundtäitmisel hagi esitamise seisuga. Kui sissenõudja soovib tagasivõitmise hagiavalduse menetlemise kestel hagi täiendada väitega, et tal on võlgniku vastu muid 5 (10)
sundtäitmisel olevaid nõudeid, saab TMS § 187 lõikes 2 ja 188 lõikest 1 koosmõjus tulenevalt lugeda sellisel alusel hagi esitatuks alates ajast, millal hageja oma hagiavaldust sellise väitega täiendas. Hagejad tuginesid 26.04.2019 esitatud menetlusdokumendis esmakordselt väitele, et neil on täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 rahuldamata viivisenõue. Kohus leiab, et hagejate kirjeldatud asjaoludel tuleb hagiavaldus TMS § 188 lg 1 mõistes lugeda esitatuks alates 26.04.2019. Isegi kui lugeda, et hagejad tuginesid viivisevõlgnevusele esmakordselt 27.03.2018 tervikhagis, on selline hagi esitatud TMS § 188 lg 1 mõistes 27.03.2018. TMS § 188 lg-s 1 on sätestatud õigust lõpetav tähtaeg, mitte nõude aegumise tähtaeg. Tehingud, mille tagasivõitmist on hagejad taotlenud, on tehtud 24.04.2013 ja 02.05.2013 (I kd, tl-d 34 ja 50). Tehingute tagasivõitmise hagi esitamise õigus 24.04.2013 lepingudokumendis sisalduvate tehingute osas lõppes 25.04.2016 ning 30.04.2013 lepingudokumendis sisalduvate tehingute osas 30.04.2016. Hagejad tuginesid täitedokumentidest tulenevale täiendavale viivisenõudele alles 26.04.2019. Seega on hagejad esitanud hagiavalduse uuel alusel pärast TMS § 188 lõikes 1 sätestatud õigust lõpetava tähtaja möödumist. Kohus ei saaks seetõttu hagiavaldust hagejate poolt 26.04.2019 avaldatud asjaoludel rahuldada. Lisaks sellele on kohus hagi lahendamisel tuvastanud, et sundtäitmisele esitatud täitedokumentidest ei tulene viivise tasumise nõudeid aja kohta pärast kohtulahendi tegemist (vt põhjendava osa p 7). Seetõttu ei ole täidetud ka TMS § 187 lg 2 nimetatud eeldus – sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu. Seetõttu ei ole hagejatel võimalik 26.04.2019 menetlusdokumendis märgitud asjaoludel soovitud eesmärki saavutada. Eeltoodut arvestades keeldub kohus hagiavalduse muutmise vastuvõtmisest ega menetle hagiavaldust hagejate 26.04.2019 menetlusdokumendis märgitud alustel. Hagejate nõuete lahendamine
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Hagejad on tuginenud sellele, et neil on kostja XXX vastu Harju Maakohtu 22.10.2010 otsusest tsiviilasjas nr 2-09-58000 ja Harju Maakohtu 26.10.2012 määrusest tsiviilasjas nr 2-09-58001 tulenevad sissenõutavaks muutunud raha tasumise nõuded. Hagejad on põhjendanud hagiavaldust sellega, et nad nõuavad XXXlt täiteasjas nr 027/2013/483 koos täitekuludega 1219,03 euro tasumist ja täiteasjas nr 027/2013/484 koos täitekuludega 4332,94 euro tasumist. Hagejad on oma hagi aluseks lugenud, et nimetatud täiteasjades ei ole hagejate nõudeid rahuldatud. Hagejad on esitanud kohtule täitedokumendid (I kd, tl-d 14, 17). Harju Maakohtu 22.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-58000 mõisteti Osaühingu Cautor kasuks XXXlt välja 3681,65 eurot (57 601,30 krooni) (I kd, tl 17). Harju Maakohtu 26.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-58001 mõisteti Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks XXXlt välja 958,67 eurot (I kd, tl 14). Harju Maakohtu 22.10.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-58000 resolutsioonis resolutsioonist nähtuvalt ei ole kohus mõistnud XXXlt välja viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Harju Maakohtu 26.10.2012 määruse tsiviilasjas nr 2-09-58001 resolutsioonist nähtuvalt ei ole kohus lahendis märkinud, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtulahendite resolutsioonis on märgitud täitedokumentidest tulenevate raha tasumise nõuete suurus selgelt ja ammendavalt. Kohtulahendite resolutsioonidest lähtudes on hagejad 6 (10)
esitanud täitmisavaldused kõigi nõuete osas, mis kohtulahenditega on XXXlt sissenõudjate kasuks välja nõutud. Kohus tuvastab, et hagejal Osaühingul Cautor oli Harju Maakohtu 22.10.2010 otsusest tsiviilasjas nr 2-09-58000 tulenev 3681,65 euro tasumise nõue. Kohus tuvastab, et muid Osaühingu Cautor nõudeõigusi kostja XXX vastu otsusest ei tulene. Kohus tuvastab, et hagejal Tehnovõrkude Ehituse OÜ-l oli Harju Maakohtu 26.10.2012 määrusest tsiviilasjas nr 2-09-58001 tulenev 958,67 euro tasumise nõue. Kohus tuvastab, et muid Tehnovõrkude Ehituse OÜ nõudeõigusi kostja XXX vastu kohtumäärusest ei tulene. Kohus leiab, et sundtäitmisele esitatud täitedokumentidest ei tulene viivise tasumise nõudeid aja kohta pärast kohtulahendi tegemist. Seega saab hagejate esitatud täitedokumentidest nähtuvalt olla hagejatel kostja XXX vastu nõudeid kogusummas 4640,06 eurot. Kostjad on menetluse kestel esitanud väite, mille kohaselt on täitedokumentidest tulenev võlgnevus tasutud. Kostjad esitasid oma väite tõendamiseks 09.04.2019 maksekorralduse, millest nähtuvalt on täiteasjades nr 027/2013/484 ja 027/2013/483 kohtutäiturile 09.04.2019 tasutud 5517,25 eurot (II kd, tl 82). Hagejate esitatud 11.03.2019 kohtutäituri tõendist nähtuvalt on täiteasjas nr 027/2013/483 sissenõudjale üle kantud 27,30 eurot (II kd, tl 51). Kohus leiab, et asjas on tõendatud XXX eest on täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 rahasumma tasumine, millest piisab sundtäitmisele esitatud nõuete kogusummas 4640,06 eurot rahuldamiseks. Kohus leiab, et kostjad on tõendanud hagejate poolt täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 sundtäitmisele esitatud nõuete rahuldamise. Hagejad ei ole tõendanud vastupidist. Kohus tuvastab, et hagejate poolt täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 esitatud raha tasumise nõuded, mille sissenõudmiseks hagi esitamise seisuga olid algatatud täitemenetlused, on lõppenud. TMS § 187 lg 2 sätestab sissenõudja nõude vältimatu eeldusena sundtäitmisele esitatud nõude jätkuva olemasolu. Tagasivõitmise nõude rahuldamiseks peab sundtäitmisele esitatud nõue olema jätkuvalt rahuldamata. Tagasivõitmise hagiavaldus on suunatud tagasivõidetud vara sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse andmisele, et selle arvel saaks rahuldada sissenõudja nõude (TMS § 195 lg 1). Kui täitemenetluse jooksul toimub sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamine, ei saa tagasivõitmise hagiavaldust enam rahuldada, sest see oleks vastuolus normi eesmärgiga. Hagiavalduse rahuldamine sellises olukorras kujutaks endast sisuliselt võlgniku karistamist selle eest, et tema vastu esitatud nõuet täitemenetluses varem ei täidetud. Tagasivõitmise hagi rahuldamist võlgniku karistamiseks täitemenetluse seadustiku ette ei näe. TMS § 187 lg 2 järgi on hagi rahuldamise eelduseks sissenõudja nõude mitterahuldamine. Kohus peab TMS § 187 lg 2 järgi kontrollima täitmata nõude olemasolu ning täitmata nõude puudumine on hagiavalduse rahuldamata jätmise eelduseks sõltumata sellest, kas täitemenetlus on lõpetatud või mitte. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejate sundtäitmisele esitatud nõuded on rahuldatud. Sundtäitmisele esitatud nõuete rahuldamise tõttu on täitmata TMS § 187 lõikes 2 sätestatud hagiavalduse rahuldamise eeldus, milleks on sundtäitmisele esitatud nõude olemasolu.
8.Hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ avaldas 26.04.2019 menetlusdokumendis, et täitemenetlust täiteasjas nr 048/2011/451 on võimalik käsitleda hagi alusena, arvestades hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ 27.03.2018 menetlusdokumendis esitatud nõudeid (II kd, tl 94). Kohus leiab, et hagejad on 27.03.2018 menetlusdokumendis viidanud sellele, et Tehnovõrkude Ehituse OÜ-l on kostja XXX vastu Harju Maakohtu 11.11.2010 otsusest tsiviilasjas nr 2-09-59001 tulenev raha tasumise nõue, mis on sundtäitmisel täiteasjas nr 048/2011/451, mida menetleb kohtutäitur Kairi Kumm (I kd, tl 155, pd 1-6). Kohus möönab, et kohus ei ole teinud selgesõnalist otsustust hagi menetlemiseks täiendatud alusel, kuid TsMS § 376 lõikest 3 tulenevalt tuleb eeldada, et hagejad täiendasid asjaoludega hagi alust. Seetõttu kontrollib kohus, kas hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ-l on õigus nimetatud täitemenetluses täiteasjas nr 048/2011/451 täitmata nõudele tuginedes taotleda tehingute tagasivõitmist. 7 (10)
Kohus leiab, et hagejad tõid täiteasjas nr 048/2011/451 rahuldamata nõude hagi alusena esmakordselt välja 27.03.2018. Tehingud, mille tagasivõitmist on hagejad taotlenud, on tehtud 24.04.2013 ja 30.04.2013 (I kd, tl-d 34 ja 50). Tehingute tagasivõitmise hagi esitamise õigus 24.04.2013 lepingudokumendis sisalduvate tehingute osas lõppes 25.04.2016 ning 30.04.2013 lepingudokumendis sisalduvate tehingute osas 02.05.2016. Seega oli hagejatel õigus esitada seonduvalt täiteasjas nr 048/2011/451 sundtäitmisele esitatud nõude mitterahuldamisega tagasivõitmise hagid hiljemalt 25.04.2016 ja 02.05.2016. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejad esitanud hagiavaldust nimetatud täitemenetlusse puutuvas osas TMS § 188 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul (vt TMS § 188 lg 1 tõlgenduse osas otsuse põhjendava osa p 6). Seega on hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ kaotanud õiguse nõuda tehingute tagasivõitmist seonduvalt täiteasjas nr 048/2011/451 sundtäitmisele esitatud nõude mitterahuldamisega.
9.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejate täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 sundtäitmisele esitatud nõuded on rahuldatud ning et hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ on kaotanud õiguse tugineda täiteasjas nr 048/2011/451 sundtäitmisele esitatud nõude olemasolule. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud tagasivõitmise hagi eeldused TMS § 187 lg 2 järgi. Kuivõrd tagasivõitmise eeldused täiteasjade nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 osas ei ole täidetud ning tagasivõitmise hagi esitamise õigus on täiteasjas nr 048/2011/451 lõppenud, ei võta kohus seisukohta, kas tagasivõidetavad tehingud kahjustavad sissenõudja huvisid ning kas need tehti teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Samuti ei hinda kohus poolte esitatud tõendeid nimetatud asjaolude kohta. Kohus jätab rahuldamata hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi kostjate vastu tehingute tagasivõitmise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuetes. Kohus jätab rahuldamata hageja Osaühingu Cautor hagi kostjate vastu tehingute tagasivõitmise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuetes.
10.Hagejad taotlevad kostjate XXX ja XXXa ühisvara jagamist TMS § 14 lg 2 alusel. Kostjad on hagile esitanud aegumise vastuväite. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kui tagasivõitmise hagi esitati seetõttu, et täitemenetlus on võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestunud, hakkab ka TMS § 14 lg 2 ühisvara jagamise nõude aegumistähtaeg kulgema hiljemalt tagasivõitmise hagi esitamisest. Kui lepingu tagasivõitmise nõude aluseks on asjaolu, et sissenõude pööramine ei vii eelduslikult nõude rahuldamiseni tulevikus, ei hakka sissenõudja ühisvara jagamise nõue aeguma tagasivõitmise hagi esitamise ajast. Sellisel juhul tuleb tuvastada, millal täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel tegelikult ebaõnnestus, ja arvestada aegumistähtaja algust alates sellest (vt ka Riigikohtu 22.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16664, p 16-17). Riigikohus on tõlgendanud TMS § 14 lõiget 2 selliselt, et kohus peab tuvastama võlgniku lahusvara arvel toimunud täitemenetluse ebaõnnestumise üksnes sellisel juhul, kui hageja on tagasivõitmise hagi esitamisel tuginenud sellele, et sissenõude pööramine võlgniku lahusvarale ei vii eelduslikult nõude rahuldamiseni tulevikus. Kui hageja on tagasivõitmise hagi esitamisel tuginenud sellele, et võlgniku lahusvara arvel on täitemenetlus ebaõnnestunud, ei pea kohus eraldi tuvastama täitemenetluse ebaõnnestumist ja selle aega. Sellisel juhul lähtub kohus TMS § 14 lõike 2 kohaldamisel hageja avaldatud hagi alusest. Kostjad on esitanud ühisvara jagamise hagile aegumise vastuväite. Kohus peab aegumise vastuväite lahendamiseks välja selgitama, kas tagasivõitmise nõude esitamise aluseks on asjaolu, et täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. 8 (10)
Kui kohus tuvastab, et tagasivõitmise hagi esitamise alusena toodi välja täitemenetluse ebaõnnestumine lahusvara arvel, lahendab kohus aegumise vastuväite selliselt, et loeb aegumistähtaja kulgemise aluseks tagasivõitmise hagi esitamise aja. Kui kohus tuvastab, et tagasivõitmise hagi esitamise aluseks oli asjaolu, et sissenõude esitamine ei vii eelduslikult nõude rahuldamiseni tulevikus, selgitab kohus poolte esitatud väidete ja tõendite põhjal välja, millal täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel tegelikult ebaõnnestus. Kohus lahendab sellisel juhul aegumise vastuväite selliselt, et loeb aegumistähtaja kulgemise alguseks võlgniku lahusvara arvel täitemenetluse tegeliku ebaõnnestumise aja. TMS § 187 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kohus leiab, et TMS § 14 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaja algus ei sõltu mitte sellest, kas tagasivõitmise hagi esitamisel oli täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel tegelikult ebaõnnestunud või mitte, vaid sellest, millisele TMS § 187 lg-s 2 nimetatud alusele tugines hageja tagasivõitmise hagi esitamisel. Teisisõnu, oluline on see, millise alusega põhjendasid hagejad hagiavalduse esitamisel oma tagasivõitmise nõuet. Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole menetluse kestel selgesõnaliselt avaldanud, kas nad põhjendavad tagasivõitmise hagi sellega, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seetõttu kontrollib kohus, millal poolte avaldatud asjaolude ja esitatud tõendite kohaselt sundtäitmine võlgniku lahusvara arvel tegelikult ebaõnnestus. Hagejad avaldasid 25.04.2016 esitatud hagis, et kostja XXXl puudub vara peale sisuliselt väärtusetu Mercede-Benz 300E ning et XXX sissetulek on 397,50 eurot kuus (I kd, tl 5, p 8). Hagejad on kohtule esitanud kohtutäituri 20.04.2016 õiendi, millest nähtuvalt ei ole täitedokumentidest tulenevat võlgnevust õnnestunud kolme aasta jooksul sisse nõuda (I kd, tl 59). Kohus on seisukohal, et hagejate endi avaldatu kohaselt sai sundtäitmise võlgniku lahusvara arvel lugeda ebaõnnestunuks hiljemalt 20.04.2016. Hagejatele endile oli hagi esitamise ajal selge, et võlgniku vara arvel ei ole võimalik hagejate nõuete rahuldamine. Hagejad ei ole tõendanud asjas võlgniku lahusvara olemasolu, mille arvel oleks võimalik olnud nõude rahuldamine. Eeltoodut arvestades hakkas TMS § 14 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 20.04.2016. Hagiavaldus oleks tulnud esitada hiljemalt 20.04.2017. Hagejad esitasid hagiavalduse ühisvara jagamiseks 27.03.2018. Eeltoodust tulenevalt on ühisvara jagamise hagi aegunud. Kohus jätab seetõttu hagejate hagiavalduse ühisvara jagamiseks rahuldamata.
11.Kostjad esitasid 26.04.2019 kohtule kohtutäituri otsused täitemenetluste täiteasjades nr 027/2013/483 ja 027/2013/484 lõpetamise kohta. Hagejad teatasid 03.05.2019 kohtule kavatsusest kohtutäituri otsused vaidlustada. Kostjad ei esitanud täitemenetluse lõpetamise otsuseid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus kontrollis hagi lahendamisel, kas sundtäitmisele esitatud nõue on rahuldatud. Kohus on seisukohal, et nõude rahuldamine või mitterahuldamine ei sõltu sellest, kas kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kohtutäitur on teinud otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta või mitte. Kohus jätab asja lahendamisel täitemenetluse lõpetamise otsused arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Kohus jätab seetõttu tähelepanuta ka hagejate väite selle kohta, et hagejad kavatsevad kohtutäituri otsused vaidlustada.
12.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus 9 (10)
tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus tagas 12.05.2016 määrusega hagi. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu esineb TsMS § 386 lg 4 sätestatud hagi tagamise tühistamise eeldus. Kohus tühistab 12.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise.
13.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu esineb alus menetluskulude hagejate kanda jätmiseks. Kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus leiab, et kostjate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on vajalik nõuda kostjatelt menetluskulude täpsustamist ning dokumentide esitamist, millest nähtuvalt on kostjad kandnud menetluskulusid või on neil tekkinud kohustus menetluskulusid kanda. Kostjatele tähtaja andmine takistab kohtuotsuse tegemist, mistõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.