Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-83850 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Svetlana Palm esitas 08.12.2008 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Meelis Ventselilt 40 000 krooni saamiseks. Kohus tegi maksettepaneku määruse, millele esitas võlgnik vastuväite. 26.06.2009 määrusega andis kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.09.2009 esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled 2008.a jaanuaris eellepingu, mille alusel pidi kostja müüma hagejale korteriomandi XXXXXX vallas XXXXXXXXXX XXX X-X. 01.02.2008 tasus hageja kostjale ettemaksu 40 000 krooni. Ostu-müügileping jäi sõlmimata, kuna hageja ei saanud korteri ostmiseks vajalikku summat. Kuna lepingut ei sõlmitud notariaalses vormis, siis on tehing tühine. Kostja ei ole raha tagastanud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 40 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei tasunud kostjale 40 000 krooni. Nimetatud rahasumma tasuti töövõtulepingu alusel OÜ-le L.. Hageja tellis OÜ-lt L. suulise töövõtulepingu alusel ehitustöid, mille viimane on ka teostanud. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 28.06.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 40 000 krooni. Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse kohaselt sõlmisid pooled lihtkirjaliku eellepingu, millega kohustusid sõlmima hiljemalt 15.02.2008 ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu XXXXXX vallas XXXXXXXXXX XXX X-X asuva korteriomandi omandiõiguse üleminekuks kostjalt hagejale. Eellepingu punkti 3.3.1 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale ettemaksuna 40 000 krooni hiljemalt 01.02.2008 OÜ L. arveldusarvele. Vaidlus puudub selles, et hageja on nimetatud summa tasunud. Kohus ei nõustunud kostjaga, et 40 000 krooni maksti töövõtulepingu alusel. Eellepingu punktist 3.3.1 nähtub üheselt, et vaidlusalune summa on tasutud ettemaksuna korteriomandi eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Asjaõigusseaduse § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Seega oleks pidanud eelleping olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega on poolte vahel sõlmitud eelleping tühine. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 000 krooni. Asjaolu, et ettemaks tasuti OÜ-le L., mitte kostjale, ei oma asjas tähtsust. Lepingu pooleks on kostja. Kuna ettemaks tasuti OÜ-le L. kostja palvel, siis on hagejal õigus nõuda ettemaksu tagastamist kostjalt. Apellatsioonkaebus

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-83850 Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või kui ringkonnakohus peab võimalikuks uue otsuse tegemist, siis tühistada maakohtu otsus terves ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja maksis vaidlusaluse rahasumma mitte tühise korteriomandi müügi eellepingu, vaid kehtiva töövõtulepingu alusel kolmandale isikule – OÜ-le L.. Seetõttu ei saa hageja nõuda raha tagastamist kostjalt tulenevalt nn eellepingu tühisusest. Samal ajal kui pooled sõlmisid lepingu pealkirjaga „Ofert“, sõlmis hageja OÜ-ga L. suulise töövõtulepingu, mille alusel ta tellis ja OÜ L. kohustus tegema ostetavas korteriomandis ehitustöid. Hagejale meeldis viidatud korteriomand, ta soovis seda osta ja tahtis, et OÜ L. alustaks kohe hageja poolt soovitud viisil korteriomandi sisetöödega. Lisaks pidi hageja tasuma OÜ-le L. töö tegemiseks kasutatud ehitusmaterjalide eest. Kokku teostas OÜ L. hagejale töid ja kasutas ehitusmaterjale 45 000 krooni väärtuses, millest hageja on tänaseks ära tasunud vaid 40 000 krooni. Kuna kostja ei saanud kirjalike tõenditega tõendada poolte suulise töövõtulepingu sõlmimise, sisu ja täitmise asjaolusid, esitas ta taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, kuid kohus jättis taotluse põhjendamatult rahuldamata. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid üle ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Käesolevas menetluses olid poolteks füüsilised isikud. Vaidlust ei olnud nende vahel, et lihtkirjaliku eellepingu järgi pidi hageja tasuma ettemaksu OÜ-le L.. Sellest lepingust (tl 17-19) ei tulene kolmandale isikule OÜ L. õigust nõuda lepingu täitmist endale (VÕS § 80 lg 2). Kostja väitel tasus hageja eellepingus nimetatud summa OÜ-u L. ja hageja vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kohus leidis õigustatult, et asjas on piisavalt tõendeid selle kohta, et hageja maksis 40 000 kr vaidluse esemeks oleva eellepingu alusel ettemaksuna. Nimetatut kinnitavad eellepingu p 3.3.1 ja maksekorralduse selgitus „ettemaks XXXXXX vald XXXXXXXXX XX XXXX X.“ (tl 20). Kui kolmandal isikul oli töövõtulepingust tulenev nõue ja ta käsitles hageja poolt makstud summat töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmisena, ei saa seda arutada käesoleva tsiviilasja raames, kuna kolmas isik ei ole käesoleva menetluse pooleks. Samal põhjusel ei saaks ka kolmanda isiku ja hageja vahelisi nõudeid käesolevas menetluses tasaarvestada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust tuleb jätta muutmata maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ja apellatsioonikohtu menetluskulud jäävad hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-83850 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Ande Tänav

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.