Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr: 2-09-51213 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 06.10.2009.a nõude kostja vastu, taotledes võtta kostja maha võlaregistrist ja hüvitada talle mittevaraline kahju 30 000 kr. Hagiavalduse kohaselt jättis Harju Maakohus oma 02.10.2007.a otsusega kostja võlanõude hageja vastu rahuldamata. Otsus jõustus 14.12.2007.a. Eelenvalt pani kostja andmed hageja võlgnevuse kohta Maksehäirete registrisse, mis on kõigile tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole kostja hagejat registrist maha võtnud ning keeldus seda tegema ka tulevikus. Sellise tegevuse tulemusena keeldus Swedbank hagejale laenu 30 000 krooni võimaldamast. Raha vajas hageja mööbli ostmiseks. Hagejale on tekitatud moraalne kahju. Kostja levitab hageja kohta valesid andmeid ja laimab. Need andmed kahjustavad hageja mainet, au ja väärikust, samuti tööreputatsiooni. Sellega on hagejale tekitatud hingevalu ja kannatusi. Hageja palub kohustada kostjat maha võtma teda võlaregistrist kui võlgnikku ning välja mõista moraalne kahju summas 30 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi. Poolte vahel sõlmiti 29.01.1998.a liitumisleping mobiilside kasutamiseks. Hageja kasutas kostja teenuseid, kuid jättis tasumata 758,50 krooni. 14.09.1999 esitas hageja kostjale võlanõude. Kostja elektroonilises andmebaasis on teade, et ka 06.07.2002.a on hagejale saadetud teatis võlgnevuse kohta ning teda on informeeritud, et võlgnevuse tähtaegse mittetasumise korral edastab kostja võlainfo Maksehäirete registrisse. 30.07.2002.a edastas kostja võlgnevust kajastavad andmed Maksehäireregistrisse. 26.10.2006 esitas kostja kohtumenetluse alustamise hoiatuse ning 26.03.2007.a esitas hagi Harju Maakohtusse. L.Orehhovskaja esitas aegumise vastuväite. Kostja leiab, et avaldatud andmed on õiged ning tal on nõudeõigus hageja suhtes. Võla kohtuliku sissenõutavuse võimalikkus ei muuda võlga materiaalõiguslikult olematuks. Hageja ei ole vaidlustanud oma võlgnevust kostja ees ega esitatud arveid. Hagejale ei ole tekkinud ka moraalset kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis 14.05.2010 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel on 29.01.1998 sõlmitud liitumisleping nr 87938, mille alusel osutas kostja hagejale teleteenust (t lk 72-79). Lepingu järgi osutas kostja hagejale teleteenust ning hageja kohustus selle eest tasuma esitatud arvete alusel. Harju Maakohtu 13.11.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-12702 on kohus jätnud kostja hagi hageja vastu 1 145,32 krooni saamiseks rahuldamata seoses aegumisega (t lk 5). Nõue tulenes viidatud lepingust tulenevast võlgnevusest. Kostja poolt esitatud võlanõuetest nähtub, et kostja saatis hagejale liitumislepingus märgitud aadressil nõudeid võlg tasuda. Võla suuruseks on märgitud 758,50 krooni (t lk 80-84). Puudub vaidlus, et kostja edastas andmed hageja võlgnevuse kohta Maksehäirete registrile. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-51213 Hageja ei ole vaidlustanud seda, et tal oli kostja ees liitumislepingust tulenev võlgnevus summas 758,50 krooni. Kostja on hageja võlgnevuse andmeid töötlenud ilma hageja nõuseolekuta, s.o hageja nõusolekuta edastanud võlgnevuse andmed kolmandale isikule – ASile Krediidiinfo, kes peab Maksehäirete registrit. Selline käitumine ei ole tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 3 (30.07.2002 redaktsioonis, praegu § 4 lg 2) õigusvastane, sest andmed isiku võlgnevuse ning maksekäitumise kohta ei ole delikaatsed isikuandmed, mistõttu võis kostja neid andmeid töödelda ilma hageja nõusolekuta. Sama seaduse § 8 lg 1 p 5 järgi mittedelikaatsete isikuandmete töötlemine on lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui töötlemise eesmärk on üldiste huvide või vastutava töötleja õigustatud huvide või kolmanda isiku, kellele andmed üle antakse, õigustatud huvide arvestamine, kui isiku huvid ei ole olulisemad. Kohus nõustub kostjaga, et Maksehäirete register toimib avalikes huvides, sest lisaks lepingu täitmise tagamise eesmärgile on selle registri eesmärk teavitada teisi võlausaldajaid isiku maksekäitumisest ning kaitsta teisi võlausaldajaid. Seda järeldust kinnitab ka krediidiasutuse käitumine, kes hageja viitel jälgib nimetatud registrit ja on keeldunud hagejale laenu andmast. Kohus leiab, et toimingu tegemise ajal, s.o 30.07.2002 oli kostja käitumine andmete edastamiseks võla kohta kolmandale isikule seaduspärane. Sama seaduse praegu kehtiva § 11 lg-te 6 ja 7 ei ole samuti tegemist delikaatsete isikuandmetega, võlgnevuse andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning lepingu rikkumisest on möödunud rohkem kui 30 päeva. Harju Maakohtu viidatud otsuses on asutud seisukohale, et kostja nõue aegus 01.07.2005. Aegumine võimaldab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 alusel küll keelduda kohustuse täitmisest, kuid ei tee kohustuse rikkumist olematuks. Aegumine tähendab vaid seda, et võlausaldaja ei saa oma nõuet maksma panna, kuna võlgnikul on õigus kohustuse täitmisest keelduda. Kohustus on endiselt rikutud ning kohustus kui selline ei aegu. Aegumise puhul on tegemist sättega, millel on menetlusõiguslik iseloom, kohustuse rikkumine on aga materiaalõiguslik nähtus. TsÜS ei räägi mitte kohustuse aegumisest, vaid nõude aegumisest (§ 142 lg 1). Kohus kohaldab aegumist TsÜS § 143 alusel vaid kohustatud isiku nõudmisel. Seetõttu nõustub kohus kostjaga järelduses, et kohustuse rikkumine lõpeb täitmisega vm kohustuse lõppemise alusega. Kohustuse lõppemise alused on märgitud VÕS § 186, kus aegumine puudub. Kuni kestab kohustus, saab kesta ka selle rikkumine. Kogumis leiab kohus, et andmete töötlemine ei ole praegusel ajal vastuolus seadusega. Seetõttu puudub hagejal seaduslik alus nõuda kostjalt andmete kustutamist Maksehäirete registrist. Kohus jätab selle nõude rahuldamata. Kuna puudub kostja õigusvastane tegevus, puudub alus mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks. Õigete andmete avaldamine ei saa kahjustada isiku mainet, au ja väärikust. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja hagi rahuldada. Harju Maakohus leidis, et hageja ei vaidlustanud võlgnevuse fakti. 13.11.2007.a maakohtu otsusest on aga näha, et hageja ei olnud võlgnevusega nõus ja vaidlustas seda. Lisaks taotles hageja aegumise kohaldamist. Varasemas menetluses ei suutnud kostja tõendada võlgnevuse fakti. Seega, pannes hageja Maksehäirete registrisse, avaldas kostja valeandmeid. Lisaks leiab hageja, et võlausaldajal ei olnud õigust esitada aegunud nõuet võlgniku suhtes. Pretensioonide esitamise tähtaeg lõppes 01.07.2005.a. Oma kirjas 22.aprillist 2009.a nõuab kostja jätkuvalt võlgnevuse kustutamist, lubades seda teha ka edaspidi ning keeldudes hagejat maha võtmast võlgnike registrist. Nimetatu on kostjapoolne väljapressimine. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada tema hagi.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-09-51213

Apellatsioonkaebuse vastus Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on apellandi väide, et ta vaidlustas võlgnevuse fakti. Toimikust nähtub, et hageja selgitas kohtuistungil, et tal ei olnud võlgnevust, et ta ise lõpetas lepingu kostjaga ja maksis ära viimase makse sularahas, kuid tal ei ole selle kohta tõendeid seoses pika aja möödumisega pooltevahelise lepingu lõpetamisest. Nimetatu ei muuda siiski maakohtu otsust ebaõigeks, sest maakohus tuvastas hagejal võlgnevuse esinemise. Kostja poolt esitatud arvetest (tl 81-84) nähtub, et hagejal oli võlgnevus kostja eest summas 758,50 krooni. Kuna hageja ei suutnud võlgnevuse puudumist tõenditega ümber lükata, luges maakohus õigustatult tõendatuks kostja väite hagejal võlgnevuse olemasolu kohta. Hageja leidis, et kostja tegevus tekitab temale kahju. Hageja nõue kõrvaldada ta Maksehäireregistrist on oma olemuselt õigusvastase kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõue VÕS § 1055 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja tohib selliseid andmeid kajastada nimetatud registris ja seda ka siis, kui nõue on aegunud, so kostja tegevus ei ole õigusvastane. Nimetatuga ei avaldanud kostja valeandmeid, vahetegu nõude aegumise ja kohustuse eksisteerimise vahel on maakohus piisava põhjalikkusega otsuses selgitanud. Kuna andmed hageja kohustuse kohta on õiged ja kostja võib hageja võlgnevust Maksehäireregistris kajastada, ei ole kostja tegevus õigusvastane. Mittevaralise kahju hüvitamist saaks hageja nõuda ainult kahju õigusvastase tekitamise korral (VÕS § 1043). Seega jättis maakohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjalt õigesti rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 161 lg 1). Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kai Härmand

Ele Liiv

Ande Tänav

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.