Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
AOÜ hagi VH`i vastu võla nõudes 13 511,08 krooni Hageja AOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, registriaadress XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige RS Kostja VH (isikukood XXX, viibimiskoht XXX,XXX) Lihtmenetluses, kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista VH’elt põhivõlgnevus 13 511,08 (kolmteist tuhat viissada üksteist krooni ja 08 senti) krooni ja viivis 3 392,28 (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend kaks krooni ja 28 senti) krooni AOÜ kasuks.
3.Välja mõista VH’elt viivis 0,07% iga viivitatud päeva eest alates 17.06.2010 kuni põhinõude tasumiseni AOÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult (100%) VH’e kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
2-10-10808 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.08.03.2010 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale AOÜ avaldus VH vastu maksekäsu kiirmenetluses võla nõudes. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 23.05.2010 määrusega on Pärnu Maakohus andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes TsMS §-st 139, riigilõivu.
3.16.06.2010 esitas AOÜ kohtule hagi VH`i vastu võla nõudes. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 13 511,08 krooni, viivis 3 392,28 krooni, viivis 0,07% iga viivitatud päeva eest alates 17.06.2010 kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KÜS § 5 lg 1, § 7 lg 4, § 13 lg 4, § 151 lg 1.
5.Kostja on alates 13.05.2005 korteri asukohaga XXX, Tallinn omanik (tl 23-26) ja elamu haldamiseks 2002 loodud KÜ liige, kes korraldab elamu majandamist ning vahendab hooldus- ja kommunaalteenuseid (tl 27-32). Kostja ei ole pikemat aega tasunud elamu majandamisega seotud kulusid, sh hooldus- ja kommunaalteenuste eest, mida kostja on tasunud mitteregulaarselt. Seisuga 16.06.2010 on kostjal, vaatamata kirjalikele pretensioonidele (tl 40-42), tasumata arved summas 13 511,08 krooni (tl 33-39). Hageja on arvestanud viivist arvestusega 0,07% päevas summas 3 392,48 krooni.
6.18.01.2010 sõlmisid hageja ja KÜ nõude loovutamise lepingu nr 28, mille kohaselt KÜ loovutas kogu nõude kostja vastu hagejale, sh õigusega nõuda kahju ja viivist (tl 43-44). Nõude loovutamise kohta jättis hageja ostjale lihtkirja XXX, Tallinn postkasti (tl 45). Kostja vastuväited
7.Kostja tunnistab enda vastu suunatud nõudeid, kuid märgib, et viibib kinnipidamisasutuses ning soovib võla tasuda maksegraafiku alusel. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma
2-10-10808 nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kostja on XXX, Tallinnas asuva korteri omanik (tl 23-24). Elamu hooldust korraldab ja korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid vahendab KÜ (tl 27-32). Kostja on tarbinud KÜ poolt osutatud ja vahendatud hooldus- ja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid. Kostjal on tasumata arved summas 13 511,08 krooni (tl 33-39). KÜ ja hageja sõlmisid 18.01.2010 nõude loovutamise lepingu nr 28, millega KÜ loovutas kostja vastu suunatud nõude hagejale (tl 43-44), millest on kostjat teavitatud 18.01.2010 teatega (tl 45).
12.Korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendiga on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Samuti on tõendatud, et KÜ on loovutanud nõude hagejale. Kostja ei ole võlgnevusele vastu vaielnud. Hageja on kostjale pakkunud mitmel korral maksegraafiku sõlmimist, kuid kostja on jätnud maksegraafikud tähelepanuta ega pole teinud enda poolseid pakkumisi. Seega on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 13 511,08 krooni.
14.KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist 3 392,28 krooni. Samuti palub hageja välja mõista viivise 0,07% iga viivitatud päeva eest alates 17.06.2010 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Menetluskulud
15.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel
2-10-10808 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.